Jäätisetootjad: töötame inimvõimete piiril

Eesti suurima jäätisetootja Premia Tallinna Külmhoone ASi juhatuse esimees Aivar Aus ütles, et praegu töötatakse täisvõimsusel – kolmes vahetuses, ka laupäevadel ja mõnel pühapäeval. „Pigem on jah inimvõimete piiril, et inimesed ei jõua enam nii palju töötada,“ nentis ta.

Probleem on tööjõupuudus, raske on leida inimesi, kes töötaks öösel, ning ka ajutised töötajad, näiteks koolinoored, hakkavad suvel lõpu poole lahkuma. „Lihttöölisi oleks veel võtta, aga spetsialistid teevad topeltvahetusi, müük ja logistika paneb maksimumi peal,“ rääkis Aus.

Peamiseks müügiedu põhjuseks nimetas Aus sooja ilma, kuigi ka turuosa on Premia suurendanud viimasel kolmel aastal nii Eestis kui ka ekspordis Lätti, Leetu, Valgevenesse ja Soome. „Aasta algusest oleme jäätist Eesti turul eelmise aastaga võrreldes rohkem müünud 268 tonni ja koos ekspordiga 436 tonni. Lõviosa mais, sest kui ilmad soojenevad, siis jäätis lihtsalt kaob lettidelt,“ ütles Aus ning märkis, et tema hinnangul tuleb selle aasta käive rekordiline. Juulis prognoosis ta samuti ca 20protsendilist mahu tõusu võrreldes mullusega.

Ausi sõnul suudavad nad masinate võimsust ja tööjõudu arvestades toota kuni 40 tonni jäätist päevas, kuid soojade ilmadega müüakse poodides 10–20 tonni rohkem. „Autovedu käib kogu aeg, igale poole ei jõuta nii kiiresti, aga poed tühjaks ei jää. Kui, siis on kuskil kellegi teise vedu ja mitte meie süül ei jõuta, autod lähevad katki... Ka parima tahtmise juures juhtub.“

Kuna suvi ongi jäätisemüügi tipphooaeg, valmistuvad suured jäätisetootjad selleks aegsatati ja toodavad nendeks kuudeks laovaru ette, kuid müüki ja suveilmasid on alati keeruline ette näha. „Praegu on patt nuriseda – lihtsalt on hästi raske, hästi pingeline, inimestega tuleb tegeleda, neid tuleb toetada, motiveerida, see on kõigi astmejuhtide põhiülesanne,“ märkis Aus.

Ka suurel konkurendil Balbiinol on töine aeg. „Kui müügimees number üks on tööl ehk päike, siis läheb hästi,“ ütles Balbiino turundusdirektor Heikki Põhi ning lisas, et praegu müüakse 10 protsendi võrra paremini. Mullu oli ettevõtte müügitulu Äripäeva infopanga andmetel veidi üle 25 miljoni euro.

Sellel aastal on eriti hästi läinud eksportmüügiga lähinaabrite juures, aga ka Rootsis, Saksamaal ja Ungaris. „Tegime nalja, et ekspordimeeskonna võiksime üldse puhkama saata, sest selle aasta plaan on täis,“ sõnas Põhi.

Ta märkis, et jäätist toota veel jõutakse ja poelette proovitakse täita esimesel võimalusel. „Oleme osa ette tootnud talvel ja kevad-talvel, kindlasti tuleb teatud positsioonidel ka väikseid auke, kus toodet ei ole hetkel saada, aga see on päeva-paari küsimus,“ sõnas ta.

Endiselt on esikohal Vanilla Ninja jäätis, mida müüakse aastas üle 2 miljoni tüki. Põhi lisas, et tema tähelepanekute järgi ostetakse rohkem suuri koguseid jäätist, sest see on desserdina inimestele tuttavamaks saanud, näiteks pidusöögi viimase osana.

Kuigi haarde- ja leviulatuse vahe on üüratu, võib öelda, et kibekiired ajad on ka väiketootjal.

Käsitöö pulgajäätisi Jäämari tootva ettevõtte Mahe Jäätis OÜ juhatuse liige Kaili Tuul ütles, et ka neil on käed-jalad tööd täis, tehakse 12tunniseid tööpäevi ning puhkepäevadeks ei ole aega. Samas on tema sõnul märgata huvitavat trendi, kus jäätisemüük läheb paremini näiteks Saaremaal ja Hiiumaal ehk turismipiirkondades kui Tallinna suurpoodides. „Soojad ilmad, inimesed naudivad, reisivad ringi, puhkavad, söövad jäätist,“ loetles Tuul selle põhjuseid.

Jäämari on pere-ettevõte, kus töötatakse ühe jäätisemasinaga, millega saab toota ühe päeva jooksul keskmiselt 700 jäätist. Tuul märkis, et tööpäevi saaks lühendada, kui osta veel üks masin juurde, kuid praegu pole firmal selleks võimalusi.

Soojad ilmad on Tuule sõnul endaga kaasa toonud mahu 30-40protsendilise kasvu, kuid sellele on kaasa aidanud ka väikse Jäämarja tuntuse kasv ja müügivõrgustiku laienemine.

„Laovarusid meil ei ole, pole selliseid pindasid, teeme tellimuste peale ja siis ongi meil selle võrra töine,“ rääkis Tuul ning lisas, et juurde on ostetud mõned külmikud. Jäätisi tellitakse näiteks suurtele suvepäevadele või pulmapeole, mis väiketootjale tähendab suurt töömahu kasvu.

Ökojäätise tootjal La Muu ei läinud mullu kuigi hästi – ettevõte jäi ligi 60 000 euroga kahjumisse.

Kehvast seisust on aga suudetud üle olla ning tänavu läheb La Muu tegevjuhi Rasmus Raski sõnul juba paremini. „Eelmine aasta oli selline, mida naljalt korrata ei tahaks. Usun, et oleme sealt teinud omad järeldused. Selle poolaastaga oleme kasumis,“ ütles Rask.

Näiteks juunis tõusis müük 35 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Eesmärk on teenida kasumit eelmise aasta kahjumist rohkem.

Ühelt poolt on Raski sõnul heale müügile kaas aidanud La Muu kohviku avamine oma vabriku kõrval Telliskivi loomelinnakus Kalamajas. „See on väga kenasti käivitanud, meil on palju lojaalseid kliente ja ka turiste ja ilm on siin kindlasti olnud väga oluline mõjutaja,“ rääkis Rask kaks ja pool kuud tegutsenud kohvikust.

Sel aastal alustati suveks valmistumist ja ette tootmist ka mõnevõrra varem, et tagada, et suvel poes jäätis otsa ei saaks. „Tootmise mõttes oleme sel aastal heas rütmis kulgenud, oleme varasematest kogemustest õppinud, kuidas see jäätismüük võib väga ootamatult tõusta, kui ilmad lähevad heaks,“ rääkis Rask.

Seega Raski sõnul täna jäätise puuduse taha midagi ei jää. Jäätisetootjatele esitavad Raski sõnul väljakutse pigem logistikaküsimused ehk see, kui kiiresti jäätised ladudest poelettidele jõuavad. Seetõttu võib kliendile mõnikord jääda mulje, nagu oleks jäätis poelettidelt otsas, kuid tegelikult pole seda veel jõutud juurde tellida või kohale toimetada.

„Suvi on ka aeg, kus inimesed söövad rohkem nii-öelda impulssjäätist,“ ütles Rask, et kui muidu müüakse La Muu jäätist 400grammistes pakkides, siis kohvikust saab osta ka otse vahvlitopsi.

Jätkuvalt proovitakse leida ekspordivõimalusi ning plaanitakse jätkata järjekindlalt oma asja ajamist, näiteks vegan-jäätiste valmistamist.