Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riik võtab lahti toetuste jagamise süsteemi

Rahandusminister Toomas Tõniste ja peaminister Jüri Ratas.Foto: Andras Kralla

Eestis jagatakse toetusi eri allikatest eri reeglite järgi, mis on teinud süsteemi kalliks ja keeruliseks. Riik tahab nüüd toetuste jagamise eri asutuste käest kokku koguda ja ühe katuse alla tuua.

Alustuseks võttis rahandusministeerium kokku enda jagatavad toetused ning EASi kaudu jagatavad regionaaltoetused — kogusummas 987 miljonit eurot — ning suunab need Riigi Tugiteenuste Keskuse alla.

"Meie eesmärk on näidata, et sellega saab vähendada bürokraatiat ja dubleerimist ning teha süsteem toetuse saajate jaoks lihtsamaks ja mugavamaks," ütles rahandusminister Toomas Tõniste ministeeriumi pressiteates.

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et bürokraatiat peaks jääma vähemaks nii toetuse saajale kui ka riigile, sest toetustega seotud tehnilist tööd on samuti mõistlik teha ühest kohast. Aabi sõnul on tegemist osaga riigireformist.

Loodetav tulu peaks tõusma sellest eelkõige Euroopa Liidu uueks, 2021. aastal algavaks eelarveperioodiks. Kuna Eestil on oodata vähem toetusi, peab vähenema ka jõud ja raha, mis kulub toetuste jagamiseks. Juhul kui teised ministeeriumid asjaga kaasa tulevad, jääb Riigi Tugiteenuste Keskuse ülesandeks nii ühtse IT-süsteemi kui ka toetust jagava tööjõu haldamine, sealhulgas dubleerivate töökohtade või ülesannete kaotamine.

Palju vähem kontrollimistPraegu tuleb palju topelttööd struktuurivahendite süsteemis, kus toetuste andmist korraldab rahandusministeerium, aga toetusi vahendab kaheksa asutust. Euroopa Komisjon nimelt nõuab, et kui riik delegeerib toetuste jagamise edasi, tuleb protsessi siiski kontrollida, selgitas ministeeriumi välisvahendite osakonna juhataja Maari Helilaid. "Kui riigi tugiteenuste keskusse koondada koos toetuste andmisega ka rahandusministeeriumi praegune vastutav roll, siis see delegeeritud süsteem kaob ära," selgitas ta.

Helilaid täpsustas, et jätkuvalt peab kontrollima konkreetselt toetusprojekte, kuid kaob vajadus kontrollida toetuste vahendamist erinevate asutuste vahel – süsteemi sisemised nõuded vähenevad, millest tekib kokkuhoid. "Lisaks ühtlustame klientide jaoks protsesse ja koondame IT-süsteeme. Seda mitte ainult eurotoetuste puhul," rääkis Helilaid. Sama infosüsteem peaks edaspidi sobima ka teise toetuste menetlemiseks, tulgu need riigieelarvest või Norra programmist.

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetus
Linnapiirkondade jätkusuutliku arengu toetus
Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutliku arengu toetus
Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse toetus
Elektriühenduste pilootprogramm
Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamise toetus
Piirkondlike algatuste toetus tööhõive ja ettevõtlikkuse tugevdamiseks
Lipuväljakute arendamise programm
Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste programm
Kergliiklusteede toetus
Hajaasustuse programm
Väikesaarte programm.
Samuti liiguvad keskusesse kahe piiriülese programmi – Eesti-Läti ja Eesti-Vene – sekretariaadid ning Kesk-Läänemere programmi infopunkt.

EAS ei tahtnudki enam toetustega tegeleda

Esialgu tähendab rahandusministeeriumi projekt peamiselt üksuste tõstmist ühest kohast teise. Tugiteenuste keskusse liigub koos toetustega ka poolsada töötajat rahandusministeeriumist ja teist sama palju EASist. Kõige rohkem puudutabki muudatus EASi: sihtasutuse haldusalast kaob regionaaltoetuste jagamine, mis läks nende kätte pärast Eesti regionaalarengu sihtasutusega liitumist 2003. aastal.

Sellest, et EAS soovib vähem toetustega tegeleda, rääkis sihtasutuse ettevõtluse keskuse juht Tanel Rebane ka intervjuus kuu aja eest. Edaspidi soovitakse rohkem keskenduda ekspordiga seotud teenustele ja välisinvesteeringute Eestisse aitamisega. Praeguse muutuse tagajärjel väheneb EASi eelarve sel aastal 134 miljoni euro võrra.

EASi juhatuse esimees Alo Ivask on rahul, et regionaaltoetuste süsteemist eemale jäädakse, sest siis saab sihtasutus paremini tegeleda põhivaldkondadega, turismi- ja ettevõtlustoetustega.

Otsustamise koht ka teistel ministeeriumitel

Toetuste koondamise laiem mõte on veenda ka teisi ministeeriume oma rakendusüksusi samasse kohta viima. Iseenesest võib see puudutada ka näiteks praegu EASi kätte jäänud turismi- ja ettevõtlustoetusi, mis kuuluvad majandusministeeriumi alluvusse, või põllumajandustoetuste jaotamisega tegelevat PRIAt maaeluministeeriumi alluvuses.

Kõik see nõuab aga poliitilisi otsuseid kõige kõrgemal – ministri või kantsleri tasemel. Reedel kõrgemate otsustajate eemalviibimise tõttu neist kahest ministeeriumist kommentaari saada ei õnnestunud. "Loodan, et projekt õnnestub ja tulevikus soovivad uue süsteemiga liituda ka teised valitsemisalad," jäi Toomas Tõniste optimistlikuks.

Kava eri asutused koondada käis valitsuse eest läbi ka paar aastat tagasi, kuid toona jäi see valitsusliikmete vastuseisu tõttu pooleli.