Eesti rikkad: kõigi aegade TOP

08. august 2018, 06:00
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180808/NEWS/180809906/AR/0/AR-180809906.jpg
Ainult tellijale

Äripäeva koostatud suur ülevaade joonistab pildi rikkuse jagunemisest ja kasvamisest Eestis viimasel 17 aastal.

Äripäev võttis aluseks Rikaste TOPi ajaloo jooksul ilmunud 16 paremusjärjestust ja koostas koondtabeli, millest selguvad Eesti rikkad, kes on kõigi aastate jooksul suutnud oma varandust hoida ja kasvatada. Kellel on korraga käes olnud kõige rohkem rikkust? Kes on aastaga sadu miljoneid võitnud ja kes on pidanud sama palju varandust korstnasse kirjutama? Millised Eesti praegused ja kunagised firmad on toonud kõige rohkem rikkaid? Milline kapitalist võitis enim buumist ning mida nad ise enda rikkusest arvavad?

Selgub, et Äripäeva Rikaste TOPi esikolmikus on läbi aegade olnud peamiselt viis ettevõtjat. Toomas Annus on rikkaimate inimeste esikolmikus olnud kaheksa korda, Oleg Ossinovski kuus korda ja Fjodor Berman, Enn Pant ning Hillar Teder neli korda. Üldse on esikolmikus läbi aegade figureerinud 21 ettevõtjat.

Äripäeva ajakirjaniku Väinu Rozentali koostatud tabelis on kasutatud punktisüsteemi kahanevas järjekorras, mille järgi 1. koht Rikaste TOPis andis 50 punkti ja 50. koht 1 punkti. Koondtabelis figureerib 150 ärimehe või ärinaise nimi. Inimese kohta täpsema info saamiseks klõpsa tema nimel.

Võitja Toomas Annus: mul ei ole aega teiega rääkida

Äripäeva kõigi aegade Rikaste TOPi võitja Toomas Annus on oma rikkust hoidnud vaatamata väga raskele pea kümme aastat kestnud kohtulahingule. Toomas Annus ütles juulis Äripäevale, et tal ei ole aega rääkida ning seda aega ei tule kunagi. Meediaga on Annuse suhted alati jahedad olnud, eriti skandaalse maadevahetuse protsessi ajal ja järel.

2004. aastal kirjutas Eesti meedia, et Toomas Annusest on saanud Tallinna linna tegelik peremees: ta oskab vajutada õigetele nuppudele ja tulusad tellimused Merko kontsernile saada. Kui mingi allkiri on jäänud õigel ajal võtmata, vormistab Annus juba valminud kortermaja paberite peal hoopis hotelliks ja kõik on korras, kirjutas Eesti Ekspress. Avalikkuse ees hoidis Toomas Annus juba siis madalat profiili.

Esimesed avameelsed intervjuud Toomas Annusega leiab 2006. aastast. Ta rääkis, et on tavaline palgatöötaja, kes läheb hommikul tööle ja tuleb õhtul koju. Ta ütles, et ei oleks arvanud, et ehitusfirma juhina võib sattuda nii suure avalikkuse tähelepanu ette. "Kui me poleks börsile läinud, elaksime rahulikku elu. Meie õnnetus on tulnud börsi kaudu – selle vea oleme teinud," rääkis Annus.

Aeg oli Annuse jaoks pöördeline. 2005. aastal oli alanud uurimine, kas poliitikud Villu Reiljan, Kalev Kangur ja Ester Tuiksoo võtsid oma ametiseisundi kasutamise eest vara. Üks, kes neile vara andis või seda lubas, oli kahtlustuse järgi Toomas Annus. 2007. aastal saigi Toomas Annus ametlikult kahtlustuse altkäemaksu andmises. 

Sõber, tsikli- ja suusakaaslane Enn Veskimägi ütles siis meediale, et kogu süüdistus tundub talle naljakas. „Mina ei usu, et Toomas Annus altkäemaksu andis,“ ütles ta. 

Annus oli tuline ja rääkis, kuidas oli arvanud, et ettevõtjad, valitsus ja parlament on riigi huvide eest ühiselt väljas. „Kujutasin ette, et olen samal pool rindejoont. Nüüdseks on selgunud, et kellegi ettekujutuses oleme meie justkui teisel pool. See on ehk kõige suurem moraalne löök,” rääkis Annus.

Pea viis aastat pärast uurimise algust, 2009. aastal, rääkis Merko Ehituse nõukogu esimehe kohalt taandunud Annus, et reisib, loeb ja käib advokaatide vahet. "Olin 43, kui kõik algas ja hea kui 60. sünnipäevaks ära lõpeb, aga see võinuks olla kõige viljakam aeg mu elus,“ ütles Annus. „Mul ei ole mingeid illusioone. Kui sa vaatad inimesi, kes on kümme aastat kohut käinud, Siim Kallas on positiivne erand, kes on ka pärast tegus, kuid ülejäänud on kõik kadunud,“ nentis ta. 

2011. aastal ütles Annus, et on maadevahetuse kohtuprotsessile kulutanud juba üle kümne miljoni krooni, kuid see summa olevat köömes võrreldes protsessi tõttu üles öeldud lepingutega. „Näiteks Lätis võitsime rahvusraamatukogu hanke. See oleks olnud paarimiljardiline töö,“ ütles ta. Isegi Merko Ehituse suurima konkurendi Nordeconi omanik Toomas Luman oli pahane, et Annus peab pikalt kohtupinki nühkima – kuidas sa mängid kas või vutti, kui vastastiim istub täies koosseisus karistuspingil. „Kui on süüdi, mõistku süüdi, kui on õige, siis mõistku õigeks,“ ütles Luman.

2012. aastal pidas Annus Harju maakohtus maadevahetuse protsessis oma lõpukõnea. Annuse sõnul hävitati maadevahetuse protsessiga sisuliselt Merko Ehituse ning tema kui selle juhi maine. Advokaat Leon Glikman ütles, et ei ole oma kolmekümneaastase karjääri jooksul näinud nii nõrgalt tõendatud süüdistust. "Äärmiselt hõreda kohtuasjaga on Annuse elu ära rikutud, ta on pidanud käima südameoperatsioonil ja nüüd tahetakse ühe Eesti parima juhi, kes on riigile toonud miljardeid kasu, elu päris ära rikkuda ja ta kinni panna."

Harju maakohus mõistis Merko Ehituse suuromaniku Toomas Annuse õigeks. Järgmisel aastal tühistas Tallinna ringkonnakohus lahendi ja karistas süüdimõistetud poliitikuid ja ärimehi tingimisi vangistustega ning mõistis juriidiliste isikutena kohtu all olevatele firmadele suured rahakaristused. 2014. aastal jõudis kaheksa aastat väldanud maadevahetuse kohtusaaga täielikult lõpuni, kui riigikohus jättis ringkonnakohtu süüdimõistvad otsused jõusse. 

Edasi on uudised Toomas Annusest napid. Äripäev kirjutab kopsakatest dividendimaksetest ja viimati Annuse tülist vormelimaailmas.

Viimasel ajal läheb Eesti ettevõtlusel väga hästi

Ettevõtlus on tõusuteel – seda näitab kas või see, et iga seitsmenda koondtabelis oleva ettevõtja vara väärtus oli läbi aegade kõrgeim viimases, 2017. aasta oktoobri algul ilmunud Rikaste TOPis. Kui vaadata, kui kaugele jõuaks esimese Rikaste TOPi võidu toonud summaga nüüd, on käärid suured. 

Esimese, 2001. aastal ilmunud Rikaste TOPi võitjal, Transiidikeskuse ASi omanikul Anatoli Kanajevil oli vara 42,8 miljoni euro eest. See summa oleks viimases, 2017. aasta oktoobri alguses ilmunud TOPis andnud 61. koha.

Ain Hanschmidt (19. kohal) ütles, et rikkuse edetabelid ja on vajalikud, sest kajastavad, kuidas kapital on aastate jooksul arenenud. „Näeme protsessi jälgides ära, millal kriis tabab. Kui Rootsi on hästi tugeva kapitaliga riik, Soome mõneti nõrgem, siis Eesti omakapital on väga õhuke. Eks rootslased on ka 400 aastat raha korjanud, meie vaid 25 aastat. Kui soovime, et Eesti rahvas ja keel säiliks, peame Eesti kapitali hoidma ja juurde looma,“ leidis ta. 

"Kui teenid palju, oled ühiskonnale vajalik,“ nentis Hanschmidt ja tõi tõestuseks, et kui on palju kapitali, jätkub sellest ka kultuuri ja spordi toetamiseks – nii toetab näiteks Tallink tennist, Graanul Invest võrkpalli ja Alexela korvpalli, tõi ta esile.

Õigupoolest on Tallink Grupp üks parimaid taimelavasid Rikaste TOPis püsimiseks. Tallink, BLRT Grupp ja Viru Keemia Grupp on toonud rikaste pingerivvi kõige rohkem inimesi.

Kui heita pilk mineviku ettevõtmistesse, leiab rikaste koondtabelist kõik kuus endist Pakterminali omanikku, Sylvester asutajaid ning endise Hansapanga asutajaid.

Heiti Hääl ulmerikas olla ei tahaks

Alexela juht Heiti Hääl nentis, et temal on väga kurb meel läbi aegade Eesti rikkaimate edetabelisse sattumise pärast. „Eestimaal tekitab selliste edetabelite presenteerimine ainult kadedust ja vihkamist,“ märkis ta. Hääl ei ole valmis end nimetama rikkaks inimeseks, vaid inimeseks, kes saab endaga hakkama. „Tegutsen Venemaal ja suhtlen pidevalt Eesti mõistes ulmerikaste inimestega. Nende elu ma küll elada ei tahaks,“ rääkis ta. „Enamik inimesi ei saa aru, kui suure kohustuste hunniku ettevõtlus kaasa toob. Über-rikastel pole enda jaoks üldse aega. Nendega võrreldes olen ma laiskloom.“

Hääl ütles, et tema jaoks pole eesmärk mitte raha, vaid edu. Eesmärgitu elu on tema meelest kõige tühisem. „Ma tahaks, et Alexela oleks vinge ettevõte. Alexelal läheb praegu väga hästi, alati saab aga paremini minna,“ ütles ta.

Mõne ettevõtja meelest annab Äripäeva rikaste edetabel hea pildi kohaliku ettevõtluse käekäigust, kuid on ka neid, kes nimetavad seda nalja TOPiks ja soovitavad oma nina teiste rahakotti mitte toppida.

Isegi rikkaid lööb majanduskriis

Buumi ja kriisi ehk majanduse jälg paistab Rikaste TOPist läbi aegade väga hästi välja. Poolesaja rikkama inimese vara koondväärtus oli 2008. aastal üle 5 miljardi euro. Suuruselt järgmised koondväärtused olid 2017. aastal, 2015. aastal ja 2016. aastal.

Need rekordid on igati loogilised. Aastatuhande vahetusest alates kulges Eesti majandus üha tõusujoones – kuni 2008. aastani näitas sisemajanduse koguprodukt pidevat kasvu, tõusunäitaja oli kohati isegi kahekohaline. Kõik muutus aga üleilmse majanduskriisi ajal. 2008. aastal langes majandus küllaltki järsult. Järgmisel aastal süvenes miinus veelgi.

Proovides seletada, miks aastatel 2014 ja 2016 ei suutnud rikkad oma koguvara kasvatada, võib vaadata välismaale – hulga rikaste vara tuleb peaasjalikult ekspordist. Kui ajavahemikus 2009–2013 kasvas eksport pidevalt, pea kahekordistudes, siis järgmised kaks aastat tuli leppida langusega. Õnneks eksport taastus ning on 2016. aastast alates liikunud ülespoole, nii ka esirikaste vara.

Kui võrrelda 2016. ja 2017. aasta Rikaste TOPi, näitas koguvarandus korralikku kasvu. Kõige enam, 79,2 miljoni euro võrra kasvatas oma vara Graanul Investi suurim omanik Raul Kirjanen. Kümnete miljonite võrra kasvatasid oma vara veel Kirjaneni kompanjon Anders Anderson, Go Groupi üks omanikest Marcel Vichmann, kaubandus- ja tootmisettevõtja Andres Järving, energeetikaettevõtja Kristjan Rahu, pangandusettevõtja Rain Lõhmus, automüügiettevõtja Väino Kaldoja jt.

Hillar Teder: teenime raha ja kulutame selle ära

Kui vaadata Rikaste TOPi võitjate vara suurimaid väärtuseid läbi aegade, siis siin troonivad Hillar Teder ja Oleg Ossinovski. 50 suurima vara väärtuste tabelisse jõudis kõige enam rikkureid 2017. aastast.

Hillar Teder (21. kohal) ütles, et pole proovinud enda jaoks sõnastada, mis on rikkus. „Ma teen ainult seda, mis mulle meeldib. Ma ei tee midagi raha pärast. Kui sa midagi teed, siis peab ainult vaatama, et raha otsa ei saaks. Mõnikord me teeme ka asju, kus raha kindlasti juurde ei teki. Me raha ei korja. Me teenime raha ja kulutame selle ära,“ rääkis ta.

Kui teised peavad sind rikkaks, siis jääb Tederi sõnul üle sellega lihtsalt leppida. Ta leidis, et võib endale küll lubada asju, mida tahab, kuid talle meeldib siiski lihtne elu. „Mul polegi mingeid suuri vajadusi. Mul on elus need etapid läbi käidud, kus, ütleme, 15 aastat tagasi oli meil aktsionäridega kolm reaktiivlennukit ja võisime iga päev mõelda, kuhu lennata. Ühel hetkel sa saad aru, et see pole see, mis sulle midagi pakub. Võib-olla sõltub see inimesest. See oli põnev, aga mulle meeldib lihtsalt maal elada,“ rääkis ta.

Ta meenutas, et kunagi oli aeg, kui ta käiski lennukiga tööl – igal õhtul oli lend ja igal hommikul kell 7 uus start, lendama pidi ka nädalavahetustel ja isegi Shanghais oli ettevõte, kus pidi iga kolme nädala tagant kohal käima. Nüüd on elu rahulikumaks läinud, märkis Teder, see kõik jääb aega enne 2008. aastat.

Kuidas ärimeeste vara võib isegi ühe aasta jooksul oluliselt muutuda, näitavad suuremate tõusude ja languste tabelid. Üksjagu paljude ärimeeste puhul on näha, et 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga nende vara väärtus oluliselt tõusis ja samaväärselt langes 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga.

Andmestikku vaadates on kerge tekkima küsimus, kas ka rikkad nutavad – eriti siis, kui vaid üks keeruline aasta viib sadu miljoneid või suisa kogu varanduse. Raske öelda, aga kindel on see, mõni varjab oma kaotusi paremini kui teine.

Koondtabelis on mitu ettevõtjat, kelle kunagine ärihiilgus on aastatega ühel või teisel põhjusel tuhmunud ja vara väärtus sulanud kui kevadine lumi. Ka kahekordse Rikaste TOPi võitja Hillar Tederi vara väärtus on aastatel 2011–2017 kukkunud 383,5 miljonilt eurolt 58,7 miljonile eurole.

Toome suurimate kaotajate rivist esile kolm markantsemat juhtumit varanduse kahanemisest kriisi ajal.

