Ülo Pärnitsale avati mälestusmärk

Ülo Pärnitsa skulptuuri avamine.  Foto: Andres Haabu
Andres Haabu • 25. juuni • 4 min
Jaga lugu:

Täna avati Ülemiste Citys Äripäeva asutaja, Ülemiste linnaku looja, uue ajastu hariduse teerajaja ning suure visionääri Ülo Pärnitsa skulptuur.

Ülo Pärnitsale kogunes austust avaldama ja Elo Liivi loodud pronksskulptuuri avama sadakond kutsutud külalist, sealhulgas ettevõtlusminister Urve Palo, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, TTÜ rektor Jaak Aaviksoo, ettevõtjad, Ülo Pärnitsa sõbrad ja pereliikmed.

Üritusel allkirjastati ka memorandum Tallinna Tehnikaülikooli, Mainor ASi ja Ülemiste City arendajate vahel, mille tulemusel luuakse Targa Linna professuur ja Arengufond.

Teenekas ettevõtja

Ülo Pärnits lahkus meie seast 2016. aasta 21. detsembril. Majandusdoktor Pärnits oli Mainor Grupi nõukogu esimees ja suuromanik. Ülo Pärnits töötas Mainoris aastast 1972, teda teatakse kui Eesti esimese holding-firma loojat ja juhti alates 1979. aastast. Taasiseseisvumise järel oli Pärnits üks Koonderakonna asutajatest ja selle majandusnõukoja esimees.

Möödunud sajandi 1980ndatel ja 1990ndatel Eesti tippjuhtide taimelavaks olnud Mainori traditsioone jätkas Pärnits arendades ja viimastel aastatel ka rektorina, juhtides Eesti suurimat ettevõtluskõrgkooli Mainor. 2010. aastal sai Ülo Pärnitsast Ernst & Youngi asutatud ettevõtja elutööpreemia esimene laureaat.

Mainori grupi tegevus on koolitamine, konsulteerimine ja arendus, praegu arendab grupp Ülemiste City Targa Äri Linna ning juhib gruppi kuuluvate ettevõtete tegevust. Mainori tegevusalaks on ka Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor juhtimine, tuuleenergeetika arendamine ning kinnisvara haldamine oma kinnistutel. Mainori tütar- ja sidusettevõtted tegutsevad puidu, metalli ja energeetika alal.

Viimasel kümnendil oli Ülo Pärnitsa tegevuse nähtavaim osa Tallinnas Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Linnakus tegutsevate ettevõtete aastakäive oli 2016. aastal miljard eurot ning seal töötas siis 8000 inimest.

Asutas Äripäeva

Pärnits asutas 1989. aastal koos Rootsi meediakontserniga Bonnier ajalehe Äripäev ja kuigi ta müüs oma osaluse 1997. aastal, oli ta lehe asutamise üle uhke kogu oma elu. Kaheksa aastat Äripäeva omanikeringi kuulunud Ülo Pärnits on meenutanud, et lehe asutamine Bonnieridega oli kui süllekukkunud õnn – ajakirjandusärist ta ise midagi ei teadnud, kuid tahtis ettevõtlikkust levitada. Pärnits on rääkinud, et kohtus ärilehe Dagens Industri peatoimetaja Hasse Olssoniga Rootsis. Mindi koos lõunale ning veel enne, kui toidud lauale kanti, oli kokkulepe sündinud. Rootslased saavad 51% ja Mainorile jääb 49%.

Pärnits teadis, et Nõukogude Liidus ei tohtinud välismaalaste osalus ajalehes olla suurem kui 49%. Tegevusloa sai leht Glavlitilt alles aasta hiljem. “Kui Hasse oleks teadnud, et anname lehte välja lubadeta, ei oleks lehte sündinudki,” ütles Pärnits muiates. Kui Pärnits ei oleks toona robinhoodilikult seadustele vilistanud, poleks Olsson nõustunud Äripäeva looma.

Ajalehe Äripäev esimene number ilmus 1989. aasta 9. oktoobril. 1997. aastal müüs Mainor oma 49% osaluse Dagens Industrile 39,5 miljoni krooni eest. See võimaldas Mainoril tasuda Dvigateli erastamisega seonduvad võlgnevused, osta uusi tehaseid ja alustada Ülemiste City rajamisega.

Madala palga paradoks

“Ettevõtte eesmärk ei ole omanikule kasumit tuua,” on Pärnits öelnud. “See viib valede otsuste ja valede järeldusteni. Ka omaniku selline seisukoht ei ole õige. Firma on vajalik selleks, et inimesed saaksid palka, et ühiskond saaks raha ja riik saaks eksporti, et teistest riikidest kaupu sisse tuua.” Pärnitsa sõnul tuleb omanikul panna kogu raha arendusse, mitte kasumina välja võtta, nagu paljud meediakanalid üksteise võidu hõikavad. Firma eesmärk on eelkõige ühiskonnale kasulik olla.

“Kui eestlase palk on jäädavalt kolm korda väiksem kui skandinaavlaste oma, siis Eesti kolgastub,” ütleb ta. “Ettevõtjana räägin vale juttu. Ettevõtja ei tohi nii rääkida. See, et eestlaste palk on kolm korda madalam kui põhjanaabritel, on fakt. See viib eestlasi aina rohkem ja rohkem ära, ja lähevad ära elujõulised ja ettevõtlikumad. Hädine osa ei lähe, see jääb siia ja loodab riigi abile,” rääkis Pärnits. Ta oli arvamusel, et kui inimeste väljavool veel 10–20 aastat kestab, on Eestil lõpp.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt