Riigikaitse kutse eirajatel piiratakse oluliselt õigusi
Möödunud aasta esimesel kümnel kuul jättis aja- ja asendusteenistusse ilmumata 131 kutsealust, kelle suhtes Kaitseressursside Amet algatas väärteomenetluse. Kavandatav seadus hakkab oluliselt selliste inimeste õigusi piirama, kirjutab ajaleht Pealinn.
Kavandatav seadusemuudatus annab Kaitseväele ja Kaitseressursside Ametile (KRA) õiguse taotleda kohtult mootorsõiduki juhtimise õiguse, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse, relvaloa, relva soetamisloa, kalastuskaardi ning jahipidamisõiguse kehtivuse või väljastamise peatamist.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Toomas Paur selgitas väljaandele, et põhiseaduse kohaselt on kõik kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest. "Möödunud aasta esimese kümne kuuga jättis aja- ja asendusteenistusse ilmumata 131 kutsealust, kelle suhtes Kaitseressursside Amet algatas väärteomenetluse," sõnas Paur. "Keskmine trahvimäär on 465 eurot ning kõige kõrgem trahvimäär on 1200 eurot, mida on määratud 7 korda. Samal ajal esitas KRA arstlikku komisjoni ilmumata jätmise eest kohtutäiturile sissenõudmiseks 791 sunniraha nõuet."
Lisaks kaitseväeteenistuse seaduse muudatusetele täiendatakse ka teisi seadusi, mis on seotud viidatud õiguste ja lubade taotlemise ning kehtivuse korraga. Kaitseväeteenistuse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu oli riigikogus esimesel lugemisel kolmapäeval.