Endine kohtutäitur kriminaaluurimise all

„Justiitsministeeriumile teadaolevalt on Vilbo ametitegevuse üle võtnud täitur Risto Kütt esitanud politseile Vilbo suhtes kuriteoteate ja kriminaalmenetlus on alustatud. Seda, kas täitur on laekunud summad omastanud või mitte, selgub alles uurimise käigus,“ kinnitas justiitsministeeriumi vabakutsete talituse nõunik Alar Must Äripäeva infot.

Nii võivad Vilbo poolt võlgnikelt äravõetud summad, mis ta on jätnud sissenõudjatele edastamata, küündida kokku kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Väidetavalt on raha jäänud saamata inkassofirmadel, aga ka näiteks politsei- ja piirivalveametil.

Justiitsminister Urmas Reinsalu vabastas Vilbo tema enda avalduse alusel selle aasta märtsis Viru tööpiirkonna kohtutäituri ametist.

Musta sõnul oli vabastamine riigi vaatest otstarbekas lahendus, kuivõrd hoiti kokku oluline ressurss, mis kulunuks distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks ja võimalikeks edasisteks kohtuvaidlusteks. Samuti võimaldas vabastamine vältida kohtuvaidlusega kaasnevaid riske.

Eelnevalt oli erakorralise kontrolli käigus selgunud, et kohtutäitur Vilbol olid korduvad viivitused võlgnikelt laekunud summade edasikandmisel sissenõudjatele. Samal ajal oli tal sarnase rikkumise eest all veel ka kehtiv distsiplinaarkaristus 2015. aastast.

Rikkumised tulid välja läinud aasta lõpus täituri ametialase konto kontrollimise käigus. Kontrolliti, kas täitur on oma praktikat summade edasikandmisel parandanud.

Äripäeva info järgi olevat aga Vilbo toimikud üle võtnud kohtutäitur Risto Kütile avanenud palju ehmatavam pilt, mistõttu esitas ta kuriteoteate.

Kütt jäi oma kirjalikus kommentaaris napisõnaliseks, märkides, et igat kaasust lahendab ta eraldiseisvalt ja teavitab sissenõudjaid kujunenud olukorrast jooksvalt.

Ka ei pidanud ta ennast pädevaks kommenteerima justiitsministeeriumi seisukohta, et Vilbo vabastamine kevadel oli riigi vaatest otstarbekas lahendus.

Viru ringkonnaprokuratuurist öeldi, et kuna eeluurimine alles algusjärgus ning kahtlustust pole seni kellelegi esitatud, ei saa prokuratuur praegusel hetkel asja sisu lähemalt avada.

Praegu Lääne-Virumaal Vinni vallas juristina ametis olev Vilbo ütles, et ta ei tea kriminaalasjast midagi. Enda kohtutäituri ametist lahkumist põhjendas ta aga ebakindluse suurenemisega ametiga seoses, kuna justiitsministeerium plaanib kohtutäiturite tööd mõjutavaid muudatusi.

Täitur vabastati tema avalduse alusel, pärast seda kui erakorralise kontrolli käigus ilmnes, et täituril on korduvad viivitused võlgnikelt laekunud summade edasikandmisel sissenõudjatele. Distsiplinaarmenetluse läbiviimist ei pidanud ministeerium otstarbekaks ja põhjendatuks olukorras, kus täitur nõustus vabatahtlikult ameti maha panema seoses rikkumistega, millele tõenäoliselt järgnenuks distsiplinaarmenetlus ja tagandamine (tal oli kehtiv karistus samalaadse rikkumise eest 2015. a). Riigi vaatest oli vabastamine otstarbekas lahendus, kuivõrd hoiti kokku oluline ressurss, mis kulunuks distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks ja võimalikeks edasisteks kohtuvaidlusteks. Samuti võimaldas vabastamine vältida kohtuvaidlusega kaasnevaid riske.

Justiitsministeeriumil puudub teave Kersti Vilbo raamatupidamise kohta. Rikkumised tulid välja täituri ametialase konto kontrollimise käigus. Kontroll viidi läbi kontrollimaks, kas täitur on oma praktikat summade edasikandmisel parandanud.

Justiitsministeerium tuvastas täituri ametialase konto väljavõtte põhjal üksnes, et täitur ei olnud kontrollitaval perioodil (2017 lõpp) kõiki summasid sissenõudjatele edasi kandnud. Seda, kas summad olid täituri poolt omastatud, ei olnud meil antud järelevalve raames võimalik kontrollida. Kogu teadaoleva puuduoleva summa kohta oskab täpsemalt tõenäoliselt vastata Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt, kellele anti Vilbo ametitegevus ja toimikud pärast vabastamist üle.

Justiitsministeeriumile teadaolevalt on Vilbo ametitegevuse üle võtnud täitur Risto Kütt esitanud politseile Vilbo suhtes kuriteoteate ja kriminaalmenetlus on alustatud. Seda, kas täitur on laekunud summad omastanud või mitte, selgub alles uurimise käigus. Kui kriminaalmenetluse tulemusena selgub, et täitur on edasikandmisele kuulunud summad omastanud ehk pannud toime kuriteo, siis saavad kannatanud esitada kahjunõuded ja mõistetakse täiturilt välja kriminaalasja raames.

Sõltumata kriminaalmenetluse tulemusest vastutab kohtutäitur ametitegevuse käigus tekitatud kahju eest kannatanute ees. Vastutus säilib ka pärast ametist vabastamist või tagandamist. Ametitegevuse süülise rikkumisega tekitatud kahju hüvitab täituri sõlmitud sundkindlustuse raames kindlustatud summa piires kindlustusandja. Kohtutäituri seaduse alusel nõutav kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 63 910 eurot.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja ametikogu juhatus on kohustatud kontrollima kindlustuslepingu olemasolu ja nõuetekohasust ja peatama täituri ametivolitused kui nõuetekohane ametikindlustusleping puudub. Kui kindlustushüvitisest ja Vilbo varast kõigi kahjunõuete rahuldamiseks ei piisa, siis hüvitab kahju kohtutäituri seaduse kohaselt kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda ning kui koja varast ei piisa, siis riik. Kahju hüvitamata kindlasti ei jää.