Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas kujunes Tallinna Sadama hinnavahemik?
Tallinna Sadama finantsjuht Marko Raid.Foto: Andres Haabu / Äripäev
Tallinna Sadama IPO hinnavahemik 1,4 kuni 1,8 eurot kujunes investoritelt saadud tagasiside tulemusena, selgitas Tallinna Sadama finantsjuht Marko Raid.
Raid rääkis täna hommikul Äripäeva raadios, et info tuli eelturgu kombates ja saadud tagasiside põhjal. „Proovitakse leida investorite meelestatuse keskpunkti. See on ikkagi ootuste põhjal, mitte niivõrd finantskalkulatsioonide põhjal määratud hinnavahemik,“ kommenteeris Raid.
Seda, milliseks dividenditootlus kujuneda võib, saab tema sõnul igaüks ise arvutada. „Dividendipoliitika ütleb, et esimesel kahel aastal 30 miljonit välja maksta - ja kui tagurpidi arvutada, siis tuleb vahemik 6 ja 8 protsendi vahele,“ rääkis ta. See vastab tema sõnul ka sellele, milline oli pankade kogutud tagasiside põhjal saadud nõudluse tipp.
Võtab poliitilisi riske maha
Tallinna Sadamaga seoses on palju räägitud poliitilistest riskidest – investoreid häirib, et riik jääb sadamasse nii suure osalusega sisse, sest kunagi ei tea, mida järgmine valitsus võib otsustada.
Raidi sõnul peaks riigi suhtes natuke leebem olema. „See on üle pika aja esimene samm. Ei müüda enamusosalust, aga siiski üks kolmandik on tubli tükk,“ rahustas ta. „Selle üks eesmärkidest on juhtumiskvaliteedi läbipaistvuse suurendamine. Oleks ebamõistlik ja vähetõenäoline, kui riik oma üle pika aja esimese pääsukese tahaks ära rikkuda sellega, et hakkab üle sõitma väikeaktsionäride huvidest.“
Ambitsioonid välismaal
SEB ökonomist Peeter Koppel leiab, et Tallinna Sadamast saab tõeline rahvaaktsia. Raid märgib, et tegelikult on neil kolm sihtgruppi. „Lisaks rahvale on üks oluline eesmärk pakkuda investeerimisvõimalust ka pensionifondidele. Kolmas oluline tükk on välisinvestorid,“ loetles ta. „Kuna Tallinna börsil on selliseid suuremissioone olnud vähe, siis me välisturgudel väga tuntud kahjuks ei ole. Seda tööd on meil nüüd hea meel teha ja tutvustada investoritele Eestit. See saab lõpuks olema üksteist toetav kombinatsioon neist kolmest. Ainult rahvale müüa oleks liiga suur tükk.“
Tema sõnul on Tallinna Sadam piisavalt suur, nähtav ja usaldusväärse ajalooga ettevõte, kes on olnud riigile dividendimaksja. „See on meil sisseharjunud rada. Ja jätkame samas vaimus,“ lubas ta.
Raidi soovitused Tallinna Sadama aktsia märkijale
Mõtle, kas dividendiaktsia või ennast dividendimaksjaks positsioneeriv ettevõte on see, mis sulle sobib. See tähendab, et suured ootused ei ole ehitatud sellele, et aktsia hind igal aastal meeletult kasvab, vaid et iga aasta on oodata dividenditulu. Kui see on sobiv profiil, siis tasub investeerida. Kui lootus on kiirele ja pikale kasvule, siis see pole see aktsia.Teiseks peaks investeerimiseks piisavalt raha olema, sest tegemist on aktsiainvesteeringuga ja riske tuleb hinnata. Kodu panti panna ei tasu ja otsus tuleks kümme korda läbi mõelda.
Pikemat intervjuud Marko Raidiga on võimalik kuulata Hommikuprogrammi podcastist, alates 53.40:
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.