„Me ei ole kuri ja karistamisele suunatud asutus“

23. aprill 2018, 06:00
Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180423/NEWS/180429947/AR/0/AR-180429947.jpg

Kui seni on keskkriminaalpolitsei ja prokuratuur peamiselt keskendunud avaliku sektori korruptsioonist puhastamisele, siis tulevikus peab keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere sõnul pilgu pöörama ka erasektorisse.

Märtsis kritiseeris advokaadibüroo COBALT Eesti juhtivpartner Jaanus Mody, et riik tegutseb tublisti riigi enda korruptsiooniga ehk juhtumitega, kus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikud on varastanud riigi raha, samal ajal kui erasektor on unarusse jäetud.

Alavere tõdes, et praegu on tõesti nii läinud, kuid tulevikus tuleb luubi alla võtta ka erasektori korruptsioon. „Me peame tegema tarku valikuid, kuhu politsei oma tööd panustab. Meie eesmärk on uurida valdkonda kõige rohkem mõjutavaid kuritegusid, et jõuda probleemi põhjusteni, mitte tegeleda ainult tagajärgedega,“ rääkis ta Äripäeva raadiosaates „Kuum tool“.

Vaatamata sellele, et ühiskond eeldab avaliku sektori inimestelt suuremat eetilisust ja eeskuju, segunevad majanduskuritegude valdkonnas avalik ja erasektor aina rohkem, seletas Alavere. Näiteks on era- ja avalik sektor segunenud täielikult eurotoetuste pettustes, millega tegelemine on olnud riigi prioriteet juba mitu aastat. Ta lisas, et tulevikus tuleb kindlasti ka erasektori korruptsiooniga rohkem tegeleda.

„Ma tahan rõhutada, et me ei ole ettevõtluse jaoks kuri ja karistamisele suunatud asutus. Riik peab mõtlema nii, et eelkõige ettevõtjad loovad ühiskonda materiaalset lisaväärtust ja riik peab tagama neile stabiilse ja turvalise keskkonna,“ ütles ta ja lisas, et karistusõiguslike meetmete rakendamine on äärmuslikeks juhtumiteks. Kuidas ettevõtjad keskkriminaalpolitseid praegu näevad, kas vaenlase või partnerina, seda peab Alavere sõnul nende endi käest küsima. „Ma ei julge öelda. Tõesti ei julge… ma usun, et nende arvamus tugineb tihti isiklikule kogemusele ja nende väärtushinnangutele,“ ütles ta.

Just väärtushinnangud on peamine, millest korruptsiooni ohjeldamine algab, leiab Alavere. Tema sõnul tuleb korruptsioonijuhtumite vähendamiseks vaadata laiemalt korruptsiooni kui fenomeni ühiskonnas. „Minu isiklik arvamus on, et normatiivsete aktidega on inimeste mõtteviisi raske muuta,“ sõnas ta. „Meie käitumine põhineb ikka väärtusel ja tõekspidamistel,“ lisas ta.

Alavere sõnul on ta rääkinud mitmete väikeste ja keskmiste ettevõtete juhtidega, kuidas on nende arvates tänase Eesti korruptsioonitase. „Laias laastus on öeldud, et olukord on läinud paremaks,“ ütles Alavere. Ta lisas, et Eesti tuleb ühiskonnast, mis põhines peaaegu täiel määral tutvustel – kus pea kõik oli defitsiidis ja kus ainult läbi tutvuste oli võimalik endale midagi saada. „Eks see jätab oma jälje ja sellest välja kasvamine võtab lihtsalt aega,“ märkis Alavere.

Sisekontrollid on puudulikud

Alavere rääkis, et tihtipeale tulevad korruptsiooni ja altkäemaksu juhtumid nii hilja välja ettevõtete ja asutuste puudulikust sisekontrollide ja -auditi süsteemist. Näiteks hakkas samal põhjusel keskkriminaalpolitsei alles eelmisel aastal uurima Tallinna Linnatranspordi ASi kahtlaseid hankeid aastast 2012. „TLT sisekontrolli mehhanismid ei olnud piisavad ja sobimatut käitumist viljeleti väga pikka aega,“ ütles ta. „Altkäemaksukuriteod on sellised, kus tunnistajaid reeglina pole ja tehakse kõik, et seda varjata. Sellistel juhtumitel on tõendite leidmine pikaajaline ja loominguline protsess, kus tuleb kasutada kõiki seadusega lubatud võtteid,“ rääkis Alavere. „Eks me ürita välja selgitada maksimaalset tõde,“ lisas ta.

Äripäev küsis Alaverelt, kas Tallinna linnavalitsusega seotud korruptsioonijuhtumid tulevad enam keskkriminaalpolitseile üldse üllatusena – näiteks on ainuüksi paari aasta jooksul langenud kahtlusevarjud endise Tallinna linnavalitsuse liikme Arvo Sarapuu prügiärile ja mahuka altkäemaksu uurimise all on endine linnapea Edgar Savisaar.

„Üllatus ei ole võib-olla siin õige sõna…“ vastas Alavere. „Loomulikult need omavalitsused, kus võim püsib pikka aega ühe erakonna käes.. eks mingil määral võib see kaasa aidata sellistele juhtumitele ja toimub nii öelda toiduahela tekitamine,“ tõdes Alavere. Siiski lisas ta, et temast ei oleks aus Tallinnat teistest omavalitsustest eraldi esile tõsta. Tema sõnul on paratamatu, et elu Eestis on Tallinna-keskne – pealinnas on rohkem inimesi, rohkem tööd ja rohkem raha. „Kus aga on rohkem raha, on ka rohkem kiusatust raha kuritarvitada,“ ütles ta.

Küberkuritegevus on mitu sammu ees

Alavere ütles, et politsei ja uurimisasutuste uus väljakutse üle kogu maailma on küberkuriteod. „Pean tunnistama, et peame selles valdkonnas oma võimekust kõvasti parandama,“ ütles ta.

Eelmisel aastal ütles Alavere Eesti Päevalehele, et keskkriminaalpolitsei peab saama kübervaldkonnas pädevamaks. Nüüdseks aasta aega keskkriminaalpolitsei juhi kohal olnud Alavere tõdes, et see töö käib siiani. „Ja mis siin salata – siiamaani proovime pilti selgeks saada, mis üldse toimub,“ ütles ta. Nimelt on küberkuritegude maailm tema sõnul selline, kus kurjategija elab ühes riigis, kannatanu teises riigis ja vara kanditakse kolmandasse riiki. „Pean tunnistama, et me ei erine siin teistest riikidest – me kõik oleme pisut hädas,“ ütles Alavere. „Me ei tea päris täpselt, mis selles maailmas toimub,“ lisas ta.

Lisaks sellele, et internetist saab äritseda relvade ja narkootikumidega, on võimalik ettevõtete ja asutuste tegevust veebis takistada teenustõkestusrünnakute ja krüptolunavara rünnakutega, toimub identiteedivargusi ja arvepettusi. Alavere sõnul on see tehniliselt keeruline maailm, mis on ennekõike probleemne siis, kui netiliiklus käib läbi riikide, kellelt ei ole mingit koostööd ega informatsiooni loota. Enamasti jäävad sellised riigid Alavere sõnul Eestist ida poole.

Ennetustöö on olulisim

Küberkuritegude keerukusega ei ole hädas vaid keskkriminaalpolitsei. Näiteks ütles peaprokurör Lavly Perling märtsis Äripäevale, et kübermaailmas on palju majanduskuritegusid, milles tulevad korraga kõik raskused esile. Küberkurijategijate kinnipüüdmine on saanud prokuratuuri üheks prioriteediks pankrotimeistrite ja eurotoetuste petturite kõrval.

Alavere lisas, et küberkuritegude vastu võitlemine saab tugineda ainult pidevale innovatiivsele mõtlemisele ja rahvusvahelisele koostööle. Ent mida saab Eestis küberkuritegude vastu ära teha?

Alavere sõnul tuleb rõhku panna ennetustööle ja teadlikkuse tõstmisele. „Küberkuritegevus on valdkond, kus ennetustöö on lihtsam kui tagajärgedega tegelemine,“ sõnas ta. „Igaühe isiklik küberhügieen on A ja O,“ ütles ta. Samad nõuanded käivad Alavere sõnul ka ettevõtete kohta. „Näiteks käis eelmisel aasta meediast läbi, et Viimsi Perekeskuse serverid keerati lukku ja ettevõte maksis raha, et need uuesti lahti saaks,“ tõi Alavere näite. „Ma saan aru ettevõtjatest, kes näevad sellistes olukordades lunaraha maksmises väiksemat kahju kui töö seiskamisest, kuid palume sellistel juhtudel sellegipoolest politseid teavitada,“ ütles ta.

Keskkriminaapolitsei keskendub suure kahjuga majanduskuritegudele

Politsei- ja Piirivalveameti ning prokuratuuri kokkuleppel tõsteti paar aastat tagasi keskkriminaalpolitsei uuritavate kuritegude kahju piirmäära varasemast kaks korda kõrgemaks. Kui varem kuulusid keskkriminaalpolitsei uurimisalluvusse kuriteod, mille kahju oli üle 40 000 euro, siis nüüd kuriteod, mille kahju on vähemalt 80 000. Muudatust saatis kriitika, justkui poleks enam väiksemad kuriteod midagi olulist ja need jäetakse ripakile.

Keskkriminaalpolitsei juhi Aivar Alavere sõnul oli tegu õige sammuga. „Ma mõistan täiesti, et ka 40 000eurone kahju on väga suur, kuid politsei sees oleme jaganud uurimisalluvust keskkriminaalpolitsei ja prefektuuride vahel,“ ütles ta. Alla 80 000 euro suuruste kahjudega kuriteod ei jää menetlemata – neid uurivad reeglina prefektuurid.

„Enamik keskkriminaalpolitsei uuritavate majanduskuritegude kahjusummad on tegelikult kordades suuremad kui 80 000 eurot,“ märkis Alavere.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. April 2018, 10:05

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing