Suureks takistuseks sellel teel nimetab ajalehele Delovõje Vedomosti intervjuu andnud Tolstaya karmi pangaregulatsiooni.

Oktoobri teises pooles avatakse kaubanduskeskuses T1 järgmine Cinamoni kino. Tatiana Tolstaya sõnul siiani kõik tähtajad peavad ja ta loodab, et nii läheb lõpuni välja. Kuu varem avab Cinamon kino Helsingis. “Ühe kino avamine – see on suur väljakutse, aga samaaegselt kahe kino avamine on hiigelsuur väljakutse,” ütleb Tolstaya.

Ettevõtte tegevuse kirjeldamiseks laenab Tolstaya tsitaadi General Electricu legendaarselt juhilt Jack Welchilt: “Kui sul ei ole konkurentsieelist, siis ära konkureeri.” 

Nii kulusid Cinamonil kaks viimast aastat uuenduste väljatöötamisele – konkurentsieelisele. “Me töötasime välja iseteenindusega kioskid, me reklaamid, uue kodulehe, uue disaini, uue navigeerimisloogika, uue piletiostu loogika. Sellist toodet ei ole arvatavasti terves maailmas,” loetleb ta asju, mida uutes kinodes kasutada saab.

Kui te vaatate Eestit, siis mille poolest ta erineb äritegemise seisukohast meie naabermaadest?

Eestit ümbritseb hulk riike ja kõik need on täiesti erinevad. Eesti erineb kahtlemata suhteliselt suure kiiruse, väga suure automatiseerituse, väga suure digitaliseerituse poolest, mis muudab elu lihtsamaks, teeb selle palju kordi dünaamilisemaks, kiiremaks ja lubab areneda nii, nagu me tahame seda teha.

Kuid ikkagi: viimasel ajal ei ole Eestisse eriti palju välisinvesteeringuid tulnud. Mis te arvate, kuidas tuleks väliskapitali Eestisse meelitada?

Kõigepealt tuleks lihtsustada pangaregulatsioone, mis on viimasel aja muutunud väga-väga rangeks ja mis on hakanud Eesti investeerimiskliima arengut pärssima. Kuulsin juhtumist, kui suur Hiina firma loobus mõttest avada siin oma tootmine pelgalt seetõttu, et neile ei avatud pangas kontot. 

On väga raske saada legaalse majanduse osaks, kui puudub võimalus avada legaalses pangas legaalset kontot. Teistes riikides käivad asjad palju lihtsamalt.

Millises valdkonnas või millisel elualal te näete Eesti tulevikku?

Praegu on väga moes arendada digitaaljuhtimist, ja see on kahtlemata põhjendatud. See avab igasuguses äritegevuses väga suured võimalused. Oluline on mõista, kuidas ühendada need uued digitaalsed võimalused juba olemasolevate teenustega. 

Ja loomulikult on oluline mõista kõige peamist – oma klienti. On tähtis mõista, mida sa pakud, kellele pakud ja kuidas pakud. Tuleb vaadata enda ümber. Ning mõnikord on väga oluline vaadata, kuhu liiguvad kõik ülejäänud, ja võib-olla liikuda mõnikord vastupidises suunas. Nagu filmis “Ready Player One”, kus peategelane Wade Owen Watts ei sõida mitte sinna, kuhu kõik ülejäänud, vaid vastassuunas, ja võidab oma esimese võtme. Vahest on just see arengutee.

Juuni on aeg, kui noored lõpetavad kooli. Mida te neile soovitate, milliseid erialasid võiksid praegu noored inimesed õppida?

Me elame maailmas, kus teadmised muutuvad täielikult viie aasta jooksul. Peamine, mida tuleb õppida, on kuidas omandada kiiresti uusi teadmisi, omandada metoodikaid, mis võimaldavad kiiresti analüüsida täiesti hoomamatuid teadmiste hulki, lahutada need osadeks ja koostada neist osadest midagi oma ja uut.

Cinamoni kinoketi juht Tatiana Tolstaya leiab, et Eestis tuleks muuta senist tulumaksu määra.|FOTO: Andres Haabu

Mida te ütlete Eesti praeguse valitsuse kohta?

Mulle tundub, et Eesti praegune valitsus tuleb täiesti edukalt toime nende väljakutsetega, mida aeg esitab, ja reageerib neile piisavalt tõhusalt.

Kui rääkida maksudest, siis millist maksu te tahaksite kehtestada ja millist muuta?

Nagu iga teinegi ettevõtja, ei tahaks ma viia sisse mingeid täiendavaid makse, kuid mida tuleks kindlasti muuta, on tulumaksu määr. Tulumaks on Eestis praegu väga kõrge, see piirab nende võimalusi, kes toodavad lisaväärtust. Seda maksu ei taju niivõrd tugevasti need ettevõtted, kes tegelevad transiidiga, kuid kui sa soovid pakkuda ja arendada mõnda teenust, siis puudutab see sind väga valusalt. Tulumaksu alandamine – see on punkt number üks.

Kui vaadata projekte, mille üle praegu arutletakse üha enam – Hyperloop, Tallinna–Helsingi tunnel, Rail Baltic –, kas te usute neisse?

Iga projekt, mis lühendab inimestevahelisi vahemaid, on väga suure arengupotentsiaaliga ja annab ühiskonnale impulsi. Mis veel saja aasta eest tundus fantastikana, on praegu osa meie elust. Vaadake, kohe siinsamas on lennujaam ja kõik me lendame. See ei ole muinasjutt, see on ju lendav tugitool! Ja kes teab, võib-olla on Elon Muski torudel suure hulga inimeste vedamisel kunagi samuti oma koht. 

Kuid mis puudutab selliseid projekte nagu Rail Baltic või Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel, siis annavad need meie piirkonna arengule väga tugeva tõuke. Rail Baltic ühendab ju lõppude lõpuks Baltikumi Lääne-Euroopaga ja teeb need lõpuks Lääne-Euroopa osaks... ja lõppude lõpuks euroopaliku maailma osaks. Mis puudutab tunnelit, siis kujuneb lihtsalt üks suur linn ning sellest võidavad nii Helsingi kui ka Tallinn – sellest võidavad kõik.

Tatiana, te ei ole Eestis sündinud. Kas Eestis on praegu mugav äriga tegeleda?

Äritegemise mõttes on Eesti väga mugav riik. Loomulikult on siin oma raskused, kuid nii on igal pool. Ning siinsed raskused on ületatavad. Siin on piisavalt stabiilne majandus, hea valuutaregulatsioon. Mulle tundub, et kõige olulisem on see, et Eesti on osa Euroopa Liidust ning see võimaldab pääseda mitu korda suurematele turgudele, pakkuda oma kaupa, oma teenuseid suuremale hulgale inimestele.

Kuidas tuleks Eesti majandust praegu edasi viia?

Majandus võidab alati, kui sellesse tuleb pidevalt uusi inimesi. Mulle tundub, et on väga tähtis keskenduda sellele, et meelitada siia võimalikult suur hulk inimesi, kes on valmis arendama uut majandust, kellel on oma ideed, ja anda neile turvalisustunne, vabadustunne ja kindlustunne selles, millega nad kavatsevad tegelda.

Te teete ettekande suurimal majanduskonverentsil Äriplaan 2019. Kelle esinemist te kõige rohkem ootate ja miks?

Kõik välja kuulutatud osalejad on väga huvitavad, kuid kõige enam tahaksin teada saada, mida räägivad panganduse esindajad.