- OMX Baltic−0,32%301,9
- OMX Riga−0,08%869,21
- OMX Tallinn−0,16%1 983,54
- OMX Vilnius0,8%1 207,26
- S&P 5003,26%5 844,19
- DOW 302,81%42 410,1
- Nasdaq 4,35%18 708,34
- FTSE 100−0,05%8 601,09
- Nikkei 2251,43%38 183,26
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%89,66
- OMX Baltic−0,32%301,9
- OMX Riga−0,08%869,21
- OMX Tallinn−0,16%1 983,54
- OMX Vilnius0,8%1 207,26
- S&P 5003,26%5 844,19
- DOW 302,81%42 410,1
- Nasdaq 4,35%18 708,34
- FTSE 100−0,05%8 601,09
- Nikkei 2251,43%38 183,26
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%89,66
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majandusele terendavad rahulikumad ajad
3,5
protsenti kasvab Luminori prognoosi järgi tänavu Eesti majandus.
„Mulluse ligi 5protsendilise majanduskasvuga võrreldes tuleb tänavune kasv tagasihoidlikum, kuid siiski ületab pikaajalist jätkusuutlikku kasvutempot. Majanduskasvu aeglustumine on mõõdukas, kuna sisemajanduse areng on kiirenenud ja eksporditurgude väljavaade jätkuvalt hea,“ kommenteeris Luminori peaökonomist Tõnu Palm.
Euroalas ja mujal on tema sõnul kiire tööhõive kasv ja sellega paranenud tarbimisnõudlus jõudmas küpsesse faasi ning koos tööhõive pidurdumisega ei ole ka oodata nii tormilist tõusu. Näiteks Soome keskpank prognoosib juba kahe aasta pärast majanduskasvu vaid 1,7 protsendi tasemel. Rootsis aga seab omad piirangud korrektsioon kinnisvaraturul.
Samas ei too kasvanud tööhõive Euroopas veel niipea kaasa tugevat inflatsiooni. "USAs on tööhõiveprotsendil veel kasvuruumi ja ka euroalas on tööjõuturul puhvrid ilmselgelt suuremad, hõlmates nii noori kui ka pensionieelses eas inimesi," kommenteeris Palm, kes seetõttu ka ei usu, et palgatõus ja inflatsioon sunniks Euroopa Keskpanka intresse lähema kahe aasta jooksul tõstma. "Võib-olla millalgi 2019. aastal näeme esimest tõusu," ütles ta.
Tulude kiire kasv
Siiani on ELi majandus olnud aga peamine jõud, mis Eesti majandust vedanud. "Euroala on mitmes mõttes positiivne üllataja, nominaalne kasv oli möödunud aastal 3,6 protsenti, Eestis oli see 9 protsenti, mis tähendab, et ettevõtete tulud on pöördunud kiirelt kasvule," rääkis Palm.
Seega saab muude riikide taustal Eesti majandus kasvada vaid oma tavapärasele potentsiaalile, 3 protsendile lähemal tempos. Kiirem kasv saab tulla vaid sisenõudlusest, s.t uutest investeeringutest ja palgakasvu jätkumisest.
"Investeeringud on kasvanud väga jõudsalt ja laiapõhjaliselt, see on hea märk. Eriti kui arvestada, et eelneval kolmel aastal olid investeeringud väga väikesed, aga mujal Euroopas juba investeeriti," kommenteeris Palm.
Uued investeeringud on suundunud paljuski masinatesse ja näiteks arvutisüsteemidesse, tugevat kasvu on näidanud ehitussektor. "Silmas tuleb pidada kaht aspekti, esiteks on tõesti olnud ehitussektoris tugev tõus, kuid sektori osakaal üldisest SKPst ei ole kaugeltki see, mis ta oli viimati buumiaastatel, ühiskonnas on toimunud struktuurne muutus, kus ehituse ja jaekaubanduse sektori osakaal on mitu protsendipunkti väiksem," rääkis ta.
Poodlemise asemel liisimine
Kui buumiajal andis ehitus Eesti SKPst üle 10 protsendi ja näiteks info ja side valdkond pisut üle 4 protsendi, siis möödunud aasta seisuga võib öelda, et kahe valdkonna osakaal on praktiliselt võrdsustunud 6 protsendi tasemel. Sarnaselt ehitussektoriga on ka jae- ja hulgikaubandus kaotanud osakaalu vähemalt 2 protsendipunkti võrra.
Jaekaubanduse mahud on Eestis üldiselt kasvanud nõrgalt ning selle põhjuseks pidas Palm inimeste suuremat püsikaupade ostmist, see tähendab, et poodlemise asemel on järsult kasvanud hoopis autode liisimine. "Kaubanduses võiks küll vaadata, et ei investeeritaks üle, kiire hinnakasv sööb mahte, kaubanduskeskuste külastuste arv ei tõuse piisavalt, tarbijate muud eelistused löövad käivet üle, nii et kaubanduspindadesse investeerimisel võiks olla tagasihoidlikum," märkis Palm.
Hetkel kuum
Elamukinnisvara poolelt vaadates on tasakaal nõudluse ja pakkumise kohta päris hea, palgad on kasvanud kiiremini kui kinnisvarahinnad Tallinna äärelinnas ning uut pakkumist tuleb turule piisavalt juurde.
Kui soovida aga sisenõudluse kõrvalt ikkagi ekspordis turuosa võita, siis on suuremad investeeringud teadusse ja arendusstegevusse ning tööjõu ümberõpe vältimatud.
Esiteks peaks järgmiste eelarveperioodide valguses hästi planeerima, kust saada uuesti raha arendusstegevusse, mida seni on suuresti finantseeritud Euroopa Liidu vahenditest, mis paraku järgmisel perioodil kahanevad. Teine probleem on tööjõuga, milles erinevalt Euroopa suurematest riikidest on Eestis puhver lõppenud.
"Paratamatult peab riik üle vaatama pikaajalise perspektiivi hariduses, nii piiratud tööjõuressursi tingimustes tuleb valida eelisvaldkonnad ja panustada kõik nendele erialadele, mis ka edaspidi suuremat kasvu lubavad, vastasel juhul potentsiaalne majanduskasv, see 3 protsenti, ei saa kunagi teoks," lisas ta.
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Tõnu Toompark: “Selles äris keerlevad suured summad”
Tõnu Toompark: “Selles äris keerlevad suured summad”
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Investoritele paistab hea päev
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele