- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kapo: soojadest suhetest Venemaaga rääkida ei saa
Täna tutvustatud kaitsepolitsei aastaraamatus tõdeti, et Vene Föderatsiooni kodanik Artjom Zintšeko, kes eelmisel aastal vahistati, polnud ainus siin Venemaa Luure Peavalitsuse (GRU) värvatud agent.
Lisaks maikuus viieks aastaks vangi mõistetud, kuid tänavu veebruaris Raivo Susi vastu vahetatud Zintšekole toimus möödunud aastal vahistamine ka detsembris. Kaitsepolitsei pidas siis kinni Eesti kodaniku Ilja Tihhanovski, keda kahtlustatakse ametlikke termineid kasutades riigireetmise eesmärgil suhte loomises või pidamises välisriigiga, selle ülesandel tegutseva isiku või välisriigi organisatsiooniga.
Nii Zintšeko kui Tihhanovski ülesanne GRU heaks töötades oli koguda ingormatsiooni riigikaitse ja riigi toimetamise seisukohalt elutähtsate objektide kohta ning täita muid temale antud ülesandeid. „Mõlemad kaasused näitavad selgelt, et GRU suunast lähtuv Eesti-vastane luuretegevus on viimastel aastatel pigem intensiivistunud,“ seisab aastaraamatus.
Piisavalt tõendeid
Raamatus tõdetakse, et GRU kõrval paistab jätkuvalt silma ka FSB (föderaalne julgeolekuteenistus ehk vastuluure). FSB heaks töötamise eest mõisteti eelmisel aastal vangi Vene kodanik Mihhail Petrov ning Eesti ja Vene topeltkodakondsusega Albert Provornikov.
Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu tõdes, et see, et möödunud aastal õnnestus esmakordselt GRU agendid kohtu alla anda ja tõendada sõjaväeluure tegevus, on märgiline. Seni oli räägitud, et kolm Vene eriteenistust Eestis tegutsevad, kuid tõendatud oli vaid FSRi ja FSB jaoks töötamine. „Meil ei olnud ette näidata, et meil on ka GRU kasuks töötanud isikuid Eestis tegutsemas. Need on nüüd selles mõttes näidisasjad, et meie sõnad ei ole olnud tühipaljad. Kui Eesti kohus kellegi süüdi mõistab, võib arvata, et on olnud piisavalt tõendeid, et seda ka väita.“
Sinisalu märkis, et kiputakse arvama, et Vene eriteenistused üritavad värvata vaid neid inimesi, kellel on juurdepääs riigisaladusele. Tema kinnitusel see aga nii ei ole ja salajasele koostööle kaasatakse ka neid inimesi, kes saavad teha visuaalset luuret ehk koguda informatsiooni justkui avatud kohas. Isikud saadetakse näiteks kuhugi sõjaväeosa või ka kaitsepolitsei hoone juurde, et pildistada kõiki sisenevaid ja väljuvaid inimesi ning sõidukeid.
Tasub teada
Kaitsepolitsei on tuvastanud kümmekond Eestiga seotud isikut, kes viibivad või on viibinud Iraagi-Süüria konfliktipiirkonnas.
Nendeks on näiteks Eestis sündinud, kuid Eestist lahkunud isikud, kes on loonud välismaal pere ja on jõudnud elama Süüriasse.
Ligikaudu pooled Süüriasse jõudnud Eestiga seotud isikud on alaealised.
Sihikul noor pealekasv
Sinisalu sõnas aastaraamatut tutvustades, et viimaste aastate tendents on see, et Vene luureteenistused on sihikule võtnud siinsed noored. „Mida see ütleb meile ja mida me peaksime avalikkusele ütlema, on see, et Kreml pigem kardab, et nende mõjuhoovad kaovad ära. See, et on tähelepanu suunatud noortele, näitab ka muidugi ühte asja: niipea mingisugustest soojadest naaberlikest suhetest riikide vahel rääkida ei saa.“
Sinisalu tõdes, et noorte värbamisega tahetakse tagada see, et 10-15 aasta pärast saaks nende kaudu proovida mõjutada Eesti sisepoliitikat. „Ja see on fakt,“ ütles ta.
Eesti noored, keda hakatakse mõjutama juba põhikoolis, osalesid möödunud aastal lõhestuspoliitika üritustel Kaasanis, Bulgaarias Sofias ja Sotšis. Meelelahutuse kattevarjus toimuvate ürituste eesmärk on levitada Venemaa välispoliitilisi eesmärke kandvaid sõnumeid, leida lojaalseid noori ja kaasata neid oma mõjusfääri. Ühtlasi tahab Venemaa takistada venekeelsete noorte lõimumist Eesti kultuuri- ja väärtusruumi.
Hetkel kuum
Aastaraamatust leiab ka foto, kus on Järvamaal toimunud noorte hõlmamise üritusele kohale tulnud ka Venemaa suursaadik ja Vene välisministeeriumi kaasmaalaste osakonna juht.
Venemaal raha mõjutusteks vähem
Kaks aastat tagasi kirjutas kaitsepolitsei oma aastaraamatus, et Venemaa rahastab Eestis tegutsevaid ühendusi ja üksikisikuid, kes esitavad ja toetavad sõnumit vene elanikkonna inimõiguste rikkumisest ja õigustavad Venemaa seesuguseid väiteid. 2012. aastal loodi Venemaal selleks isegi spetsiaalne riiklik rahastu, mis tasus näiteks kahe siinse MTÜ osalemise rahvusvahelistel konverentsidel.
Sinisalu sõnul on Kremli siinsete MTÜde rahastamine vähemaks jäänud, sest raha on Venemaal vähem. „Rohkem kontrollitakse, kellele see raha suunatakse ja enam nii kergekäeliselt seda kõigile ei jagata. Aga on üksikud MTÜd, üksikud inimesed, kes saavad proportsionaalselt kõige rohkem seda raha. Muid olulisi muudatusi ei ole: raha on vähem, ilmselt need sanktsioonid ikkagi mingit mõju avaldavad.“
Korruptsioon üha peidetum
Aastaraamatus nenditakse, et Eestis esineb korruptsiooni üha peidetumal kujul, näiteks tavalise inimese käest ei küsita enam niisama labaselt altkäemaksu ning kuritegelikud kokkulepped on maskeeritud peitkuritegudele omase põhjalikkusega.
Majandusjulgeoleku koha pealt näeb kaitsepolitsei suurima julgeoluriskiga valdkondadena energia-, transpordi- (sealhulgas transiidi-) ning IT-sektorit. Korruptsioonist tulenevad negatiivsed tagajärjed võivad kaitsepolitsei hinnangul mõjutada tervete valdkondade toimimist aastateks.
Lisaks riigisisestele riskidele keskendutakse ohtudele, mis tulenevad Venemaa võimustruktuuride tegevusest. „Peame olema valmis selleks, et Kreml soovib oma huvide läbisurumiseks meie riigi suhtes kasutada korruptiivseid võtteid,“ märgitakse aastaraamatus.
Sinisalu ütles korruptsiooni hetkeseisu kohta, et korruptsioon kui selline on kindlasti Eestis probleem, kuid kõik sõltub sellest, kas võrdleme end mõne endise Nõukogude Liidu riigi või Põhjamaadega. „Kindlasti võtab aega, et me jõuaksime järgi kõige vähem korrumpeerunud riikidele, nagu Soome ja Rootsi, aga see ei tähenda, et see oleks ilmvõimatu. Ilmselt see võtab lihtsalt aastaid aega.“
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele