Artikkel
  • Jaga lugu:

    Riigi laiutamine paneb ettevõtjad surve alla

    Valitseva tööjõupuuduse tingimustes peavad riik ja erasektor kvalifitseeritud tööjõu pärast omavahel konkureerima, sektorite vahel tekkinud palgalõhe soosib aga esimest ning muudab ettevõtjad rahulolematuks.

    Avalikus sektoris on palgad eelmise aasta seisuga kasvanud 7,9% ja erasektoris on kasvuprotsent 6,1. See teeb erasektori ja avaliku sektori keskmise palga kasvu vaheks ligi 2 protsendipunkti. Kristina Haavala rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast põhjendas tekkinud vahet sellega, et avalik sektor konkureerib töötajate pärast erasektoriga. Et riigitööd teeksid kõrge kvalifikatsiooniga töötajad, peavad riigiettevõtted tema sõnul pakkuma töötajatele ka vastavalt sissetulekut.
    IT-ettevõtja ning firma Helmes juht Jaan Pillesaar näeb palgalõhe tekkepõhjusena aga hoopis riigi liigset priiskamist. „See näitab seda, et riik laiutab rahaga rohkem kui võimalik,“ kommenteeris ta avaliku sektori suuremaid palku.
    Võti statistika tõlgendamises
    Haavala selgitas, et üldiseks palgatõusuks kõigile riigitöötajatele 2017. aastaks lisaraha ei eraldatud ning avaliku sektori palgatõusu mõjutavad näiteks ka õpetajate, sotsiaalhoolekande ja siseturvalisuse valdkonna töötajad.
    Lisaks on tema sõnul statistikas mõju avaldanud ka Euroopa Liidu eesistumisega seotud inimeste töötasud. „Kui me jätame ELi eesistumisega seotud lisakulud välja, siis näiteks riigiasutustes oli kogupalga kasv 2017. aastal 4,6%,“ tõi ta välja.
    Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit esimees Helir-Valdor Seeder seda heaks tooniks ei pidanud, et avaliku ja erasektori vahel on tekkinud vahe, kuid lisas ka, et pole kursis kõikide aspektidega, mis tulemusi mõjutada võisid.
    Palku peaks vedama erasektor
    „Üldjuhul ei peaks avalik sektor kindlasti palgatõusu vedaja olema. Teatud perioodil on see varem ka nii olnud, aga see ei tohiks olla järjepidav ja pikaajaline protsess,“ kommenteeris Seeder.
    Statistika näitab ka seda, et riigiettevõtetes ja asutustes vähenes töötajate arv 2% võrra. Viimase toob välja ka Haavala, kes arvas, et suurenenud palgamuutus on toimunud valdavalt asutuste sisemiste ressursside arvel. „Vabad sisemised ressursid võivad tekkida nii töötajate arvu vähendamisest kui ka tööprotsesside muutmisest,“ täpsustas ta.
    Üheks palga mõjutajaks võib ilmselt pidada ka haldusreformi. „Kindlasti on haldusreformil omad mõjud. Me ju teame, et statistiliselt ilmselt läheb sisse kõik see, mis puudutas koondamistasusid ja hüvitisi, mis omavalitsusjuhid said, kes enam ametis ei jätkanud. See moonutab kindlasti ühekordselt palgastatistikat,“ arvas Seeder.
    Erasektor surve all
    Erasektoris näitasid suuremat kasvu info- ja sidevaldkonna palgad. „Eks see keerulisemaks läheb, kui sisendkulud suurenevad,“ vastas Pillesaar küsimusele, kuidas ta näeb ettevõtte tulevikku üha kasvava palgatasemega. Üldiselt arvas ta, et suurenev palgasurve ja eelkõige tööjõumaksud teevad Eestis vähemalt IT-ettevõtete jaoks olukorda keerulisemaks.
    „Väga paljudesse riikidesse siit Eestist pole võimalik enam eksporti teha, sest siin on tarkvara tootmine lihtsalt liiga kalliks läinud. Ja põhjus on Eesti kõrged töömaksud,“ oli ta murelik.
    „Eesti ei ole mõistlik riik tarkade äridega tegelemiseks. Ma ei näe, et valitsuse poliitika oleks jätkusuutlik,“ lõpetas ta ja lisas, et tema ettevõte laieneb pigem väljaspool Eestit.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kaspar Oja: valesti arvutatud inflatsioon annab ettevõtjale väära lähtepunkti
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Toomas Arak: aktsiate hoidmistunnistustega käivad võimalused ja riskid käsikäes
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Arco Vara juhtkond muutub
Uue aasta alguses lahkub töölt Arco Vara arendusjuht Tiit Nõu, kelle töö ülesanded jagatakse ümber teistele ametikohtadele.
Uue aasta alguses lahkub töölt Arco Vara arendusjuht Tiit Nõu, kelle töö ülesanded jagatakse ümber teistele ametikohtadele.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Marko Pomerants: mida targem oled, seda hullem on läbikukkumine
Eksimine on rõõmustamist väärt. Ärge hoiduge konstruktiivsetest konfliktidest! Loobuge headest tavadest! Kõik need seisukohad ja soovitused tunduvad esialgu arusaamatud, aga nad ei ole.
Eksimine on rõõmustamist väärt. Ärge hoiduge konstruktiivsetest konfliktidest! Loobuge headest tavadest! Kõik need seisukohad ja soovitused tunduvad esialgu arusaamatud, aga nad ei ole.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Kohtla-Järve linn müüs vanurite hooldekodu sisustuse 93 500 euroga
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.

Olulisemad lood

Sõõrumaa Patarei Merekindlusest: ehitus nii palju ei kallinegi, kui kartsime Projekt sai linnalt ehitusloa
Patarei Merekindluse ehitus läheb maksma umbes 100 miljoni euro ringis, ütles US Real Estate'i omanik Urmas Sõõrumaa.
Patarei Merekindluse ehitus läheb maksma umbes 100 miljoni euro ringis, ütles US Real Estate'i omanik Urmas Sõõrumaa.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.