Tundub, et Kimmo Örn on Miproga seotud olnud juba üle kümne aasta.
Mipros töötas Örn aastatel 2006 ja 2007 tootejuhina. Seejärel pani ta püsti ettevõtte Taskfield OY, mille töökirjelduse lahtris seisab, et firma tegeleb näiteks liikluskorraldussüsteemide projekteerimise ja ehitamisega ning konsultatsioonidega. Juurde on märgitud Mipro, Eesti Raudtee, Soome raudtee-ehitusettevõtted, mille all peetakse arvatavasti silmas kliente. Seega võib olla, et Örni firma Taskfield tegi juba aastaid koostööd Miproga, mida ta nimeliselt kolm aastat tagasi ka Eesti Raudteele soovitas.
„Tundub, et ta on Miproga seotud olnud juba üle kümne aasta. On näha, et ta on Miprole töötanud ja Taskfield Miprole hiljem töid teinud, aga huvide konflikti on väga raske tõestada,“ ütles KMG juht Arno Elias.
Juhul, kui lauale pandaks Örni firma samaaegsed lepingud nii Mipro kui ka Eesti Raudteega, oleks huvide konflikt selge. "Kui aga polnud samaaegseid lepinguid, siis Örn ütleb, et tegin ühe töö ära, tõmbasin joone vahele ja tegin teise töö," oletas Elias ja lisas, et tänasel kohtuistungil tahavad nad teada, millist infot Örn Eesti Raudtees töötades sai.
Vastuseid ei andnud
#lai#Mis juhtus?
Side-turvangu valdkonnas ei ole Eesti Raudtee varem teinud nii suuri töid nagu praegu – uute vastu vahetatakse aastatest 1950 kuni 1990 pärit süsteemid.
Lääne-Harju liiklusjuhtimissüsteemiuuendamisprojekt oli Eesti Raudtee silmapiiril aastaid. Riigifirma arvas, et projekt õnnestub ära teha 28,7 miljoni euroga.
Ometi saabus läinud aastal Eestisse üllataja. Soomlaste Mipro, kes tuli lagedale 16,5 miljoni euroga ehk lubas arvatust umbes 43% väiksemat hinda. Teiseks jäänud KMG Inseneriehituse ja Tšehhi firma AŽD Praha pakkumine oli Mipro omast juba pea 65% kallim.
Viimaseks maandunud Thales Latvia kaotus ulatus 137 protsendini, nende pakkumine ulatus veidi üle 39 miljoni euro.
Muu seas lükkas Eesti Raudtee hankelt välja ühispakkujad Siemensi ja Corle, kes olevat varem olnud Eesti Raudtee lemmikud. Nemad lubasid töid teha 29,6 miljoni euroga.
Äripäeva saadetud palvele värsket infot ja võimalikku huvide konflikti kommenteerida Örn ei vastanud. Varem on ta kinnitanud, et ei saanud Eesti Raudtees tundlikku infot. Mipro juht Juha Nurmi kostis napilt, et tema ei saa teemat kommenteerida, viidates pooleli kohtuprotsessile.
Eesti Raudtee vastus jäi samuti lühikeseks. „See küsimus tuleb adresseerida Miprole või Kimmo Örnile. Me ei saa kommenteerida, kes kellega ja mil viisil koostööd tegi või teeb. Eesti Raudtee saaks kommenteerida seda, kellelt Eesti Raudtee on töid tellinud,“ ütles kommunikatsioonijuht Monika Kaljusaar. „Huvide konflikti ei näe me selles, et Kimmo Örn osutas 2015. aastal konsultandina Eesti Raudteele lühiajaliselt ühe kuu jooksul konsultatsiooniteenust.“
Riigikohus hiljuti Eesti Raudtee korraldatud hankes probleeme ei näinud,
kuid pööras tähelepanu Kimmo Örni küsimusele. Eesti Raudtee, Mipro juht Nurmi, Örn ja ringkonnakohus võimalikku huvide konflikti ei näinud.
Vaja otseseid tõendeid