Tõnu Vanajuur lahkus Danskest

Tõnu Vanajuur  Foto: Eiko Kink
Eliisa Matsalu • 9. aprill 2018
Jaga lugu:

Tõnu Vanajuur teatas laupäeval Linkedinis, et reedel oli tema viimane tööpäev Danske pangas. Vanajuur oli Danske panga Eesti filiaali ettevõtte panganduse direktor ja panga välisklientide osakonna juht ajal, mil Danskes pesti raha.

„Ma olen 23 aastat töötanud panganduses ja 15 aastat sellest Danskes. Ma arvan, et kui 43aastasena tahta veel midagi muud elus proovida, siis seda kümne aasta pärast enam ei teeks. Mind ootavad uued väljakutsed väljaspool pangandust,“ ütles Vanajuur Äripäevale.

Küsimuse peale, kas tema lahkumine on seotud rahapesuskandaaliga, mille alla on Danske Eesti filiaal juba mõnda aega mattunud, vastas Vanajuur kindlalt "ei". Ta lisas, et möödunud reedel teatas Danske pank väga olulistest strateegiamuudatusest ja paljud inimesed lahkusid. „On palju põhjuseid, miks inimesed oma karjäärides valikuid teevad,“ ütles ta.

Kuhu täpselt Vanajuure sammud järgmisena viivad, ta veel ei avaldanud, viidates, et kokkuleppe uuel alal ei ole veel kivisse raiutud.

Vanajuur oli Danske panga Eesti filiaali ettevõtte panganduse direktor ja panga välisklientide osakonna juht ajal, mil Danskes pesti raha. Vanajuur oli välispanganduse divisjoni juhtimisega seotud enne Juri Kidjajevit, kes võttis osakonna üle 2012. aasta sügisel, kui pangas toimusid struktuurimuudatused. 

Danskes langevad pead

Eelmisel nädalal kirjutas Äripäev, et Danske emapangas langetatakse päid ja ettevõtte äripanganduse juht Lars Morch pani ameti maha. Morch oli Danske panga Baltikumi tegevuse eest vastutanud alates 2012. aastast ja ta sattus kriitika alla seoses sellega, et ei suutnud Eesti üksuses rahapesu ära hoida.

Äripäev on kirjutanud, et paljud allikad on avaldanud imestust selle üle, et jätkuvalt on Eesti Danske panga filiaalis kõrgel kohal vähemalt kaks rahapesuperioodist pärit keskset juhti: Ivar Pae, kes tollal oli asetäitja, on praegu filiaali juht, ja Tõnu Vanajuur, kes on panga ettevõtlusklientide osakonna juht ja oli toona sellesama välisklientide osakonna juht.

„Mõistagi kaasneb koristustööga palju müra, kuid Danske Banki kinnitus korrastuste kohta räägib vastu sellele, et nii mõnigi tollane juht jätkab endiselt oma tööd Eesti filiaalis,“ ütles professor Flemming Poulfelt, kes on Taani ärikooli CBSi juhtkonna liige ja juhtimisvaldkonna professor.

Rahapesuskandaali puhastustöö

Juba terve aasta on Äripäev koos taanlaste Berlingske, Postimehe ja teiste Euroopa ajalehtedega kirjeldanud, kuidas Danske Eestist vuhisesid läbi miljardid eurod – üüratud summad kuulusid hämara taustaga ettevõtetele, mida arvatavalt kontrollisid näiteks Putini perekond ja Vene luureteenistus FSB, samuti Aserbaidžaani diktatuur.

Danske peakontor vältis pikalt sisuliste kommentaaride andmist, põhjendades seda käimasoleva uurimisega. Lõpuks, alles tänavu märtsis, tunnistas Danske juhtkond, et nende Eesti filiaali endised juhid tegid kehva tööd – kriitika alla sattus ka 2015. aastal ootamatult ametist lahkunud Eesti üksuse eksjuht Aivar Rehe.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt