Jaga lugu:

Ivar Pae lahkub Danskest

Danske Banki Eesti filiaali juhataja Ivar Pae töö Danskes lõpeb.
Danske Banki Eesti filiaali juhataja Ivar Pae töö Danskes lõpeb.  Foto: Tiit Blaat/Ekspress Meedia

Rahapesuskandaali sattunud Danske panga juht Ivar Pae lahkub ametist, pank põhjendab seda strateegia muudatusega.

Danske teatas pressiteates, et kuna hiljuti otsustasid nad jääda teenindama ainult Põhjamaade klientide tütarettevõtteid ja rahvusvahelisi korporatsioone, siis muutub Baltikumis ka juhtimise ülesehitus. Seega ei ole enam vaja Balti panganduse juhti. 

Kolm aastat tagasi Aivar Rehe asemel panka juhtima hakanud Pae lahkub juuni lõpus. Aprillis teatas Tõnu Vanajuur, et lahkub Danskest. Vanajuur oli Danske panga Eesti filiaali ettevõtte panganduse direktor ja panga välisklientide osakonna juht ajal, mil Danskes raha pesti.

Äripäev paljastas läinud sügisel koos teiste Euroopa väljaannetega, kuidas Danske Eestist vuhisesid läbi miljardid eurod – üüratud summad kuulusid hämara taustaga ettevõtetele, mida arvatavalt kontrollisid Putini perekond ja Vene luureteenistus FSB, samuti Aserbaidžaani diktatuur.

Hoidis pea liiva all

Danske peakontor vältis pikalt sisuliste kommentaaride andmist, põhjendades seda käimasoleva uurimisega. Alles tänavu märtsis tunnistas Danske juhtkond, et nende Eesti filiaali endised juhid tegid kehva tööd – kriitika alla sattus ka 2015. aastal ootamatult ametist lahkunud Eesti üksuse eksjuht Aivar Rehe, kellele heideti ette tegemata jätmisi.

Aprillis kaotas töö ka Danske Banki äripanganduse juht Lars Morch, kes sattus kriitika alla, sest ei suutnud Eesti üksuses rahapesu ära hoida. Morch on panga Baltikumi tegevuse eest vastutanud alates 2012. aastast. Juhatuse esimees Ole Andersen ütles, et pank oleks pidanud juba varem olukorda süvenema. 

Rahapesu teemat uurinud väljaanded on kirjutanud, et kahtlasi ülekandeid tehti Eesti filiaali mitteresidentidest klientide osakonnas aastaid, kuni Danske selle alles 2015. aasta lõpus sulges. Taani ajaleht Berlingske kirjutas ka panga siseaudiitorite mitteametlikust kirjast, mis andis kolm aastat tagasi Taani tippjuhtidele ülevaate, kuidas siinsed töötajad varjasid või ei teadnud kontoomanike tegelikku identiteeti, ka ei jälginud tehinguid.

Finantsinspektsioon pidi 2015. aastal panka tegudele utsitama, tehes ettekirjutuse. Äripäevaga suhelnud panga siseeluga kursis inimene kirjeldas, et siis tehti väljapoole nägu, nagu oleks kõik parimas korras, kuigi töötajad olid segaduses. Kliendihaldurid seisid silmitsi inimestega, kes pärisid, miks nendega leping lõpetatakse. Äripäeva teada oli ka ebameeldivaid kohtumisi ja kõnesid: läbi käisid ähvardused. Hirmutamine oli reaalne ja kalk. Pank polevat aga haldureid toetanud või kaitsnud.

Nagu nendib üks allikas, juhtus “väga ebameeldivaid olukordi” ka siis, kui pangatöötajad esitasid kahtlastele klientidele ebamugavaid ja täpsustavaid küsimusi. Ähvardamise teed läksid need, kellel oli side firmadega, mis aja jooksul suureks kasvasid ning pangas silma hakkasid. Äripäevaga suhelnud inimene märgib, et ükski korralik ettevõtja pangatöötajat ei ähvardaks.

Äripäeva andmetel ei otsustanud kliendihaldurid, millised ettevõtjad, olgu Aserbaidžaanist, Venemaalt või mujalt, panga kliendiportfelli sobivad. Otsuse langetas nn kliendikomitee, kus „istusid suured härrad majast“.

Komitee koosseis on saladus – Danske liikmete nimesid ei avalda. Üks kliendikomitee liige oli aga olnud praegune panga juht Ivar Pae, kes 2013. aasta teisel poolel Taanist Eesti filiaali naasis. Kusjuures rahapesu andmebüroo avastas Aserbaidžaaniga seotud rahavoo just 2013. aasta suvel. Ja seda tänu teise juhtumi analüüsimisele, mitte panga abile.

Aasta viimastel päevadel paljastas Taani ajaleht Berlingske, et Danske rahapesuskandaal on arvatust veelgi suurem ning lisaks Eesti filiaali voogas kahtlane raha ka läbi Leedu.

Kasulik äri

Danske Eesti filiaali kõrge riskiga mitteresidentide osakond oli pangale väga kasulik, tuues kogu grupile märkimisväärse osa kasumist. Rekordaastal andis osakond grupi kasumisse umbes 12–13%, meenutas Äripäevaga rääkinud allikas, kes on kindel, et Taani juhid pidid mõistma tõsiseid riske, mis kaasnesid sellega, et süsteemid ei toiminud piisavalt hästi.

Läbi Danske Eesti üksuse huuganud pestud miljarditest rääkivad artiklid „Aserite pesumasin: 2,5 miljardit huugas läbi Eesti“, „Rehe juhitud Danske oli offshorkade paradiis“, „Danske siseelu: ähvardustest paanika ja teeskluseni“ tõid Äripäeva ajakirjanikele Marge Väikenurmele ja Piret Reiljanile ühes kolleegidega Postimehest Eesti väärikaima uuriva ajakirjanduse auhinna, Bonnieri preemia.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt