Raudtee hanketüli tirib soomlase kohtu ette

Artikkel

- Uudised
- Marge Ugezene
- 16. mai 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raudtee hanketüli tirib soomlase kohtu ette
Topeltmängus kahtlustataval soomlasel Kimmo Örnil võib olla tihedam side ettevõttega, mida ta soovitas Eesti Raudteed nõustades. Täna astub Örn tunnistajana kohtu ette.
Meenutuseks. Äripäev kirjeldas mõni kuu tagasi, kuidas kallis Lääne-Harju liiklusjuhtimise hange ajas lootusetult tülli Eesti Raudtee ja firma KMG Inseneriehituse, kelle asemel liikus töö teistest kõvasti madalama pakkumise teinud Soome firmale Mipro, mille hingekirjas on töödejuhataja Kimmo Örn, kes sama hanke ettevalmistamise ajal Eesti Raudtees konsultandi rollis oli. KMG kahtlustab, et Örn võis saada infot, mis hiljem Miprole hankel osaledes kasuks tuli. Mida Örn toona Eesti Raudtees nägi, selgub täna kohtus, kuhu ta on tunnistama kutsutud.
Veebruaris kinnitas Örn Äripäevale, et aastal 2015, kui tal oli leping Eesti Raudteega, polnud tal Miproga seost. Küsimusele, kas tal on siis Miproga side varasemast, Örn enam ei vastanud. Äripäeva värsketel andmetel töötas Örn Mipros aga juba aastal 2006. Vähemalt tuleb see välja tema CV-st, kus kirjas ka Örni hilisema ettevõtte Taskfield kliendid.
Pika aja taha ulatuv side
Tundub, et Kimmo Örn on Miproga seotud olnud juba üle kümne aasta.
Arno Elias
KMG juht
Mipros töötas Örn aastatel 2006 ja 2007 tootejuhina. Seejärel pani ta püsti ettevõtte Taskfield OY, mille töökirjelduse lahtris seisab, et firma tegeleb näiteks liikluskorraldussüsteemide projekteerimise ja ehitamisega ning konsultatsioonidega. Juurde on märgitud Mipro, Eesti Raudtee, Soome raudtee-ehitusettevõtted, mille all peetakse arvatavasti silmas kliente. Seega võib olla, et Örni firma Taskfield tegi juba aastaid koostööd Miproga, mida ta nimeliselt kolm aastat tagasi ka Eesti Raudteele soovitas.
„Tundub, et ta on Miproga seotud olnud juba üle kümne aasta. On näha, et ta on Miprole töötanud ja Taskfield Miprole hiljem töid teinud, aga huvide konflikti on väga raske tõestada,“ ütles KMG juht Arno Elias.
Juhul, kui lauale pandaks Örni firma samaaegsed lepingud nii Mipro kui ka Eesti Raudteega, oleks huvide konflikt selge. "Kui aga polnud samaaegseid lepinguid, siis Örn ütleb, et tegin ühe töö ära, tõmbasin joone vahele ja tegin teise töö," oletas Elias ja lisas, et tänasel kohtuistungil tahavad nad teada, millist infot Örn Eesti Raudtees töötades sai.
Vastuseid ei andnud
Side-turvangu valdkonnas ei ole Eesti Raudtee varem teinud nii suuri töid nagu praegu – uute vastu vahetatakse aastatest 1950 kuni 1990 pärit süsteemid.
Lääne-Harju liiklusjuhtimissüsteemiuuendamisprojekt oli Eesti Raudtee silmapiiril aastaid. Riigifirma arvas, et projekt õnnestub ära teha 28,7 miljoni euroga.
Ometi saabus läinud aastal Eestisse üllataja. Soomlaste Mipro, kes tuli lagedale 16,5 miljoni euroga ehk lubas arvatust umbes 43% väiksemat hinda. Teiseks jäänud KMG Inseneriehituse ja Tšehhi firma AŽD Praha pakkumine oli Mipro omast juba pea 65% kallim.
Viimaseks maandunud Thales Latvia kaotus ulatus 137 protsendini, nende pakkumine ulatus veidi üle 39 miljoni euro.
Muu seas lükkas Eesti Raudtee hankelt välja ühispakkujad Siemensi ja Corle, kes olevat varem olnud Eesti Raudtee lemmikud. Nemad lubasid töid teha 29,6 miljoni euroga.

Äripäeva saadetud palvele värsket infot ja võimalikku huvide konflikti kommenteerida Örn ei vastanud. Varem on ta kinnitanud, et ei saanud Eesti Raudtees tundlikku infot. Mipro juht Juha Nurmi kostis napilt, et tema ei saa teemat kommenteerida, viidates pooleli kohtuprotsessile.
Eesti Raudtee vastus jäi samuti lühikeseks. „See küsimus tuleb adresseerida Miprole või Kimmo Örnile. Me ei saa kommenteerida, kes kellega ja mil viisil koostööd tegi või teeb. Eesti Raudtee saaks kommenteerida seda, kellelt Eesti Raudtee on töid tellinud,“ ütles kommunikatsioonijuht Monika Kaljusaar. „Huvide konflikti ei näe me selles, et Kimmo Örn osutas 2015. aastal konsultandina Eesti Raudteele lühiajaliselt ühe kuu jooksul konsultatsiooniteenust.“
Riigikohus hiljuti Eesti Raudtee korraldatud hankes probleeme ei näinud, kuid pööras tähelepanu Kimmo Örni küsimusele. Eesti Raudtee, Mipro juht Nurmi, Örn ja ringkonnakohus võimalikku huvide konflikti ei näinud.
Vaja otseseid tõendeid
Riigikohtu kolleegiumi otsus rõhutas seevastu, et ringkonnakohus võinuks saada otseseid tõendeid, millistele andmetele Örn Tallinna-Keila-Paldiski liiklusjuhtimissüsteemi projekti konsultandina Eesti Raudtees ligi pääses ja kas Mipro võis tänu sellele saada kasulikku infot hankel osalemiseks.
Kõige täpsema vastuse suudab riigikohtu hinnangul anda ainult Örn, samuti sel ajal Eesti Raudtees töötanud inimesed. Seega ei suutnud alama astme kohtud riigikohtu sõnul veenvalt põhjendada, miks nad tunnistajate ülekuulamise taotlusi ei rahuldanud. "Oleme valmis andma huvide konflikti küsimuses täiendavaid selgitusi," kinnitas hiljuti Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Monika Kaljusaar.
Kui nüüd tuleb tagasi ringkonnakohtusse läinud kohtuvaidluses välja, et Örnil oli vastupidiselt seni väidetule hanke ettevalmistamisel infot, mis võis aidata Miprol võita, siis peab riigikohtu sõnul välja selgitama, milliseid ennetavaid samme Eesti Raudtee mõju vältimiseks astus. Ehk siis, kas ettevõte avaldas kogu vastava info teistele pakkujatele ja andis pakkumuste esitamiseks piisavalt pika tähtaja.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum