Notar: meil on tõhusad reeglid rahapesu tõkestamiseks

notar  Foto: Andras Kralla
Anne Oja • 25 jaanuar 2018
Jaga lugu:

Hiljuti kirjeldasid advokaadid kaasaegset rahapesuskeemi, kus pangaülekandega saabunud raha palutakse tagasi kanda, kuid teise isiku kontole.

Kinnisvaratehingute puhul läbib suurem osa võlaõiguslepingute tasudest ja ostja omavahenditest notari deposiitkontot.

Kinnisvarauudised.ee uuris, mis toimub notari deposiiti makstava rahaga võimaliku rahapesu nurga alt. Küsimustele vastas Notarite Koja juht Merle Saar-Johanson.

Kas ja kui sageli puutute kokku sellega, et kinnisvaratehing jääb ära ja notaril palutakse n-ö ostja raha kanda mitte samale kontole, kust see laekus, vaid mõnele teisele kontole?

Jaanuari algul kirjeldasid advokaadid Villy Lopman ja Karl-Erik Esko Äripäevas ilmunud arvamusloos „Rahapesijad otsivad uusi ohvreid“ ühte levinud rahapesuskeemi, kus ettevõte saab ettemaksu, tagatisraha või eksliku ülekande, mis palutakse kanda maksjast erineva isiku kontole.

Tavaline Eesti ettevõte A saab isikult X ettemaksu, rahalise tagatise või ekslikult suurema makse ja mingil põhjusel palub X kanda raha tagasi mitte endale, vaid isiku Y kontole.

Seejuures kinnitab X, et Y on temaga seotud ühing või et ta on oma nõude andnud Y-le üle. Hiljem selgub, et raha oli kuritegelikul teel saadud ja vaheisikut läks X-l ja Y-l vaja selleks, et Y-le laekuks makse hea mainega usaldusväärselt firmalt.

Olukorda, kus tehingut ei toimu, kuid notari kontol hoiustatud summat soovitakse saada tagasi teise isiku kontole, me notarite praktikast ei tea. Kui enne tehingut on notari kontole raha laekunud ning tehing jääb ära kas poolte initsiatiivil või keeldub notar seadusest tuleneval põhjusel tõestamisest, kannab notar raha tagasi avalduse alusel sama isiku kontole, aga ka seda juhtub harva.

Tavaliselt hoiustatakse notari deposiitkontole kinnisvaratehingu tagamiseks ostuhind kas tervikuna või osaliselt vahetult enne tehingu toimumist. Hoiustatud summa käsutamine fikseeritakse notariaalses lepingus või notariaalselt kinnitatud avalduses.

Seadusest tulenevalt on tehingu korral võimalik notari kontol hoiustatud summa ülekandmine müüja näidatud isikutele, kelleks tavapäraselt on kas pereliige, korteriühistu või kohtutäitur. Teistele tehinguga mitteseotud kõrvalistele isikutele ülekannete tegemine ei ole notarite praktikas levinud.

Kuidas notarid kaitsevad end selle vastu, et neid ei kistaks rahapesuskeemidesse?

Notaritele on nii rahapesu tõkestamise seaduse kui notari ametitegevust reguleerivate õigusaktidega pandud rida ülesandeid, mille järgimine tagab rahapesu tõkestamise notarite poolt. Notarite Koja üldkoosolek on vastu võtnud hoolsusmeetmete kohaldamise reeglid rahapesu tõkestamiseks, ka toimuvad regulaarselt notarite ja notaribüroode töötajatele rahapesu tõkestamise koolitused.

Notarid tuvastavad alati tehingus osalevad isikud, sealhulgas deposiitkontole ülekande teinud isiku, nii isiklikult dokumentide kui registripäringute põhjal. Notar selgitab välja tehinguosaliste tahte ning kontrollib ka rahvusvahelistest finantssanktsioonidest tulenevaid piiranguid. Juriidiliste isikute korral peab notar selgitama välja füüsilisest isikust tegelikud kasusaajad ning mitteresidentide puhul, kas tegemist on riikliku taustaga isikuga.

Kõik notariaalselt vormistatud toimingud ja neis osalenud isikute andmed registreeritakse ametitegevuse raamatus ning tõestatud lepingud säilitatakse koos alusmaterjalidega, mis võimaldab hilisemat kontrollimist.

Notari deposiitkontol ei saa hoiustada sularaha, mis tagab selle, et tehingute täitmiseks laekuvate rahasummade päritolu kontrollivad ka krediidiasutused. Ka kõik notari deposiitkonto kasutamised ja nende kaudu toimunud ülekanded registreeritakse.

Millistest kinnisvaratehingutest informeerite rahapesu uurimise bürood?

Rahapesu andmebüroo informeerimine on kohustuslik, kui tehingust tulenev kohustus täidetakse sularahas alates 32 000 eurost, kui tuvastatakse, et osaleja on rahvusvaheliste finantssanktsioonide nimekirjas või kui notaril tekib põhjendatud kahtlus, et tegemist võib olla rahapesu või terrorismi rahastamisega.

Notarite teated on enamasti seotud sularaha kasutamisega. Kahtlusepõhine teavitamine on üldjuhul subjektiivne ning tuleneb konkreetse tehingu asjaoludest, mille väljaselgitamisel võib tekkida näiteks variisiku kasutamise, makseviisi või tegeliku kasusaaja varjamise kahtlus.

Loe rahapesuskeemist SIIT.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt