Perearst: simulante on meil vähe

Viimastel nädalatel on ettevõtete juhid kurtnud meedias, et sel suvel on ootamatult paljud töötajad võtnud haiguslehe. Lennufirma Nordica pidi seetõttu hiljaaegu ära jätma mitu lendu. Ehitusfirma Astlanda Ehitus OÜ juht kurtis aga Postimehele, et ühtäkki kipuvad ehitajad selga ära tõmbama või põlve nikastama.

Kuigi täpne haiguslehtede statistika tuleb haigekassast, on Joller pidanud lähikuudel tõesti rohkem haiguslehti välja kirjutama. "Meil on küll rahvasuus nimetus külmetushaigused, aga tegelikult külmetamine ja külm ei põhjusta haigestumist, vaid ikka viirushaigused. Kui külmal ajal hoiavad inimesed rohkem siseruumidesse, siis tegelikult teevad nad seda ka kuuma ilmaga. Seetõttu on need niinimetatud külmetushaigused levimas ka praegu," rääkis arst.

Mida aga perearstid teevad selleks, et vältida haiguste simuleerimist? "Arsti ja patsiendi vahelise suhtluse alus on alati usaldus. Kui inimene ütleb, et ta on haige, siis meie usume teda. Võib-olla vanglaarstid ei usu alati, aga perearst ikkagi usub oma patsienti," märkis Joller. Kui aga vahel on tõesti näha, et mõni inimene võtab põhjendamatult haiguslehti, siis rakendatakse Jolleri kinnitusel juba karmimaid meetmeid.

"Tegelikult pole ju inimesel üldse kasulik olla haiguslehel, sest ta kaotab päris palju raha. Mina usun, et suurem osa inimesi on päriselt ka haiged," sõnas Joller.

Arsti sõnul on tal olnud ka päris palju juhtumisi, kus näiteks osalise töövõimega või kroonilise haigusega inimene ütleb tööandjale, et ta ei ole võimeline töötama ruumis, kus temperatuur ületab 30 või 35 kraadi. "Tööandja ütleb selle peale, et võta haigusleht. Tegelikult see ei ole põhjus, miks peaks inimene haiguslehte võtma, vaid tööandja peab tagama ka normaalse keskkonna. Ka õues töötades saab teha väga kuumal ajal pikemaid pause. Inimesed on ikkagi tööandja põhiväärtus ja neid tuleb hoida," märkis Joller.

Kui aga tööandja saab teada, et töötaja viibib tõepoolest haiguslehel olles näiteks puhkusereisil, tuleb sellest perearstile teada anda. "Haigekassast saab teada, kes on inimese perearst ja talle teatada. Meie saame siis ka olulise info, et seda patsienti ei saa usaldada. Ega meile ka ei meeldi, kui meile valetatakse," märkis Joller, kelle sõnul juhtub seda õnneks praktikas haruharva.

Kuumal ajal paneb aga arst tööandjatele südamele, et töötajaid tuleb säästa, sest nemad on ettevõtte suurim vara. Eriti tuleks tähelepanu pöörata neile, kes töötavad õues. "Kui mina oleksin tööandja, siis annaksin neile näiteks päevasel ajal paar tundi puhkust, et siis õhtul hiljem töötada. Kindlasti tuleks viia vett ja ka süüa rohkem. Ehitustöölistele tuleb viia kindlasti mineraalvett, mitte allikavett. Kui töötaja näeb, et tööandja rohkem hoolib, siis on ta kindlasti valmis ka ise rohkem panustama," märkis arst.