Riigi laiutamine paneb ettevõtjad surve alla

02. märts 2018, 09:00
IRLi esimees Helir-Valdor Seederi arvates ei tohiks avalik sektor palgatõusu vedaja olla.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180302/NEWS/180309951/AR/0/AR-180309951.jpg

Valitseva tööjõupuuduse tingimustes peavad riik ja erasektor kvalifitseeritud tööjõu pärast omavahel konkureerima, sektorite vahel tekkinud palgalõhe soosib aga esimest ning muudab ettevõtjad rahulolematuks.

Avalikus sektoris on palgad eelmise aasta seisuga kasvanud 7,9% ja erasektoris on kasvuprotsent 6,1. See teeb erasektori ja avaliku sektori keskmise palga kasvu vaheks ligi 2 protsendipunkti. Kristina Haavala rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast põhjendas tekkinud vahet sellega, et avalik sektor konkureerib töötajate pärast erasektoriga. Et riigitööd teeksid kõrge kvalifikatsiooniga töötajad, peavad riigiettevõtted tema sõnul pakkuma töötajatele ka vastavalt sissetulekut.

IT-ettevõtja ning firma Helmes juht Jaan Pillesaar näeb palgalõhe tekkepõhjusena aga hoopis riigi liigset priiskamist. „See näitab seda, et riik laiutab rahaga rohkem kui võimalik,“ kommenteeris ta avaliku sektori suuremaid palku.

Võti statistika tõlgendamises

Haavala selgitas, et üldiseks palgatõusuks kõigile riigitöötajatele 2017. aastaks lisaraha ei eraldatud ning avaliku sektori palgatõusu mõjutavad näiteks ka õpetajate, sotsiaalhoolekande ja siseturvalisuse valdkonna töötajad.

Lisaks on tema sõnul statistikas mõju avaldanud ka Euroopa Liidu eesistumisega seotud inimeste töötasud. „Kui me jätame ELi eesistumisega seotud lisakulud välja, siis näiteks riigiasutustes oli kogupalga kasv 2017. aastal 4,6%,“ tõi ta välja.

Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit esimees Helir-Valdor Seeder seda heaks tooniks ei pidanud, et avaliku ja erasektori vahel on tekkinud vahe, kuid lisas ka, et pole kursis kõikide aspektidega, mis tulemusi mõjutada võisid.

Palku peaks vedama erasektor

„Üldjuhul ei peaks avalik sektor kindlasti palgatõusu vedaja olema. Teatud perioodil on see varem ka nii olnud, aga see ei tohiks olla järjepidav ja pikaajaline protsess,“ kommenteeris Seeder.

Statistika näitab ka seda, et riigiettevõtetes ja asutustes vähenes töötajate arv 2% võrra. Viimase toob välja ka Haavala, kes arvas, et suurenenud palgamuutus on toimunud valdavalt asutuste sisemiste ressursside arvel. „Vabad sisemised ressursid võivad tekkida nii töötajate arvu vähendamisest kui ka tööprotsesside muutmisest,“ täpsustas ta.

Üheks palga mõjutajaks võib ilmselt pidada ka haldusreformi. „Kindlasti on haldusreformil omad mõjud. Me ju teame, et statistiliselt ilmselt läheb sisse kõik see, mis puudutas koondamistasusid ja hüvitisi, mis omavalitsusjuhid said, kes enam ametis ei jätkanud. See moonutab kindlasti ühekordselt palgastatistikat,“ arvas Seeder.

Erasektor surve all

Erasektoris näitasid suuremat kasvu info- ja sidevaldkonna palgad. „Eks see keerulisemaks läheb, kui sisendkulud suurenevad,“ vastas Pillesaar küsimusele, kuidas ta näeb ettevõtte tulevikku üha kasvava palgatasemega. Üldiselt arvas ta, et suurenev palgasurve ja eelkõige tööjõumaksud teevad Eestis vähemalt IT-ettevõtete jaoks olukorda keerulisemaks.

„Väga paljudesse riikidesse siit Eestist pole võimalik enam eksporti teha, sest siin on tarkvara tootmine lihtsalt liiga kalliks läinud. Ja põhjus on Eesti kõrged töömaksud,“ oli ta murelik.

„Eesti ei ole mõistlik riik tarkade äridega tegelemiseks. Ma ei näe, et valitsuse poliitika oleks jätkusuutlik,“ lõpetas ta ja lisas, et tema ettevõte laieneb pigem väljaspool Eestit.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. March 2018, 18:39

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing