Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majanduse murelapsed: kuum ehitusturg ja tööjõupuudus

    Swedbanki peaökonomist Tõnu MertsinaFoto: Meeli Küttim

    Vaatamata tugevale majanduskasvule ja üldisele inimestel turvatundele, ohustavad meie majandust ja ettevõtteid kuumenev ehitusturg, suurenev tööjõupuudus ning liiga aeglane tootluse kasv, rääkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina reedel toimunud Riskijuhtimise aastakonverentsil „Risk ja usaldus“.

    Mertsina sõnul tuleks vaatamata tugevale majanduskasvule ja euroala süsteemse stressi madalale tasemele olla ettevaatlik ka seoses ehitusturu kuumenemisega. „Majanduse kasvu mõjutab tugevalt ehitussektor, kus kasv on hakanud laugema,“ ütles ta. Ta lisas, et ehituslubade väljastamine on tõusuteel.
    Eesti Panga president Ardo Hansson rõhutas enda sõnavõtus samuti, et majanduslikku ohtu võib näha just kinnisvaraturul. „Meie kinnisvarahinnad sõltuvad tänu pankadele päris palju põhjamaade kinnisvarast. Praegu on laenuraha odav ning tekib oht, et inimesed laenavad üle enda võimete,“ sõnas Hansson.
    Näiteks tõstab Rootsi keskpank intressimäärasid väga aeglaselt, samas kui vara hinnad on tõusnud. See olukord mis praegu – positiivne. Se et intressimäärad nii aeglaselt tõusevad tõstab riske.
    Murelaps ka tootlikkuses
    Mertsina sõnul piirab ettevõtete arengut hetkel aga veel ka tööjõupuudus „See on muutumas järjest suuremaks probleemiks ka meie naabrite juures,“ tõdes Mertsina. Tema sõnul konkureerib Eesti kvalifitseeritud tööjõu hankimisel kindlasti meie lähiriikide, Soome, Rootsi, Läti ja Leeduga.
    Mertsina sõnul on tänu tööjõupuudusele suurem surve palkade kasvuks, millega peab kaasnema ka tootlikkuse kasv. „Praeguses olukorras on tootlikkuse kasv allpool tööjõukulude kasvu. Selle tulemuseks võib olla, et me kaotame hinnapõhises konkurentsivõimes meie naaberriikidega,“ oli Mertsina murelik.
    Lisaks tõi Mertsina välja, et tööjõukulude osakaal ettevõtete käibes on praegu ajalooliselt ühel kõigemal tasemel. Tase oli kõrge ka 2009. aastal, kuid tema sõnul oli seis erandlik, kuna siis oldi majanduskriisis, kus palkasid ei langetatud piisavalt kiiresti.
    Veel tekitavad Mertsina sõnul ebakindlust viimase ajal toimunud maksumuutused ja valitsuse tegevus. Erinevatel põhjustel kindlasti investeeringute arv aeglustub ning Eesti ettevõtete konkurentsivõime euroalal väheneb. Lisaks ei piisa Mertsina hinnangul valitsuse lubadusest hoida maksukoormus praegusel, 34% tasemel SKP suhtes.
    Sund automatiseerimiseks
    Tööjõupuuduse tõttu ning palgasurvega toimetulemiseks tuleb paljudel ettevõtetel tegeleda automatiseerimisega, mis Mertsina sõnul muudab eesolevatel aastatel nii ettevõtete ärimudeleid kui tööturgu. „Tööhõive on ajaloo kõrgeimal tasemel,“ viitas ekspert põhjusele, miks lahendusi tuleb otsida mujalt ehk tootmise automaatseks muutmisest.
    Lisaks arvasid eksperdid, et tööjõupuudust peab aitama lahendada ka ühiskondlik kokkulepe. „Meie rahvastik väheneb, kompenseerime seda küll tehnoloogiaga, kuid see ei päästa meid põhiprobleemi käest – meie tootlikkuse kasv ei ole piisav,“ tõdeti konverentsil.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Eesti parima juhi tiitli võitis ambitsioonikas IT-ettevõtja
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.