Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Itaallased lõid valimisurni lõhki

M5S peaministrikandidaat Luigi Di MaioFoto: EPA

Itaalia valijad andsid pühapäeval toetuse erinevatele populistlikele parteidele, ükski valimisblokk enamust tõenäoliselt ei saavutanud.

Esmaspäeva lõunaks kokku loetud häälte järgi oli esimesel kohal parempoolne valimisblokk, mille eesotsas omakorda paremäärmuslik Lega, teisele kohale jäi samuti populistlik Movimento 5 Stelle (M5S, Viie tähe liikumine) ning kolmandale kohale varasemalt valitsuspositsiooni hoidnud tsentristlik valimisblokk eesotsas Partito Democraticoga (PD).

Valimiste kaks kõige suuremat kaotajat olid esiteks Silvio Berlusconi Forza Italia, mis analüütikute ootuste järgi pidi vaos hoidma nii immigratsioonivaenulikku Legat kui veelgi paremäärmuslikumat Fratelli di Italiat. Teiseks kaotajaks kujunes möödunud aastal peaministri kohalt tagasi astunud Matteo Renzi juhitud Partito Democratico, mille toetus jäi alla 20 protsendi. Berlusconi süüdistas kehvades tulemustes seadust, mis keelas tal kehtiva karistuse tõttu kandideerimast, Matteo Renzi aga parteikaaslasi, vahendas Itaalia uudisteagentuur ANSA.

2014. aastal sai demokraatide partei Matteo Renzi juhtimisel üldvalimistel 40,8protsendilise mandaadi, ühtekokku 11,2 miljonit häält. 2018. aastal jäi toetus 19 protsendi tasemele. La Repubblica vahendab turu-uuringute SWG küsitlust, millest selgub, et kui pooled valijatest jäid valikule truuks ka seekord, siis pea iga kuues kunagine valija jäi tänavu koju, kolmandik valisid endale uue eelistuse, milleks pooltel juhtudel oli M5S.

Kaks suurt võitjat olid seevastu populistlik M5S ja Lega. M5S juhti Luigi di Maio sõnul oli esmaspäeval ajalooline hetk ning valimisvõit pakkuvat talle kirjeldamatuid sensatsioone. M5S parlamendisaadik Alfonso Bonafede oli kindel, et ühtegi valitsust ilma nendeta kokku panna ei saa. Eriti suurelt võitis M5S Lõuna-Itaalias, kus nende peavoolupoliitikute ja korruptsiooni vastu suunatud platvorm, mis muuhulgas lubas 780 euro suurust kodanikupalka, tõi üle 40 protsendi valijate toetuse.

Teise, veelgi suurema üllatusega sai hakkama vägagi paremservale positsioneeruv Lega, mis ületas siis oma blokis Forza Italia populaarsust ning jäi vaid 1 protsendipunkti võrra maha Partito Democraticost. Lisaks populistide kõrgetele tulemustele iseloomustas valimisi erakordselt madal valimisaktiivsus, hääletamas käis 73 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

Juhul kui Lega, Forza Italia ja Fratelli di Italia tõesti peaksid koalitsiooni kokku saama, siis võtab Itaalias juhtohjad enda kätte rõhutatult parempoolne, euroskeptiline ja immigratsioonivaenulik valitsus mõningate neofašistlike elementidega. Enne valimisi loodeti küll, et bloki liidriks kujuneb Forza Italia ning peaministrikandidaadiks pakkus Berlusconi hoopis praegust europarlamendi presidenti Antonio Tajanit.

Esmaspäeva õhtuks kokku loetud häälte põhjal sai parempoolne blokk 37% toetusest, Movimento 5 Stelle 32% ja tsentristlik blokk 23%.
Nende andmete järgi võiks il Sole 24 Ore hinnangul parempoolsed saada alamkojas 250-260 kohta ning Senatis 130-140 kohta. M5S vastavalt 230-240 ja 110-120 kohta ning demokraadid 110-120 ja 45-55 kohta.
Alamkojas on häälteenamuseks tarvis 316 ja Senatis 158 kohta.

Teise võimaliku stsenaariumina nähti ka suurt koalitsiooni demokraatide ja parempoolsete vahel. Praeguse seisuga võiksilt vabalt koalitsiooni luua hoopis Lega ja M5S, sest nende toetus ületab 50%. Vähemalt esialgu tõrjus Lega juht Matteo Salvini kuulujutte koalitsioonist nii demokraatide kui M5S-ga. "Ei mingeid imelikke koalitsioone, meie kohus ja õigus on juhtida paremtsentristliku bloki valitsust," ütles Salvini esmaspäeval, vahendas la Repubblica.

Turud reageerisid esmaspäeval üldiselt skeptiliselt, kuigi ebaselge, kui suur mõju oli maailma börsidel Trumpi lubatud kaubandussõjal ja kui suur Itaalia valimistel. Milano börsil said esmajoones pihta pangandussektor ning Berlusconi perekonnale kuuluv Mediaset. Vahe Itaalia ja Saksa võlakirjade vahel kasvas hommikul 144 baaspunktini, kuid taastus peatselt 140 baaspunkti tasemel.

Ülekaalukas toetus euroskeptilistele jõududele valmistab kindlasti pettumust nii Brüsselis kui Berliinis, kus nädalavahetusel sotsiaaldemokraadid otsustasid tugeva EL-i toetava platvormiga minna suurde koalitsiooni konservatiividega. Samuti suuri euroreforme ihkav Prantsuse president Emmanuel Macron ütles esmaspäeval, et Itaalias toimuvat tuleb mõista selles "brutaalses kontekstis", majandusliku olukorra ja immigratsioonikriisi taustal. Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles, et ootab kõigepealt ära lõplikud valimistulemused ning teiseks ootab, et Itaalias tuleb võimule stabiilne valitsus.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.