Bloomberg: Balti riikides tuleb populatsioonikrahh

ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu avaldas sel nädalal nimekirja maailma riikidest, mida ähvardab järgnevate kümnendite jooksul oht kaotada suur osa praegusest elanikkonnast. Nimekirjast leiame ka Eesti, Läti ja Leedu.

Bloomberg kirjutab, et alates 1991. aastast, mil Nõukogude Liit lagunes, on Läti kaotanud suisa neljandiku oma elanikkonnast. Lätis elab praegu 1,96 miljonit inimest. ÜRO prognooside kohaselt kaotab Läti aastaks 2050 veel 22% elanikkonnast. Ja aastaks 2100 suisa 41% elanikkonnast.

Läti endine peaminister Vjatšeslav Dombrovskis, kes praegu juhib mõttekoda Certus, on öelnud, et inimeste liikumine Läände on võrreldav tööstusrevolutsiooniga. Nüüd tormavad inimesed linnade asemel aga hoopis arenenud riikidesse. Ja kodumaad võiks võrrelda justkui “mõnusa kohakesega, kuhu tulla koos sõpradega vahetevahel nädalavahetust veetma”.

ÜRO ennustab Eestile aastaks 2050 13% suurust elanikkonna langust, mis aastaks 2100 peaks paisuma paraku juba 32%ni. 2,87 miljoni elanikuga Leedu peab prognooside kohaselt leppima sellega, et aastaks 2050 kukub elanike arv 17% ning 2100. aastaks 34%.

Numbrid on nutusemad aga Moldova ja Ukraina jaoks. Sajandi lõpuks peaks Moldova elanike arv kahanema 36% ning Ukraina oma suisa 51%. Venemaa elanikkond väheneb aastaks 2100 aga 13%.

Bloomberg kirjeldab endiste Nõukogude Liidu liikmesriikide raskusi läbi Läti näite. Lätil on nimelt hulk probleeme, mis kokku panustavad sellesse, et inimesi jääb vähemaks: palk on võrreldes Euroopa Liidu arenenumate riikidega väike, palgakasv tagasihoidlik, immigrantide vastane meelestatus tugev. Kui Euroopa Liidus jääb aastane keskmine sissetulek 24 183 euro juurde, siis Lätis on see vaid 6814 eurot.

Haritud noored lahkuvad riigist üha enam. Läti demograaf Mihhails Hazans ütles Bloombergile, et 2014. aasta seisuga elas üks kolmest 25-34aastasest etnilisest lätlasest välismaal ning neljandik kõigist kõrgharidusega lätlastest oli oma kodumaalt lahkunud. Moldovas on sama näitaja 20% juures.

ÜRO on analüüsinud riikide immigratsioonisõbralikkust ning selgub, et 10st kõige ebasõbralikumast riigist 9 on endised Nõukogude Liidu riigid. Läti, muuseas, on analüüside kohaselt üks immigrantidevastasemaid riike üldse. Gallupi 2017. aasta Migrant Acceptance Score nimekirjas oli Läti tagantpoolt neljas.

Hazans, kes on uurinud lätlaste meelestatust immigrantide suhtes, tõdes, et saab välja tuua kolm peamist põhjust: madalad palgad, tagasihoidlikud karjäärivõimalused ning kehvad töötingimused. See kajastub ka poliitikas: kuna noored lahkuvad ning vanad jäävad, on ka inimeste vaated konservatiivsemad. See omakorda tähendab, et valituks saavad need poliitilised jõud, kes ei soosi immigratsiooni.

Hazans märkis ka, et väljaränne on Lätis muutunud uueks normaalsuseks. “Kui kümme aastat tagasi oli tegu pigem eksootilise otsusega, siis nüüd on 90%-l lätlastest välismaal sõpru ja sugulasi,” märkis ta.

Läti majandusministeerium nii nukrat stsenaariumi siiski ette ei näe. Analüütik Dace Zile märkis Bloombergile saadetud kirjas, et kuna Läti keskmine palk hakkab lähenema peamiste väljarände sihtkohtade Iirimaa, Suurbritannia ja Saksamaa miinimumpalgale, ei näe inimesed mõtet kodumaalt lahkuda. Möödunud aastal oli Läti keskmine palk 1013 eurot.

Dombrovskis näeb ühe lahendusena Läti probleemidele välisinvesteeringuid, ent neid oodata oleks rumalus, kui riik pole suutnud investoritele selgeks teha, miks peaksid nad raha panustama riiki, kus elanikkond aina kahaneb. Ta võrdles Lätit 1980. aastate Iirimaaga ning lisas, et Iiri majandusime aitas riigil jalule tõusta. Selle jaoks lõi Iirimaa soodsad maksutingimused, mille leidsid enda jaoks üle suured tehnoloogiagigandid. Maksukeskkonda tehakse Lätis aga aina soodsamaks ning Riiat näevad kohalikud idufirmaaktivistid hea kohana, kus oma ettevõtet kasvatada.