Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti energiatootjad lähevad Poola tuult püüdma

    Pikalt kivisütt muudele energiatootmistele eelistanud Poola valitsus on leebunud ning liberaliseerib tuuleparkide rajamist, uutele võimalustele hoiavad silmi lahti kõik - kohalikest tootjatest kuni Eesti Energiani.

    Konservatiivne Seaduse ja Õigluse partei (PiS) on võimule tulemisest saadik lubanud seista ennekõike kivisöe eest, see sektor annab Poolas 80 protsenti elektrist ning pakub tööd 83 000 inimesele. PiS on pidanud vaateid mõnevõrra korrigeerima ning nüüd jõudis parlamenti tuuleturbiinide paigaldamist soodustav seadus, mis võiks rohelise tule anda nii mõnelegi suurporjektile.
    "Enefit Green on kursis Poola valitsuse muutunud meelsusega tuuleprojektide suhtes. Enefit Green kaalub investeerimist taastuvenergiasse kõigis Läänemere-äärsetes riikides, kus Eesti Energia juba tegutseb. Poolas oleme huvitatud investeerimisvõimalustest nii päikese- kui ka tuuleenergiasse," kommenteeris Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte Enefit Green juht Aavo Kärmas.
    Poola merre tulevad hiigeltuulepargid
    Poola riigile kuuluv energiafirma PGE teatas, et plaanib 10 miljardi dollarist investeeringut, et rajada 2030. aastaks Läänemerre 2,5 gigavati eest tuuleparke. Polenergia on lubanud pargi rajada juba 2022. aastaks ning nendega koos on investeerimisest huvitatud ka Norra Statoil. Samuti kavandab tuuleparke Poola PKN Orlen.
    Eleon ASi juhatuse liige Andres Sõnajalg märgib, et see on väga hea uudis kogu regiooni tuuleenergeetika arengule. "Sellised mahukad investeeringud tõestavad, et tuuleenergia on konkurentsivõimeline, keskkonnasõbralik ja üha kiiremini arenev energia tootmise viis," rääkis ta.
    Sõnajalg heidab samas Eesti riigile ette, kuidas meil on sisemaal tuulikute rajamine praktiliselt lõpetatud, ning võrdleb seda Poolaga, mida Venemaa enklaav Kaliningrad ei häiri. "Nemad üritavad leida hoopis lahendusi, et riiki tuleks raha, inimesed saaksid tööd ja tööstus areneks. Poola territoriaalmeri on kindlasti väga huvitav koht investeerimiseks ning väliskapital hoiab sellel teravalt silma peal."
    Konkreetselt Poola PGE plaanide kohta ütleb Kärmas kommentaariks, et 2,5 gigavatti lisanduvat tuuleenergial põhinevat tootmisvõimsust mõjutab Läänemere piirkonna energiaturgu mõõdukalt.
    "See on umbes sama suur tootmisvõimsus kui kõik Eesti elektritootmisvõimsused kokku. Kuna Läänemere-äärne piirkond on ülekandekaablitega võrdlemisi hästi ühendatud, siis on mõistlik vaadata seda ühe piirkonnana. Samas nende võimalike Poola uute tuuleprojektide aastatoodang oleks vaid 3-4 protsenti Poola aastasest tootmiskogusest," rääkis ta.
    Tuumajaam lükkub edasi
    Teisalt tähendavad PGE suured investeerimisplaanid seda, et pikaajaline plaan rajada Poola tuumaelektrijaam jääb praegu katki, sest kõigeks raha ei jätku, kirjutab Reuters, mis ühe võimaliku alternatiivina tuumajaama plaanis nimetab riigi naftarafineerijat PKN Orlen.
    Ka on kivisöe osakaalu energiaportfellis vähendamine keerukas. See on Poolas väga emotsionaalne teema, sest kardetakse töökohtade vähenemist ning näiteks söetööstuse ametiühingud on avamere tuuleparkidele kindlalt vastu, märgib Reuters.
    Teisalt on Poola tuuleenergia assotsiatsioon hinnanud, et 6 gigavati jagu tuuleenergia võimsusi looks riigis 77 000 töökohta ning panustaks majandusse 60 miljardit zlotti (14 miljardit eurot).
    Head ajad turbiitootjatele
    Tuulikuid ootavad ka kohalikud omavalitsused Leba sadama ümbruses, kus praegu on tööd peamiselt hooajaliselt. Kasu loodab lõigata ka Gdanski Shipyard Groupile kuuluv GSG Towers, mis tegeleb tuuleturbiinide ehitamisega.
    „Oleme veendunud, et tuuleenergeetika on järgmisel kümnendil üks majanduse veduritest uue tehnoloogia- ja tööstussektorina. Näeme Poolas ka Eleoni tehnoloogilisi eeliseid ja võimalust sellel turul läbi lüüa, kuid esmalt peame Eleoni referentspargid Eestis püsti saama," kommenteeris Sõnajalg.
    Rahvusvahelistel investoritel oleks kindlasti huvi Eestissegi kapitali tuua ja tuuleolud on siin vaat isegi et paremad, kuid riik on Eestis otsustanud turu monopoliseerida ja soosida Eesti Energiat, jäi Sõnajalg lõpuni kriitiliseks.
    "Meie tuuletehnoloogia ettevõtetel püüab riik isegi referentsparkide ehitamist takistada, mis annaks aga võimaluse tehnoloogiat valideerida ja välismaale müüa," lisas ta.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Lenno Uusküla: inflatsioon – mis tõi meid siia ja mis viib meid edasi?
Osa ettevõtteid saab hindu langetada, loodetavasti nad teevad seda, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Osa ettevõtteid saab hindu langetada, loodetavasti nad teevad seda, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Joel Volkov: Eesti arengut pärsib vanameelsus
Kuni pilt Kesk-, Põhja- ja Ida-Euroopas ei ole positiivne ja ebakindlus kestab, on ka meie kulud riskidest tulenevalt suuremad, kirjutab Tanki loovjuht Joel Volkov.
Kuni pilt Kesk-, Põhja- ja Ida-Euroopas ei ole positiivne ja ebakindlus kestab, on ka meie kulud riskidest tulenevalt suuremad, kirjutab Tanki loovjuht Joel Volkov.
USA suured tehnoloogiaaktsiad vedasid Nasdaqi madalamale
USA aktsiad kõikusid kolmapäeval pärast seda, kui Kanada ootamatu intressitõus, Hiina ekspordi üllatav langus ja Pariisis asuva Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt esile toodud majanduslikud vastutuuled tekitasid uusi muresid ülemaailmse majanduskasvu pärast.
USA aktsiad kõikusid kolmapäeval pärast seda, kui Kanada ootamatu intressitõus, Hiina ekspordi üllatav langus ja Pariisis asuva Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt esile toodud majanduslikud vastutuuled tekitasid uusi muresid ülemaailmse majanduskasvu pärast.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Joel Volkov: Eesti arengut pärsib vanameelsus
Kuni pilt Kesk-, Põhja- ja Ida-Euroopas ei ole positiivne ja ebakindlus kestab, on ka meie kulud riskidest tulenevalt suuremad, kirjutab Tanki loovjuht Joel Volkov.
Kuni pilt Kesk-, Põhja- ja Ida-Euroopas ei ole positiivne ja ebakindlus kestab, on ka meie kulud riskidest tulenevalt suuremad, kirjutab Tanki loovjuht Joel Volkov.
Cleantech: kuidas Eesti iduettevõte Bangladeshis maailma päästab
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
„Arendada Eesti juhtimiskultuuri värskel moel ja parimate juhtidega? See konverents seda kindlasti tegi“
„Meid oli seal tänavu nii palju,“ võtab Macta Beauty Ilukaubamaja kaasasutaja Gretel Kikkas oma kogemuse Pärnu juhtimiskonverentsil osalemisest kokku ning lisab: “Me kõik oleme inimesed oma tugevuste ja nõrkustega, kuid kõigil meil on anda edasi oma kogemusi ja teadmisi. Pärnu juhtimiskonverentsil sain aru, et nende murede ja rõõmudega pole ma tegelikult üksi.“
„Meid oli seal tänavu nii palju,“ võtab Macta Beauty Ilukaubamaja kaasasutaja Gretel Kikkas oma kogemuse Pärnu juhtimiskonverentsil osalemisest kokku ning lisab: “Me kõik oleme inimesed oma tugevuste ja nõrkustega, kuid kõigil meil on anda edasi oma kogemusi ja teadmisi. Pärnu juhtimiskonverentsil sain aru, et nende murede ja rõõmudega pole ma tegelikult üksi.“
Häving Dnepril: Kahhovka tammi purustamine ähvardab uputada tuhandeid ukrainlasi
30 meetri kõrguse Kahhovka hüdroelektrijaama tammi hävitamise järel jääb veel alla mitu tuhat majapidamist.
30 meetri kõrguse Kahhovka hüdroelektrijaama tammi hävitamise järel jääb veel alla mitu tuhat majapidamist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.