Alajõe: ma ei valinud Autorollo asjas poolt
Endise riigikogu kantselei direktori Maria Alajõe väitel ei ole tema ega riigikogu kantselei kunagi valinud Autorollo kohtuasjas poolt.
Äripäev kirjutas 2. veebruaril, et Maria Alajõe kergitas viimastel riigikogu kantselei direktorina ametis oldud päevadel reformierakondlaste Keit Pentus-Rosimannuse ja Rain Rosimannuse murekoormat. Alajõe allkirjastas vahetult enne riigikogu kantselei direktori ametiaja lõppu läinud aasta juulis käskkirja arvutivõrgu kasutamise korra kohta. Selle tulemusena muutus võimatuks täita kohtumäärust Rosimannuste e-kirjade kantselei kaudu väljastamiseks.
Eile õhtul saatis Alajõe Äripäevas ilmunud artikli kohta pikema kommentaari. Alajõe sõnul sisaldab Äripäeva jt meediaväljaannete poolt nn Autorollo kohtuasja ja riigikogu kantselei IT süsteemidega seoses avaldatud teave valeväiteid ja on eksitav. “Esitatud süüdistused on alusetud ja mulle on tekitatud korvamatu kahju,“ kirjutas Alajõe.
„Minul ega riigikogu kantseleil ei ole kunagi olnud kavatsust valida pooli nn Autorollo vaidluses. Mul ei ole teada, kas riigikogu liikme Keit Pentus-Rosimannuse väidetavad e-kirjad on olemas. Küll aga tean, et kuni nende avaldamisega seotud vaidluse lõpuni ei ole keegi kavatsenud midagi kustutada. Riigikogu kantselei pidi selle kohtumäärusega arvestama vaidlusaluse arvutivõrgu kasutamise korra jõustumisel,“ selgitas Alajõe.
„Nn Autorollo kohtuasjas tehtud kohtumääruse, millega kohustati riigikogu kantseleid sorteerima riigikogu liikme kirjavahetust, täitmise üle toimub praeguseni kohtumenetlus. Riigikogu kantselei esitas nn Autorollo tsiviilasjas 02.08.2016 vastuväite. Kohus lahendas vastuväidet kuni 16.01.2018, riigikogu kantselei esitas sellele 02.02.2018 määruskaebuse. Seega kuni praeguseni on kohtumenetluses riigikogu kantselei, mitte Maria Alajõe. Süüdistused, nagu oleks 12.07.2017 allkirjastatud riigikogu kantselei arvutivõrgu kasutamise korra eesmärgiks olnud takistuste tegemine tõendite saamiseks nn Autorollo kohtuasjas on vale ja pahatahtlik. Riigikogu kantselei arvutivõrgu kasutamise korra kehtestamise näol oli tegemist osaga juba 2015 aasta lõpus planeeritud tegevusest riigikogu kantselei IT valdkonna korrastamiseks ning selle ettevalmistamine toimus tavapärases korras,“ kirjutas Alajõe eile õhtul saadetud kommentaaris.
Alajõe kirjeldas ka ära protsessi, kuidas uus kord kehtestati. Tema selgituse kohaselt oli see järgmine:
Riigikogu kantselei IT osakonna tööplaan koostati 2015 detsembris/2016 jaanuaris ja selles oli ette nähtud ISKE (infosüsteemide etalonturbe süsteem eesmärgiga tagada infosüsteemides töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisus) auditiks valmistumine ja selleks vajaliku dokumentatsiooni ettevalmistamine.
2017. aasta IT osakonna tööplaanis oli kavandatud ISKE auditiks vajalike IT kordade jõustamine 1. augustiks 2017.
Arvutivõrgu kasutamise kord jõustus 1. augustil 2017.
Arvutivõrgu kasutamise korra punkt 9 sätestab varundamise tähtajad. Aastase varundamise tähtaja seadmisel lähtuti riigi infosüsteemide ameti kui selle valdkonna pädeva asutuse näidistest.
„Eelnevast tulenevalt on teistes riigiasutustes (näiteks sotsiaalministeerium) analoogsed IT korrad, riigikogu kantselei ei ole millegi poolest erand,“ kirjutas Alajõe.