Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ivar Pae lahkub Danskest

    Danske Banki Eesti filiaali juhataja Ivar Pae töö Danskes lõpeb.Foto: Tiit Blaat/Ekspress Meedia

    Rahapesuskandaali sattunud Danske panga juht Ivar Pae lahkub ametist, pank põhjendab seda strateegia muudatusega.

    Danske teatas pressiteates, et kuna hiljuti otsustasid nad jääda teenindama ainult Põhjamaade klientide tütarettevõtteid ja rahvusvahelisi korporatsioone, siis muutub Baltikumis ka juhtimise ülesehitus. Seega ei ole enam vaja Balti panganduse juhti. 
    Kolm aastat tagasi Aivar Rehe asemel panka juhtima hakanud Pae lahkub juuni lõpus. Aprillis teatas Tõnu Vanajuur, et lahkub Danskest. Vanajuur oli Danske panga Eesti filiaali ettevõtte panganduse direktor ja panga välisklientide osakonna juht ajal, mil Danskes raha pesti.
    Äripäev paljastas läinud sügisel koos teiste Euroopa väljaannetega, kuidas Danske Eestist vuhisesid läbi miljardid eurod – üüratud summad kuulusid hämara taustaga ettevõtetele, mida arvatavalt kontrollisid Putini perekond ja Vene luureteenistus FSB, samuti Aserbaidžaani diktatuur.
    Hoidis pea liiva all
    Danske peakontor vältis pikalt sisuliste kommentaaride andmist, põhjendades seda käimasoleva uurimisega. Alles tänavu märtsis tunnistas Danske juhtkond, et nende Eesti filiaali endised juhid tegid kehva tööd – kriitika alla sattus ka 2015. aastal ootamatult ametist lahkunud Eesti üksuse eksjuht Aivar Rehe, kellele heideti ette tegemata jätmisi.
    Aprillis kaotas töö ka Danske Banki äripanganduse juht Lars Morch, kes sattus kriitika alla, sest ei suutnud Eesti üksuses rahapesu ära hoida. Morch on panga Baltikumi tegevuse eest vastutanud alates 2012. aastast. Juhatuse esimees Ole Andersen ütles, et pank oleks pidanud juba varem olukorda süvenema. 
    Rahapesu teemat uurinud väljaanded on kirjutanud, et kahtlasi ülekandeid tehti Eesti filiaali mitteresidentidest klientide osakonnas aastaid, kuni Danske selle alles 2015. aasta lõpus sulges. Taani ajaleht Berlingske kirjutas ka panga siseaudiitorite mitteametlikust kirjast, mis andis kolm aastat tagasi Taani tippjuhtidele ülevaate, kuidas siinsed töötajad varjasid või ei teadnud kontoomanike tegelikku identiteeti, ka ei jälginud tehinguid.
    Finantsinspektsioon pidi 2015. aastal panka tegudele utsitama, tehes ettekirjutuse. Äripäevaga suhelnud panga siseeluga kursis inimene kirjeldas, et siis tehti väljapoole nägu, nagu oleks kõik parimas korras, kuigi töötajad olid segaduses. Kliendihaldurid seisid silmitsi inimestega, kes pärisid, miks nendega leping lõpetatakse. Äripäeva teada oli ka ebameeldivaid kohtumisi ja kõnesid: läbi käisid ähvardused. Hirmutamine oli reaalne ja kalk. Pank polevat aga haldureid toetanud või kaitsnud.
    Nagu nendib üks allikas, juhtus “väga ebameeldivaid olukordi” ka siis, kui pangatöötajad esitasid kahtlastele klientidele ebamugavaid ja täpsustavaid küsimusi. Ähvardamise teed läksid need, kellel oli side firmadega, mis aja jooksul suureks kasvasid ning pangas silma hakkasid. Äripäevaga suhelnud inimene märgib, et ükski korralik ettevõtja pangatöötajat ei ähvardaks.
    Äripäeva andmetel ei otsustanud kliendihaldurid, millised ettevõtjad, olgu Aserbaidžaanist, Venemaalt või mujalt, panga kliendiportfelli sobivad. Otsuse langetas nn kliendikomitee, kus „istusid suured härrad majast“.
    Komitee koosseis on saladus – Danske liikmete nimesid ei avalda. Üks kliendikomitee liige oli aga olnud praegune panga juht Ivar Pae, kes 2013. aasta teisel poolel Taanist Eesti filiaali naasis. Kusjuures rahapesu andmebüroo avastas Aserbaidžaaniga seotud rahavoo just 2013. aasta suvel. Ja seda tänu teise juhtumi analüüsimisele, mitte panga abile.
    Aasta viimastel päevadel paljastas Taani ajaleht Berlingske, et Danske rahapesuskandaal on arvatust veelgi suurem ning lisaks Eesti filiaali voogas kahtlane raha ka läbi Leedu.
    Kasulik äri
    Danske Eesti filiaali kõrge riskiga mitteresidentide osakond oli pangale väga kasulik, tuues kogu grupile märkimisväärse osa kasumist. Rekordaastal andis osakond grupi kasumisse umbes 12–13%, meenutas Äripäevaga rääkinud allikas, kes on kindel, et Taani juhid pidid mõistma tõsiseid riske, mis kaasnesid sellega, et süsteemid ei toiminud piisavalt hästi.
    Läbi Danske Eesti üksuse huuganud pestud miljarditest rääkivad artiklid „Aserite pesumasin: 2,5 miljardit huugas läbi Eesti“, „Rehe juhitud Danske oli offshorkade paradiis“, „Danske siseelu: ähvardustest paanika ja teeskluseni“ tõid Äripäeva ajakirjanikele Marge Väikenurmele ja Piret Reiljanile ühes kolleegidega Postimehest Eesti väärikaima uuriva ajakirjanduse auhinna, Bonnieri preemia.
  • Hetkel kuum
Tõnis Saarts: kaotus paneb Kaja Kallase suure surve alla Eesti 200 võitleb elu eest, Kesk tegi comeback’i
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Coop Pank kasvatas mais klientuuri
Panga klientide arv kasvas mais 2300 võrra ja aktiivselt arveldavate klientide arv kasvas 1300 võrra. Kuu lõpuks ulatus klientide arv 194 100-ni ja aktiivselt arveldavate klientide arv 87 200-ni. Aastaga on kliendibaas kasvanud 21%, teatas ettevõte börsile.
Panga klientide arv kasvas mais 2300 võrra ja aktiivselt arveldavate klientide arv kasvas 1300 võrra. Kuu lõpuks ulatus klientide arv 194 100-ni ja aktiivselt arveldavate klientide arv 87 200-ni. Aastaga on kliendibaas kasvanud 21%, teatas ettevõte börsile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Wendre loob oma jaekaupluste võrgu
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Telia peakontor kärbib pinda veerandi võrra
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.