Eestil karta poole miljardist toetuste kärbet

Euroopa Komisjoni teisipäeval avaldatava kava järgi vähenevad ühtekuuluvuspoliitika vahendid 10 protsenti, kuid Balti riikide, Poola, Ungari ja Tšehhi vabariigi toetused püsihindades pea veerandi. Selle arvelt loodab Euroopa Komisjon päästa Lõuna-Euroopas jagatavaid toetusi, aga ka tagada näiteks selliste rikaste liikmesriikide nagu Rootsi, Taani, Belgia ja Hollandi toetused senisel tasemel, kirjutab Briti ärileht.

Viimasel eelarveperioodil sai Eesti ühtekuuluvuspoliitika vahenditest 3,6 miljardit eurot, millest 2,5 miljardit tuleb vähemarenenud piirkondadele ja 1,1 miljardit Ühtsusfondist. Kuna Euroopa Komisjoni kavas on silmas peetud püsihindu ehk seda, kui palju nende toetuste eest konkreetselt osta saab, siis ei ole langus siiski mitte 900 miljoni kanti, vaid pigem poole miljardi ringis.

"Kui jooksevhindades arvestada, siis ei ole see kärbe mitte 24 protsenti, vaid ligikaudu 13-14 protsenti. Kui arvestada sisse raha ostujõu vähenemine, inflatsioon, siis see kärbe on tõesti 24 protsenti, absoluutnumbrites jääb Eestile ligikaudu 3,1 miljardit eurot," kommenteeris rahandusministeeriumi nõunik Magnus Urb.

Ühtekuuluvuspoliitika toetuste eesmärk on ühtlustada majandusarengut üle kogu ELi. Ida-Euroopa riikide toetuste vähendamisel on kaks põhjust. Esiteks on need regioonid viimase eelarveperioodiga kiirelt kasvanud Euroopa keskmisele järele ja teiseks väheneb ELi eelarve brittide lahkumise tõttu. Seevastu nendel Lõuna-Euroopa liikmesriikide regioonidel, kus toetused jäävad samaks või tõusevad, viimase kriisi järel nii hästi läinud ei ole.

Financial Timesi arvutuste järgi saavad Balti riigid ja neli Kesk-Euroopa riiki 37 miljardit eurot vähem ning kõige raskemini finantskriisist räsitud neli Lõuna-Euroopa riiki saavad 3,7 miljardit rohkem kui eelmisel perioodil. Numbrid on veel esialgsed, kuid on selge, et 330 miljardi euro suuruse ühtsusrahastu reformid saavad järgmise seitsmeaastase eelarveperioodi kõige vastuolulisemaks teemaks.

Tegelikult kardeti rahandusministeeriumis, et ühtekuuluvuspoliitika toetused kahanevad veelgi rohkem, sest erinevused eri kategooriatesse jagatud regioonidele antavates toetustes olid veelgi suuremad. "Praeguse jagamisvõtme järgi võttes, mille järgi käesoleval perioodil raha jagatisee võti, oleks see kärbe Eestile isegi suurem tulnud, Euroopa Komisjon on püüdnud vähendada ümbrikute vähendamist mõnedele regioonidele, mis liiguvad ühest arengukategooriast teise," ütles Urb.

Tulemust ei maksa Urbi sõnul üle dramatiseerida, aga ei saa ka rahul olla ning eelarveperioodi läbirääkimistele minnakse sooviga vähenemist pidurdada. 

Eestiga sarnases olukorras on ka teised Balti riigid ja Kesk-Euroopa riigid. Näiteks vähenevad Poolale antavad toetused järgmisel eelarveperioodil 19,5 miljardi euro võrra, võrreldes eelmise perioodi 83,9 miljardi euroga (2018. aasta hindades). Balti riikide, Tšehhi vabariigi ja Ungari toetused sellest fondist väheneksid 24 protsenti, millest rohkem praeguste reeglite järgi neid summasid vähendada ei saagi.

Samal ajal kasvavad Hispaaniale mõeldud eraldised järgmisel perioodil 5 protsenti 34 miljardi euroni, Kreekal 8 protsenti 19,2 miljardi euroni ja Itaalial 6,4 protsenti 38,6 miljardi euroni.

Ühtekuuluvuspoliitika kõrval tasub aga silmas pidada, et eelarveraamistikust tervikuna saab Eesti abi ka muudest vahenditest. "Ei tohi jätta muljet, et eelarve koosneb ainult ühtekuuluvuspoliitikast. Kui vaadata kasu Eestile tervikuna, siis tuleb silmas pidada ka põllumajanduse otsetoetuseid, kus loodame jätkuvat harmoniseerimist, mis tähendaks põllumeestele natuke rohkem raha. Lisaks veel taristuprojekte, millele loodame Euroopa Liidu kesksest rahastust -- elektrivõrgu sünkroniseerimine ja Rail Baltic," lisas Urb.

Sarnaselt ühtekuuluvuspoliitikale ootavad kärped ees ka ühtset põllumajanduspoliitikat. Eestis ühelt poolt otsetoetused tõenäoliselt kasvavad, kuigi teiste riikidega samale tasemele ei jõuta ka järgmise perioodi lõpuks. Teisalt aga vähendatakse põllumajanduspoliitika teise samba, ehk maaelu arengupoliitika toetusi pea 15 protsendi võrra. Selleks, et see kärbe kohe sektorisse ei jõuaks, nähakse ette, et liikmesriigid katavad muutuse suurema riigifinantseerimise näol.

"Praegusel perioodil on Eesti kaasfinantseeringu määr 17 protsenti, see suureneks 15 protsenti, mis võiks esialgsetel hinnangutel teha ligikaudu 100 miljonit seitsme aasta peale. Kui maaelu arengukava suurus on seitsme aasta peale praegusel perioodil pisut alla miljardi euro, siis selle üldmaht võiks jääda toetuse saaja poolelt vaadates ligikaudu samaks, lihtsalt Eesti riigieelarvest finantseeritav osa suureneks," ütles maaeluministeeriumi eurokoordinatsiooni peaspetsialist Mihkel Kärg.

Järgmine eelarveperiood peaks algama 2020. aastal ning praegu on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku saada läbirääkimistega ühele poole järgmise aasta märtsiks. Põhjuseid kiirustamiseks on mitu, maikuus tulevad Euroopa Parlamendi valimised, tuleva aasta sügisel aga valitakse uus Euroopa Ülemkogu president ning töösse astub Euroopa Komisjoni uus koosseis.

Kui kevadeks liikmesriigid konsensusele jõudnud ei ole, siis tähendab, et mitmeaastane eelarveraamistik lepitakse kokku pigem 2020. aasta algul.

Praeguse seisuga on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku brittide liidust lahkumise tõttu teha kärpeid just ühtsesse põllumajanduspoliitikasse ja ühtekuuluvuspoliitikasse, mille osakaal eelarves peaks vähenema kolmelt neljandikult ligikaudu 60 protsendile. Suurema osakaalu saavad seevastu kesksed meetmed nagu teadus, innovatsioon, siseturvalisus ja kaitsealane koostöö, mis samuti Eesti riigile ja ettevõtetele peaks võimalusi lisatoetusteks pakkuma.