Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ministeeriumitele kinnisvarateenuste tellimisel vabad käed

    Riigi Kinnisvara ASi logoFoto: Raul Mee

    Kõik riigiasutused, mis varem on kurtnud RKASi teenuste üle, võivad nüüd tellida kinnisvarateenuseid teistelt pakkujatelt - vähemalt selline on rahandusministeeriumi plaan, mille valitsus neljapäeval heaks kiitis.

    RKASi juhtkonna endine liige ja kinnisvarateenuste turul konkureeriva Pindi Kinnisvara tegevjuht Elari Udam märkis, et muudatused on positiivsed, küsimus on lihtsalt nende rakendamises.
    Plusse on plaanil tema sõnul mitmeid. Esiteks kaob RKASist ära vastuolu, kus peab korraga teenust osutama ja ka sõltumatu vahendaja olema. Teiseks sunnib see RKASi rohkem pingutama. Ning kolmandaks kaob riigiasutuste juhtidel negatiivne eelhoiak pealesunnitud teenuse ostmisest.
    "Rakendusliku poole pealt ma liiga optimistlik ei ole. Eelduseks on, et ollakse järjekindlad eelarvepoliitikas ja järelevalves. Viimaste osas aga on palju heitlikkust valitsuste vahetumistel," ütles Udam.
    Uusi tuuli võiks muudatus kinnisvarafirma juhi sõnul tuua ka turule. "Turuosalistele tekib surve konkureerida tugeva kompetentsikeskusega, aga see on stiimul. Kindlasti on asukohti ja valdkondi, kus eraalgatus suudab pakkuda paremaid alternatiive," kommenteeris ta.
    Võimalusi ja segadust
    Samuti kinnisvarateenuseid pakkuva P. Dussman Eesti OÜ juhataja Anelle Stimmer ütles, et hinnangu andmiseks on praegune info veel üldsõnaline, kuid valikuvõimaluste laiendamist võib alati tervitada.
    Stimmer avaldas kartust, et arusaamad erinevate teenuste sisust võivad muutuda ebaühtlaseks, sest neid korraldavad erinevad riigiasutused. RKASi mudel välistab hetkel selle puuduse, lisas ta. Samuti suureneb tema hinnangul korraldatavate hangete arv, sest riigiasutused hakkavad tõenäoliselt korraldama hankeid hoone- või ametkonnapõhiselt.
    Sarnasel põhjusel jäi ka endine peaminister ja Reformierakonna liige Taavi Rõivas plaani suhtes kriitilisele seisukohale, tema hinnangul kaasneb teenuste tellimise detsentraliseerimisega vajadus dubleerida kinnisvaraalast kompetentsi kõigis ministeeriumides.
    „Anda võimalus ministeeriumidel turult kinnisvarateenuseid hankida, ega selles ei ole midagi olemuslikult halba, aga see tähendab, et iga ministeerium peab ka taastama kinnisvaraalase kompetentsi, mis omal ajal just RKASi koondati,“ ütles Rõivas.
    Tema sõnul peaksid ministeeriumid tegelema riigivalitsemise, mitte majavalitsemisega, ning RKASi senine tegevus on vastava kompetentsi koondamist igati õigustanud. „Võib võtta näiteks CO2 kvoodiraha kasutamise, siis pidi RKAS tegema ühe aastaga 1000 hanget ning nendest vaidlustati edukalt kolm, täiesti olematu protsent. Mõnes teises valdkonnas, kas või näiteks sotsiaalministeeriumi valdkonnas 6 aastat tagasi oli vaidlustuste osakaal palju suurem,“ ütles Rõivas.
    Millal müüakse riigile kuuluvad büroohooned?
    Tulevikus ootab Udam, et riigi osalusega äriühing lõpetaks tegutsemise segmendis, kus on toimiv turukonkurents. "Pean silmas kinnisvaraobjekte, mille kasutusotsatarve on tavapärane - ei ole seotud julgeoleku või muude ebaproportsionaalsete piirangutega - ja mis asuvad kinnisvara mõistes aktiivses piirkonnas, näiteks büroopinnad suuremates linnades. Sellised varad tuleks viia vabale turule, kas müüki või börsile," lisas ta.
    Sarnasel teemal soovitas ka rahandusministeeriumi tellitud PwC analüüs jagada Austria kogemuse eeskujul RKASi kinnisvaraportfell kahe tütarfirma vahel nii, et turukõlblik vara, nagu büroohooned ja ka riigile mittevajalik vara, läheks ühte, kasumi teenimisega tegelevasse harusse ja spetsiifilised varad, kus kasumi teenimine ei peaks olema eesmärk omaette, teise.
    „Võimalust varad sel viisil jaotada kindlasti analüüsitakse, vaadatakse veel Euroopa riikide praktikat ning kaalutakse plusse ja miinuseid,“ ütles rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Raigo Uukkivi. Laualt ei ole ka maas mõte turukõlblike varade - büroohoonete - müügist, kõik need teemad on seotud, lisas ta.
    Mis puutub väiksema kapitalitootlikkuse arvestamist objektidelt, kus kõigi kulude üürihinna sisse arvestamine ei ole mõistlik, näiteks väikelinnades, siis seal on võimalik arvutada üüri ka võrdleva analüütilise meetodiga. Seetõttu on ka ministeerium seisukohal, et RKASil on paindliku reageerimise võimalus täiesti olemas.
    Muudatuste üks põhjus on rahulolematus
    Vajadus RKASile üleantud hoonetes paiknevatel asutustel tellida teenuseid vaid riigifirmalt on kriitikat toonud nii asutustelt endilt kui konkurentsiametilt. Ka riigikontroll on kinnisvaraga toimuvat auditites kritiseerinud.
    Tuginedes muu hulgas PwC käest tellitud analüüsile, otsustas rahandusministeerium, et olukord vajabki muutmist. Valitsuses heakskiidetud plaani järgi täpsustatakse RKASi rolli nii, et varade üleandmise järel ei ole riigiasutustel kohustust tellida kinnisvarateenuseid RKASilt, vaid on vabadus valida teenusepakkuja turult, kui see on soodsam. RKASi põhiülesandeks on endiselt riigiasutuste vajadustele vastava optimaalseima kinnisvaralahenduse tagamine.
    „Valitud kompetentsikeskuse ehk RKASi mudeliga on mõistlik jätkata, kuid kompetentsikeskuse juhtimist tuleb parandada,“ kommenteeris riigihalduse minister Jaak Aab pressiteate vahendusel. „Riigi hoonete valitsemine keskselt äriühingu vormis tegutseva teenusepakkuja kaudu on ennast õigustanud - see on levinud praktika ka välisriikides.“
    Rahandusministeeriumi nõuniku Veronika Ilsjani sõnul vajab riigi kinnisvara rahastamisotsuste protsess suuremat paindlikkust. Seni on rahastamisotsuseid teinud valitsus, ministeeriumide otsustusvabadus on väike. „Ministeeriumid peaksid saama ise oma kinnisvarakulusid juhtida ning kokkuhoitud vahendeid kasutada, nii suureneb vastutus kinnisvaraotsuste tegemisel ja kasvab motivatsioon kulusid kokku hoida,“ ütles Ilsjan.
    Udam rääkis, et varem põhjendati samalaadse otsuse mittetegemist baasinfo ja mõõdikute puudumisega. "Kui suudetakse võrreldavate mõõdikute toel anda avalike teenuste eest vastutajatele (asutuste juhtidele) otsutusõigus ja ressursid, siis see on oluline läbimurre ning loob eeldused efektiivsemale kinnisvarakasutusele," ütles ta.
    Taavi Rõivas sidus rahulolematuse aga ühemõtteliselt personaalse küsimusega. „See rahulolematus tekkis eeskätt seetõttu, et RKASi juhatuse ja klientide vahel tekkisid konfliktid. Pikemalt keskendumata sellele, kuidas Urmas Somelar tegutses või oma tegutsemist põhjendas, võib öelda, et RKASi praegune juhatuse esimees neid vigu ei korda,“ kommenteeris ta.
    Rõivas meenutas, et ka varasemal ajal, Jaak Saarniidu juhtimisel, oli RKASi klientide rahulolu kõrge.
    Samm õiges suunas
    Muutusi hindavad positiivseks nii varasemalt riigi kinnisvaraga seotud probleemidele korduvalt tähelepanu juhtinud riigikontrolli kui konkurentsiamet.
    „Kinnisvarateenuse vaba otsimise võimalus ei ole iseenesest kõigi probleemide lahendus, kuid see ongi vaid üks meede paketist, mida rahandusministeerium on valitsusele tutvustanud ja mis tervikuna on liikumine õiges suunas,“ kommenteeris riigikontrolli kinnisvara teemalist auditit juhtinud vanemaudiitor Ermo Liedemann.
    „Rahandusministeerium on oma värskeimas materjalis, mida valitsus toetas, toonud otsekoheselt välja probleemid, mille ka riigikontroll auditis tuvastas. Ja pakutud lahendused - RKASi omanike ootuste täpsustamine, säästliku kinnisvarahalduse eelistamine kasumi teenimisele, pinnakasutuse optimeerimise tähelepanu alla võtmine, kulude kontrollimine - on tervitatavad,“ märkis ta.
    Liedemann rõhutas vaid, et ettepanekud tuleb ka ellu viia, ning väga oluline on aasta lõpuks valitsemisalade plaanitud juhtimiskavad kokku saada.
    Praegune plaan ei anna veel vastust küsimusele, kust võetakse raha, et tagada energiasäästu nõuded ja riigi kinnisvara muidu sobivasse seisukorda viia, kuid Liedemann möönis, et eks juba optimeerimine rahalist võitu võib anda.
    Ka konkurentsiameti juht Märt Ots ütles, et riigiasutustele suurema otsustusvabaduse andmine aitab juurutada turumehhanisme, mis oli ka ameti soovituse peamiseks eesmärgiks. „On igati mõistlik, kui riigiasutus saab valida turult reaalselt parima pakkumise, olgu selleks siis RKASi või mõne eraomaniku kinnisvara. Meie hinnangul tuleks siiski veel kaaluda, kas RKAS peaks turul vabalt pakutava kinnisvaraga üldse tegelema. Samas on oluline samm astutud ning järgmisi samme on tulevikus alati võimalik eraldi kaaluda,“ rääkis Ots.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.