Marge Väikenurm • 28. detsember 2017
Jaga lugu:

Danske Eesti filiaal
Danske Eesti filiaal  Foto: Andras Kralla

Peale Danske Bank Eesti filiaali voolasid suured ja kahtlased rahavood ka läbi Leedu, on välja selgitanud Taani ajaleht Berlingske.

Rahapesuprobleemid Danske Bankis ei piirdunud – vastupidiselt sellele, mida pank siiani on rääkinud – panga Eesti filiaaliga. Berlingske teab nüüd, et ka panga Leedu osakonnas lasti äärmiselt valgustkartva kliendi kahtlastel rahavoogudel konto kaudu liikuda.

Seega rikkus tõenäoliselt ka Leedu filiaal sarnaselt Eesti omaga rahapesu tõkestamise reegleid, mille järgi pank peab kliente kontrollima.

„Rahapesu Danske Bankis paistab olevat olnud suurem ja palju süsteemsem, kui me oleme siiani arvanud. Tekib küsimus, kui suures ulatuses see siis tegelikult toimus,“ ütles Revisorjura.dk rahapesuvastase võitluse ekspert Jakob Dedenroth Bernhoft uute andmete valguses.

Kui Berlingske varem rahapesu tõkestamise reeglite rikkumiste paljastuste käigus Danske Bankilt selgitusi küsis, vastas pank, et probleeme oli vaid Eesti filiaaliga. Siiski on Berlingske käsutuses dokumendid, millest nähtub, et maksuparadiisis registreeritud ettevõte Yellowstone Import Ltd. oli 2012. aastal Danske Leedu klient ja kandis oma sealsetelt kontodelt mitu korda miljonilisi summasid kahtlase ettevõtte kontole Danske Bank Eestis.

Bernhoft täheldas, et Yellowstone on just seda tüüpi ettevõte, mille eesmärk on omanikke varjata.

Tema arvates pidanuks ettevõtte omandivorm Danske Leedu filiaalis kõik häirekellad helisema panema: „Lähem uurimine oleks tõenäoliselt tähendanud kliendi väljaviskamist,“ ütles Bernhoft.

Yellowstone Import Ltd. on registreeritud Briti Neitsisaarte maksuparadiisis samal aadressil nagu firma, mis müüb ettevõtteid ja fonde diskreetsust soovivatele klientidele. Yellowstone Import Ltd. tegelikud omanikud on varjatud. Ettevõtte nimi esineb ka 2013. aasta nn Offshore-leaksis, kus pressile lekitati paljude maksuparadiisifirmade miljonid andmed.

Danske vastus muutus

Berlingske käsutuses olevatest dokumentidest nähtub, et ettevõte kandis 2012. aastal mitme ülekandega üle 10miljonilisi summasid üle ettevõtte Danske Leedu kontolt Danske Eesti kontole, mis kuulus samamoodi kahtlasele Briti ettevõttele, mille omanikud olid varjatud.

Berlingske andmetel teavitati Danske Banki tippjuhtkonda Leedu probleemidest 2014. aasta talvel, kui panga siseaudit avastas Eesti filiaali Leedust tulevad rahavood.

Danske Bank on kogu selle aja jooksul korduvalt väitnud, et rahapesu tõkestamise reeglite järgimisega oli probleeme vaid Eestis. Panga tippjuht Thomas Borgen ütles veel märtsiski FinansWatchile, et probleemid olid „isoleeritud Eestiga“. Kui pank hiljuti rahapesujuhtumis ulatuslikku uurimist alustas, teavitati pressiteates, et uurimine hõlmab „kliente ja ülekandeid Eesti filiaalis“.

Kaks nädalat tagasi, kui Berlingske panga poole pöördus ja Leedu rahavoogude kohta küsis, kõlas panga vastus teisiti. Nüüd räägitakse sellest, et pank uurib ka „teisi Balti turge“.

„Rahapesu tõkestamise töö on kompleksne ja mahukas, ja nagu aeg on näidanud, pole me suutnud seda kõigis piirkondades korralikult teha. Kindlasti on ka teisi kohti, kus me saaksime oma protseduure teistel turgudel parandada,“ kirjutas e-kirjas Danske Banki  järelevalve juht Anders Meinert Jørgensen.

„Juhtum on meile õpetanud asju mitte enesestmõistetavana võtma. Seepärast oleme juba praegu otsustanud, et vaatame ka teisi Balti turge. Kui see peaks andma põhjust ulatuslikuks uurimiseks nendel turgudel, nii nagu me seda praegu Eesti filiaaliga seoses teeme, siis me loomulikult uurime,“ kirjutas ta e-kirjas.

Eesti eriline portfell

Jørgensen jäi selle juurde, et panga teistel turgudel tegutsevate filiaalide rahapesu tõkestamise kontrolli „ei saa sugugi“ võrrelda Eesti filiaali probleemidega.

Sellest, kuidas kirjeldasid Danskega kursis olevad inimesed elu ja õhkkonda pangas probleemsel ajal, saad lugeda siit.

„Oleme jätkuvalt arvamusel, et rahapesuprobleemid ja mitteresidentidest kliendid on seotud ühe teatud portfelliga, mis meil oli tol ajal Eestis,“ ütles ta.

Ta ei soovinud kommenteerida Berlingske andmeid Leedu filiaali kliendi kohta ega ka selle kohta, et tippjuhtkonda hoiatati juba 2014. aastal ka Leedu probleemide eest.

Danske Banki Leedu filiaali mängu astumine on tähelepanuväärne, kuna filiaal oli tol ajal tunduvalt väiksem kui Eesti oma – nii käibelt kui ka sissetulekutelt. Lisaks polnud Leedu filiaalil nii palju välismaiseid kliente kui Eesti filiaalis. Danske Bank omandas kõik panga praegused filiaalid Balti riikides Soome Sampo panga ostuga 2007. aastal.

Berlingske esitas enda käes olevad andmed Leedu finantsjärelevalvele. Finantsjärelevalve juht Vytautas Valvonis rõhutas e-kirjas, et seadus ei luba finantsjärelevalvel avalikustada andmeid ettevõtete kohta, kes on järelevalve all. Ta lisas siiski, et amet uuris Danske Bank Leedu filiaali osalust rahapesujuhtumis 2016. aastal ja et „põhjapanevaid süsteemseid puudusi ei tuvastatud".

Samuti teavitas ta, et finantsjärelevalve ei teinud filiaalile ettekirjutust.

Mõjutab kogu finantssektorit

Danske Bank Eesti on püsinud  tormi keskmes terve aasta.

Berlingske avaldas kevadel loo sellest, kuidas läbi panga voolasid miljardid, mis pärinesid peamiselt Moldovast. Selles juhtumis arvatakse taustajõuks olevat Vene päritolu kurjategijad. Sügisel avalikustas Berlingske, et veelgi suuremad summad voolasid Aserbaidžaani diktatuuri kontodelt läbi panga maksuparadiisi ja Euroopa poliitikutele.

Viimane Berlingske paljastus puudutas Danske Banki siseauditit, mille käigus 2014. aastal leiti, et panga töötajad varjasid teadlikult kahtlaste klientide identiteeti võimude eest. Danske Banki tippjuht Thomas Borgen, kes kuni 2012. aastani vastutas pangas nn Balti tegevuse eest, väitis aga tollal vastupidist.

Taani poliitik Joachim B. Olsen Liberal Alliance’ist ütles häiritult, et see rahapesujuhtum ei pane halba valgusesse mitte ainult panka, vaid kogu finantssektori. „Juhtum survestab veelgi enam looma karmimaid sektori reguleerimise reegleid, mis on omakorda ebaotstarbekas, sest tähendab kulude suurenemist lõpptarbija, klientide ja ühiskonna, jaoks.“

Danske rahapesu teemal sündisid ka Äripäeva selle aasta parimad uurivad lood.

Lugusid saad lugeda siit:

"Aserite pesumasin: 2,5 miljardit huugas läbi Eesti"

"Aseri pesumasinas liigutasid miljoneid ka Eesti firmad"

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt