Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ministeeriumitele kinnisvarateenuste tellimisel vabad käed

    Riigi Kinnisvara ASi logoFoto: Raul Mee

    Kõik riigiasutused, mis varem on kurtnud RKASi teenuste üle, võivad nüüd tellida kinnisvarateenuseid teistelt pakkujatelt - vähemalt selline on rahandusministeeriumi plaan, mille valitsus neljapäeval heaks kiitis.

    RKASi juhtkonna endine liige ja kinnisvarateenuste turul konkureeriva Pindi Kinnisvara tegevjuht Elari Udam märkis, et muudatused on positiivsed, küsimus on lihtsalt nende rakendamises.
    Plusse on plaanil tema sõnul mitmeid. Esiteks kaob RKASist ära vastuolu, kus peab korraga teenust osutama ja ka sõltumatu vahendaja olema. Teiseks sunnib see RKASi rohkem pingutama. Ning kolmandaks kaob riigiasutuste juhtidel negatiivne eelhoiak pealesunnitud teenuse ostmisest.
    "Rakendusliku poole pealt ma liiga optimistlik ei ole. Eelduseks on, et ollakse järjekindlad eelarvepoliitikas ja järelevalves. Viimaste osas aga on palju heitlikkust valitsuste vahetumistel," ütles Udam.
    Uusi tuuli võiks muudatus kinnisvarafirma juhi sõnul tuua ka turule. "Turuosalistele tekib surve konkureerida tugeva kompetentsikeskusega, aga see on stiimul. Kindlasti on asukohti ja valdkondi, kus eraalgatus suudab pakkuda paremaid alternatiive," kommenteeris ta.
    Võimalusi ja segadust
    Samuti kinnisvarateenuseid pakkuva P. Dussman Eesti OÜ juhataja Anelle Stimmer ütles, et hinnangu andmiseks on praegune info veel üldsõnaline, kuid valikuvõimaluste laiendamist võib alati tervitada.
    Stimmer avaldas kartust, et arusaamad erinevate teenuste sisust võivad muutuda ebaühtlaseks, sest neid korraldavad erinevad riigiasutused. RKASi mudel välistab hetkel selle puuduse, lisas ta. Samuti suureneb tema hinnangul korraldatavate hangete arv, sest riigiasutused hakkavad tõenäoliselt korraldama hankeid hoone- või ametkonnapõhiselt.
    Sarnasel põhjusel jäi ka endine peaminister ja Reformierakonna liige Taavi Rõivas plaani suhtes kriitilisele seisukohale, tema hinnangul kaasneb teenuste tellimise detsentraliseerimisega vajadus dubleerida kinnisvaraalast kompetentsi kõigis ministeeriumides.
    „Anda võimalus ministeeriumidel turult kinnisvarateenuseid hankida, ega selles ei ole midagi olemuslikult halba, aga see tähendab, et iga ministeerium peab ka taastama kinnisvaraalase kompetentsi, mis omal ajal just RKASi koondati,“ ütles Rõivas.
    Tema sõnul peaksid ministeeriumid tegelema riigivalitsemise, mitte majavalitsemisega, ning RKASi senine tegevus on vastava kompetentsi koondamist igati õigustanud. „Võib võtta näiteks CO2 kvoodiraha kasutamise, siis pidi RKAS tegema ühe aastaga 1000 hanget ning nendest vaidlustati edukalt kolm, täiesti olematu protsent. Mõnes teises valdkonnas, kas või näiteks sotsiaalministeeriumi valdkonnas 6 aastat tagasi oli vaidlustuste osakaal palju suurem,“ ütles Rõivas.
    Millal müüakse riigile kuuluvad büroohooned?
    Tulevikus ootab Udam, et riigi osalusega äriühing lõpetaks tegutsemise segmendis, kus on toimiv turukonkurents. "Pean silmas kinnisvaraobjekte, mille kasutusotsatarve on tavapärane - ei ole seotud julgeoleku või muude ebaproportsionaalsete piirangutega - ja mis asuvad kinnisvara mõistes aktiivses piirkonnas, näiteks büroopinnad suuremates linnades. Sellised varad tuleks viia vabale turule, kas müüki või börsile," lisas ta.
    Sarnasel teemal soovitas ka rahandusministeeriumi tellitud PwC analüüs jagada Austria kogemuse eeskujul RKASi kinnisvaraportfell kahe tütarfirma vahel nii, et turukõlblik vara, nagu büroohooned ja ka riigile mittevajalik vara, läheks ühte, kasumi teenimisega tegelevasse harusse ja spetsiifilised varad, kus kasumi teenimine ei peaks olema eesmärk omaette, teise.
    „Võimalust varad sel viisil jaotada kindlasti analüüsitakse, vaadatakse veel Euroopa riikide praktikat ning kaalutakse plusse ja miinuseid,“ ütles rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Raigo Uukkivi. Laualt ei ole ka maas mõte turukõlblike varade - büroohoonete - müügist, kõik need teemad on seotud, lisas ta.
    Mis puutub väiksema kapitalitootlikkuse arvestamist objektidelt, kus kõigi kulude üürihinna sisse arvestamine ei ole mõistlik, näiteks väikelinnades, siis seal on võimalik arvutada üüri ka võrdleva analüütilise meetodiga. Seetõttu on ka ministeerium seisukohal, et RKASil on paindliku reageerimise võimalus täiesti olemas.
    Muudatuste üks põhjus on rahulolematus
    Vajadus RKASile üleantud hoonetes paiknevatel asutustel tellida teenuseid vaid riigifirmalt on kriitikat toonud nii asutustelt endilt kui konkurentsiametilt. Ka riigikontroll on kinnisvaraga toimuvat auditites kritiseerinud.
    Tuginedes muu hulgas PwC käest tellitud analüüsile, otsustas rahandusministeerium, et olukord vajabki muutmist. Valitsuses heakskiidetud plaani järgi täpsustatakse RKASi rolli nii, et varade üleandmise järel ei ole riigiasutustel kohustust tellida kinnisvarateenuseid RKASilt, vaid on vabadus valida teenusepakkuja turult, kui see on soodsam. RKASi põhiülesandeks on endiselt riigiasutuste vajadustele vastava optimaalseima kinnisvaralahenduse tagamine.
    „Valitud kompetentsikeskuse ehk RKASi mudeliga on mõistlik jätkata, kuid kompetentsikeskuse juhtimist tuleb parandada,“ kommenteeris riigihalduse minister Jaak Aab pressiteate vahendusel. „Riigi hoonete valitsemine keskselt äriühingu vormis tegutseva teenusepakkuja kaudu on ennast õigustanud - see on levinud praktika ka välisriikides.“
    Rahandusministeeriumi nõuniku Veronika Ilsjani sõnul vajab riigi kinnisvara rahastamisotsuste protsess suuremat paindlikkust. Seni on rahastamisotsuseid teinud valitsus, ministeeriumide otsustusvabadus on väike. „Ministeeriumid peaksid saama ise oma kinnisvarakulusid juhtida ning kokkuhoitud vahendeid kasutada, nii suureneb vastutus kinnisvaraotsuste tegemisel ja kasvab motivatsioon kulusid kokku hoida,“ ütles Ilsjan.
    Udam rääkis, et varem põhjendati samalaadse otsuse mittetegemist baasinfo ja mõõdikute puudumisega. "Kui suudetakse võrreldavate mõõdikute toel anda avalike teenuste eest vastutajatele (asutuste juhtidele) otsutusõigus ja ressursid, siis see on oluline läbimurre ning loob eeldused efektiivsemale kinnisvarakasutusele," ütles ta.
    Taavi Rõivas sidus rahulolematuse aga ühemõtteliselt personaalse küsimusega. „See rahulolematus tekkis eeskätt seetõttu, et RKASi juhatuse ja klientide vahel tekkisid konfliktid. Pikemalt keskendumata sellele, kuidas Urmas Somelar tegutses või oma tegutsemist põhjendas, võib öelda, et RKASi praegune juhatuse esimees neid vigu ei korda,“ kommenteeris ta.
    Rõivas meenutas, et ka varasemal ajal, Jaak Saarniidu juhtimisel, oli RKASi klientide rahulolu kõrge.
    Samm õiges suunas
    Muutusi hindavad positiivseks nii varasemalt riigi kinnisvaraga seotud probleemidele korduvalt tähelepanu juhtinud riigikontrolli kui konkurentsiamet.
    „Kinnisvarateenuse vaba otsimise võimalus ei ole iseenesest kõigi probleemide lahendus, kuid see ongi vaid üks meede paketist, mida rahandusministeerium on valitsusele tutvustanud ja mis tervikuna on liikumine õiges suunas,“ kommenteeris riigikontrolli kinnisvara teemalist auditit juhtinud vanemaudiitor Ermo Liedemann.
    „Rahandusministeerium on oma värskeimas materjalis, mida valitsus toetas, toonud otsekoheselt välja probleemid, mille ka riigikontroll auditis tuvastas. Ja pakutud lahendused - RKASi omanike ootuste täpsustamine, säästliku kinnisvarahalduse eelistamine kasumi teenimisele, pinnakasutuse optimeerimise tähelepanu alla võtmine, kulude kontrollimine - on tervitatavad,“ märkis ta.
    Liedemann rõhutas vaid, et ettepanekud tuleb ka ellu viia, ning väga oluline on aasta lõpuks valitsemisalade plaanitud juhtimiskavad kokku saada.
    Praegune plaan ei anna veel vastust küsimusele, kust võetakse raha, et tagada energiasäästu nõuded ja riigi kinnisvara muidu sobivasse seisukorda viia, kuid Liedemann möönis, et eks juba optimeerimine rahalist võitu võib anda.
    Ka konkurentsiameti juht Märt Ots ütles, et riigiasutustele suurema otsustusvabaduse andmine aitab juurutada turumehhanisme, mis oli ka ameti soovituse peamiseks eesmärgiks. „On igati mõistlik, kui riigiasutus saab valida turult reaalselt parima pakkumise, olgu selleks siis RKASi või mõne eraomaniku kinnisvara. Meie hinnangul tuleks siiski veel kaaluda, kas RKAS peaks turul vabalt pakutava kinnisvaraga üldse tegelema. Samas on oluline samm astutud ning järgmisi samme on tulevikus alati võimalik eraldi kaaluda,“ rääkis Ots.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Väikeaktsionär sai dividendivaidluses järgmise võidu
Vaata järele: Infortari juhid annavad investorite ees aru
Raivo Vare andis Ukraina seisust sünge pildi
Raadiosaated
Ehitusettevõtete TOPi neljas: see on langus, mitte kriis
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Martin Mark: Eesti uus visioon peab olema õigesti fokuseeritud
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.
Kõik arvamuslood

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Saaremaa edukaima firma juht: „Ütlesite, et mu hääl kõlab tüdinult. See tuleb sellest, et …“ Edetabelis 135 ettevõtet
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Investor
Tööturu jahenemine sundis Wall Streeti kolmapäeval langusele
USA suured indeksid sulgusid kolmapäeval punases: S&P 500 taandus -0,39%, Dow 30 kaotas veidi vähem -0,19% ning Nasdaq langes enim -0,58%. Põhjus on selles, et investorid vaatavad pessimistlikult andmeid, mis annavad märku tööturu kiirest jahenemisest.
USA suured indeksid sulgusid kolmapäeval punases: S&P 500 taandus -0,39%, Dow 30 kaotas veidi vähem -0,19% ning Nasdaq langes enim -0,58%. Põhjus on selles, et investorid vaatavad pessimistlikult andmeid, mis annavad märku tööturu kiirest jahenemisest.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Äkki tagandatud börsifirma juht: sisulise koostööni me ei jõudnudki
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Reportaaž Narva piiripunktist: tuhat soomlast saja illegaalse immigrandi asemel
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Vabu ametikohti oli kolmandas kvartalis 12 040
Vabade ametikohtade arv väheneb ja inimesed ei taha enam töökohti vahetada, selgub statistikaameti andmetest. Tööstussektoris oli töö kaotanud inimesi 2000 võrra rohkem kui töölevõetuid.
Vabade ametikohtade arv väheneb ja inimesed ei taha enam töökohti vahetada, selgub statistikaameti andmetest. Tööstussektoris oli töö kaotanud inimesi 2000 võrra rohkem kui töölevõetuid.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Ehitusettevõtete TOPi neljas: see on langus, mitte kriis
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Toote keskkonnamõju mõõtmine – andmepõhine alus järgmiste sammude seadmiseks
Keskkonnateadlikkus ja jätkusuutlikkus on muutunud ettevõtluses keskseteks teemadeks. Vaatame, kuidas ettevõtted saavad oma toodete keskkonnamõju mõõta ja juhtida.
Keskkonnateadlikkus ja jätkusuutlikkus on muutunud ettevõtluses keskseteks teemadeks. Vaatame, kuidas ettevõtted saavad oma toodete keskkonnamõju mõõta ja juhtida.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.