Eestil karta poole miljardist toetuste kärbet

Ühtekuuluvuspoliitika toetuste eesmärk on ühtlustada majandusarengut üle kogu ELi. Ida-Euroopa riikide toetuste vähendamisel on kaks põhjust. Esiteks on need regioonid viimase eelarveperioodiga kiirelt kasvanud Euroopa keskmisele järele ja teiseks väheneb ELi eelarve brittide lahkumise tõttu. Seevastu nendel Lõuna-Euroopa liikmesriikide regioonidel, kus toetused jäävad samaks või tõusevad, viimase kriisi järel nii hästi läinud ei ole.

Financial Timesi arvutuste järgi saavad Balti riigid ja neli Kesk-Euroopa riiki 37 miljardit eurot vähem ning kõige raskemini finantskriisist räsitud neli Lõuna-Euroopa riiki saavad 3,7 miljardit rohkem kui eelmisel perioodil. Numbrid on veel esialgsed, kuid on selge, et 330 miljardi euro suuruse ühtsusrahastu reformid saavad järgmise seitsmeaastase eelarveperioodi kõige vastuolulisemaks teemaks.

Kardeti hullemat

Tegelikult kardeti rahandusministeeriumis, et ühtekuuluvuspoliitika toetused kahanevad veelgi rohkem, sest erinevused eri kategooriatesse jagatud regioonidele antavates toetustes olid veelgi suuremad. "Praeguse jagamisvõtme järgi võttes, mille järgi käesoleval perioodil raha jagatisee võti, oleks see kärbe Eestile isegi suurem tulnud, Euroopa Komisjon on püüdnud vähendada ümbrikute vähendamist mõnedele regioonidele, mis liiguvad ühest arengukategooriast teise," ütles Urb.

Tulemust ei maksa Urbi sõnul üle dramatiseerida, aga ei saa ka rahul olla ning eelarveperioodi läbirääkimistele minnakse sooviga vähenemist pidurdada. 

Eestiga sarnases olukorras on ka teised Balti riigid ja Kesk-Euroopa riigid. Näiteks vähenevad Poolale antavad toetused järgmisel eelarveperioodil 19,5 miljardi euro võrra, võrreldes eelmise perioodi 83,9 miljardi euroga (2018. aasta hindades). Balti riikide, Tšehhi vabariigi ja Ungari toetused sellest fondist väheneksid 24 protsenti, millest rohkem praeguste reeglite järgi neid summasid vähendada ei saagi.

Samal ajal kasvavad Hispaaniale mõeldud eraldised järgmisel perioodil 5 protsenti 34 miljardi euroni, Kreekal 8 protsenti 19,2 miljardi euroni ja Itaalial 6,4 protsenti 38,6 miljardi euroni.

Ühtekuuluvuspoliitika kõrval tasub aga silmas pidada, et eelarveraamistikust tervikuna saab Eesti abi ka muudest vahenditest. "Ei tohi jätta muljet, et eelarve koosneb ainult ühtekuuluvuspoliitikast. Kui vaadata kasu Eestile tervikuna, siis tuleb silmas pidada ka põllumajanduse otsetoetuseid, kus loodame jätkuvat harmoniseerimist, mis tähendaks põllumeestele natuke rohkem raha. Lisaks veel taristuprojekte, millele loodame Euroopa Liidu kesksest rahastust -- elektrivõrgu sünkroniseerimine ja Rail Baltic," lisas Urb.