Bensiini hinnale koidab 10sendine tõus

Artikkel

- Uudised
- Kristjan Pruul
- 9. mai 2018 kell 11:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Bensiini hinnale koidab 10sendine tõus
KütusFoto: Raul Mee
USA–Iraani kriisi tagajärjel on kõige jämedam ots hinnakujundamisel Saudi Araabial, nende tahtmise täitumisel tõuseks bensiini hind Eesti tanklates 10 senti liitrilt.
Jämedates joontes tähendab 10 dollari võrra tõusev toornafta barrelihind lõpptarbijale 10 lisasenti, mis tuleb bensiiniliitri eest välja käia, selgitas Alexela Groupi juhatuse liige Alan Vaht. Ning arvata võib, et Saudi Araabia sihiks on saada toornafta hind praeguselt 70-75 dollarilt vähemalt vahemikku 80-85 dollarit.
Praegu küsitakse toornafta eest isegi kuni 77 dollarit barreli eest ja bensiin maksab Tallinnas 1,35-1,36 eurot liiter. Vahi arvutuste järgi võiks tavamarginaalide juures see hind olla isegi 1,39 eurot. See tähendab, et toornafta hind tõusul üle 80 dollari on oodata ka bensiinihinda 1,4 eurot. 87 dollarit barreli eest tähendaks juba 1,45 eurot bensiini ja 1,4 eurot diislikütuse liitri eest.
„Hindu on alati raske prognoosida ja on tänamatu spekulatsioon mõelda, kas kuu aja pärast maksab barrel toornaftat 100 või 50 dollarit, kuid USA otsus taganeda tuumaleppest Iraaniga oma mõju naftahinnale ikkagi omandab,“ rääkis Vaht.
Millisele tasemele musta kulla hind lõpuks tõuseb, sõltub mitmest faktorist. Esiteks on küsimus selles, kas Iraani nafta suurimad tarbijad India ja Hiina jäävad USA nõudmisi uskuma ja otsivad endale alternatiivsed kütusetarnijad või mitte. Teine küsimus on OPECis ja selles, kas sellesse kuuluvad riigid on nõus praegust tootmiskärbet vähendama. Viimases on oluline kuupäev Vahi sõnul 22. juuli, kui naftatootjad jälle kokku tulevad.
„Hind põhineb ikkagi nõudluse ja pakkumise vahekorral ning praegu jääb mulje, et kütuseturg on võrdlemisi pinges ning koguste eemaldumine turult peaks kütuse hinda tarbijale negatiivses suunas mõjutama. Samas väga kõrgele ei saa OPECi riigid nafta hinnal lasta tõusta, sest siis muutub USA kildanafta jälle konkurentsivõimeliseks ja hakkab just nimelt OPECi turuosa eriti just Aasias väiksemaks tegema,“ rääkis Vaht.
OPECi liikmetest on suurim sõnaõigus jälle Saudi Araabial. Neil on kaks suurt põhjust, miks saada nafta hind 80-100 dollari vahemikku barreli eest. Esiteks soovitakse viia 5 protsenti riiklikust naftafirmast Aramco börsile ja teiseks on kavas suured sotsiaalsed reformid, milleks on samuti raha vaja.
„Iseenesest tegi USA Saudi Araabiale teene, saudide soovitud nafta hind muutus oluliselt võimalikumaks. Sellele lisaks muidugi see, et Saudi Araabia rõõmustab Iraani saatuse pärast, sest nad on omavahel vaenlased,“ kommenteeris Vaht, kelle sõnul Iraani kriisi lõplikku mõju nägemiseks tuleb oodata veel mõni kuu.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum