Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigi laiutamine paneb ettevõtjad surve alla

    Valitseva tööjõupuuduse tingimustes peavad riik ja erasektor kvalifitseeritud tööjõu pärast omavahel konkureerima, sektorite vahel tekkinud palgalõhe soosib aga esimest ning muudab ettevõtjad rahulolematuks.

    Avalikus sektoris on palgad eelmise aasta seisuga kasvanud 7,9% ja erasektoris on kasvuprotsent 6,1. See teeb erasektori ja avaliku sektori keskmise palga kasvu vaheks ligi 2 protsendipunkti. Kristina Haavala rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast põhjendas tekkinud vahet sellega, et avalik sektor konkureerib töötajate pärast erasektoriga. Et riigitööd teeksid kõrge kvalifikatsiooniga töötajad, peavad riigiettevõtted tema sõnul pakkuma töötajatele ka vastavalt sissetulekut.
    IT-ettevõtja ning firma Helmes juht Jaan Pillesaar näeb palgalõhe tekkepõhjusena aga hoopis riigi liigset priiskamist. „See näitab seda, et riik laiutab rahaga rohkem kui võimalik,“ kommenteeris ta avaliku sektori suuremaid palku.
    Võti statistika tõlgendamises
    Haavala selgitas, et üldiseks palgatõusuks kõigile riigitöötajatele 2017. aastaks lisaraha ei eraldatud ning avaliku sektori palgatõusu mõjutavad näiteks ka õpetajate, sotsiaalhoolekande ja siseturvalisuse valdkonna töötajad.
    Lisaks on tema sõnul statistikas mõju avaldanud ka Euroopa Liidu eesistumisega seotud inimeste töötasud. „Kui me jätame ELi eesistumisega seotud lisakulud välja, siis näiteks riigiasutustes oli kogupalga kasv 2017. aastal 4,6%,“ tõi ta välja.
    Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit esimees Helir-Valdor Seeder seda heaks tooniks ei pidanud, et avaliku ja erasektori vahel on tekkinud vahe, kuid lisas ka, et pole kursis kõikide aspektidega, mis tulemusi mõjutada võisid.
    Palku peaks vedama erasektor
    „Üldjuhul ei peaks avalik sektor kindlasti palgatõusu vedaja olema. Teatud perioodil on see varem ka nii olnud, aga see ei tohiks olla järjepidav ja pikaajaline protsess,“ kommenteeris Seeder.
    Statistika näitab ka seda, et riigiettevõtetes ja asutustes vähenes töötajate arv 2% võrra. Viimase toob välja ka Haavala, kes arvas, et suurenenud palgamuutus on toimunud valdavalt asutuste sisemiste ressursside arvel. „Vabad sisemised ressursid võivad tekkida nii töötajate arvu vähendamisest kui ka tööprotsesside muutmisest,“ täpsustas ta.
    Üheks palga mõjutajaks võib ilmselt pidada ka haldusreformi. „Kindlasti on haldusreformil omad mõjud. Me ju teame, et statistiliselt ilmselt läheb sisse kõik see, mis puudutas koondamistasusid ja hüvitisi, mis omavalitsusjuhid said, kes enam ametis ei jätkanud. See moonutab kindlasti ühekordselt palgastatistikat,“ arvas Seeder.
    Erasektor surve all
    Erasektoris näitasid suuremat kasvu info- ja sidevaldkonna palgad. „Eks see keerulisemaks läheb, kui sisendkulud suurenevad,“ vastas Pillesaar küsimusele, kuidas ta näeb ettevõtte tulevikku üha kasvava palgatasemega. Üldiselt arvas ta, et suurenev palgasurve ja eelkõige tööjõumaksud teevad Eestis vähemalt IT-ettevõtete jaoks olukorda keerulisemaks.
    „Väga paljudesse riikidesse siit Eestist pole võimalik enam eksporti teha, sest siin on tarkvara tootmine lihtsalt liiga kalliks läinud. Ja põhjus on Eesti kõrged töömaksud,“ oli ta murelik.
    „Eesti ei ole mõistlik riik tarkade äridega tegelemiseks. Ma ei näe, et valitsuse poliitika oleks jätkusuutlik,“ lõpetas ta ja lisas, et tema ettevõte laieneb pigem väljaspool Eestit.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Eesti parima juhi tiitli võitis ambitsioonikas IT-ettevõtja
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.