Artikkel
  • Jaga lugu:

    Tallinna Sadam müüb kivisöeterminali vara

    Järgmisel teisipäeval peaks selguma, kes omandab Tallinna Sadama endise kivisöeterminali alal paiknevad seadmed ja rajatised.

    Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro sõnul ei avalikustata pakkumistega seonduvat enne nõukogu koosolekut. „Esmalt vaadatakse eitatud pakkumised läbi, täpsustatakse detailid ning analüüsitakse neid. Seejärel esitletakse tulemused sadama nõukogule kinnitamiseks,“ märkis Arro. Leping võitjaga sõlmitakse üksnes siis, kui ASi Tallinna Sadam nõukogu on oma otsusega lepingute sõlmimise enampakkumise võitjaga heaks kiitnud.
    Tallinna Sadamale kuuluvatel kinnistutel, mis asuvad Muuga sadamas kivisöe terminali alal, tegutses varem Coal Terminal, mis pankrotistus eelmise aasta kevadel. Seoses hoonestusõiguse ja lepingute lõpetamisega läksid varad üle Tallinna Sadamale. Jaanuari keskel väljakuulutatud enampakkumise raames pandi müüki kinnistul olevad seadmed ja rajatised.
    Pakkumiskutses oli märgitud, et Tallinna Sadam ei anna seoses enampakkumise esemetega garantiisid ega kinnitusi ning müüb enampakkumise esemed as is (nagu on, ilma garantiita) ning pakkujatel oli õigus nende seisukorraga eelnevalt tutvuda. Ostja kohustuseks oli märgitud omandatud esemete demonteerimise ja äraveo ning tekkinud jäätmete utiliseerimise korraldamine ja kulude kandmine.
    Esimene konkurss ebaõnnestus
    Detsembri lõpus kuulutas Tallinna Sadam välja enampakkumise söeterminali ala hoonestusõigusele ja koostöölepingule. Ühtegi pakkumust sellele ei laekunud.
    Vahetult enne jõule Tallinna Sadam kodulehel avaldatud enampakkumisekutses oli märgitud, et pakkumisi oodatakse 5. jaanuari hommikuks. Seega jäi huvitatutel aega pakkumise tegemiseks, mis pidi sisaldama äriplaani kivisöe käitamiseks mahus 4,5 miljonit tonni aastas vähemalt 10aastaseks perioodiks, kaks nädalat. Tegemist oli pühadeperioodiga, kuhu jäi 6 tööpäeva.
    Tallinna Sadama juhatuse liige, kommertsjuht Margus Vihman märkis, et seoses pankrotiprotsessiga ei olnud Tallinna Sadamal võimalust enampakkumist varem välja kuulutada. „Pakkumine kuulutati välja kohe, kui see võimalikuks osutus. Tallinna Sadamal on soov tulevikus ala võimalikult kiiresti taaskäivitada ja sealt tulu teenida,“ märkis Vihman.
    Küsimusele, miks määrati pakkumise tegemiseks nii lühike aeg, vastas Vihman, et Coal Terminali pankrot kuulutati välja juba 2017. aasta 2. mail, seega pidid huvilised infoga juba ammu kursis olema.
    Kuna konkurss ebaõnnestus, kuulutati kaks nädalat hiljem välja uus enampakkumine, seekord terminali alal paiknevate seadmete ja rajatiste müügiks.
    Muuga tööstusparki otsitakse partnereid
    75 ha suurust Muuga tööstuspargi ala kasutab Tallinna Sadam ning seal tegutseb kaks koostööpartnerit. Maailma üks suuremaid logistikafirmasid, Belgia päritoluKatoen Natie ja raudbetoonelementide tootja Muuga Betoonelement. Vihmani sõnul umbes pool Muuga tööstuspargi alast ei ole kasutuses ja sinna otsitakse aktiivselt koostööpartnereid. „Pakume hoonestusõigust eri suuruses kruntidele, millel on detailplaneering ning kus kõik kommunikatsioonid on viidud krundi piirini. Muuga tööstuspark asub terviklikult Muuga Sadama vabatsoonis,“ märkis Vihman.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.