Joakim Heleniuse külm närv

Küllap nõudis Joakim Heleniuselt omajagu rahumeelsust rääkida 2008. aastal oma kõrgest kohast Äripäeva rikaste edetabelis, kus tema varandust hinnati 245 miljonile eurole (3,8 miljardile kroonile). Helenius rääkis toona vaid seda, et ilmselt järgmisel aastal on ta mõni koht madalamal positsioonil, sest vara väärtus tõenäoliselt langeb.

1980. aastatel Goldman Sachsi asepresidendi ja Merrill Lynchi juhatuse liikmeks tõusnud Joakim Heleniusest sai 1990. aastatel Eestis investeerimispankur, tema Hansapangaga kahasse tehtud investeerimisfondist sai ajapikku tema praegune ettevõte Trigon Capital. 

Iroonia seisneb selles, et Äripäeva rikaste edetabel pannakse kokku septembris eelmise aasta andmete kohta ning 2008. aasta septembriks on kriis Heleniuse Trigon Capitali varadesse söönud juba korraliku augu. Pea miljardi kroonini ulatunud puhaskasumist sai pärast varade allahindlust poole miljardi krooni suurune kahjum. Heleniuse isiklikuks varaks hindas Äripäev 2009. aastal (2008. aasta aruande põhjal) 69 miljonit eurot, 176 miljoni euro suurune langus on Äripäeva TOPide võrdluses kõigi aegade suurim. Raske öelda, kas Heleniuse käekäik buumi tipuni enam ulatus.

Trigon Capital jõudis tagasi kasumisse alles 2012. aastal. Kaks aastat hiljem tuli alla hinnata Ukraina ja Venemaa investeeringud, 2015. aastal viisid probleemid idanaabrite juures ettevõtte uuesti kahjumisse ja uuesti nulli jõudis Trigon Capital alles eelmisel aastal. Samal aastal loobuti ka näiteks Tallinn Gate kaubanduskeskuse osalusest.

Tallinki mehed ja nende kadunud sajad miljonid

Sarnaselt Heleniusega võis suure rikkuse kokkulugemine nörritava üllatusena tulla ka Tallinki suuromanikele Ain Hanschmidtile, Enn Pandile ja Kalev Järvelillele, kes 2008. aasta edetabelis võtsid esimesed kolm kohta, kõigi isiklikku varandust hinnati pea 4 miljardile kroonile (veerand miljardit eurot).

Pärast aastaid kestnud küsimusi selle kohta, kuidas endine maksuameti juht, rahandusministeeriumi kantsler ja pangajuht said endale kontrollpaki Eesti suurimas laevafirmas, olid värsked miljardärid nõus nii palju vastama, et Äripäeva edetabel nende arust suuremat kuhugi ei kõlba. Küllap olid nad kursis sellega, kuhu nende varandus oktoobri lõpuks tüürinud oli, kui Kalev Järvelill irooniliselt vastas: „Huvitav, kus see raha mul siis on. Ma usun küll, et minust on Eestis palju rikkamaid inimesi.“

Järgmisel aastal olidki Tallinki omanikud tabelis hea mitu kohta allpool, nende varandus oli kahanenud 2-2,4 korda ja kriis viis igaühelt pea 150 miljonit eurot. Paar aastat hiljem kadus Hanschmidti ja Järvelille varast veel pea 50 miljonit eurot.

Tõuge Eesti suurimaks börsimanipulatsiooniks

Enamik suurematest langustest kirjeldab 2008. aastat, kui 500 kõige rikkama vara vähenes ühe ropsuga 30 protsenti. Kõige kiiremini said pihta kinnisvara või börsiga varanduse teeninud inimesed. Arco Varas olid täidetud mõlemad kriteeriumid ning Äripäeva edetabeli järgi kaotasid ettevõtte peamised aktsionärid aastaga 80-90 miljonit eurot.

Lisaks andis see tõuke ka Eesti suurimale börsimanipulatsioonile.

2013. aastal karistati Tooli turumanipulatsiooni eest poole miljoni euro suuruse trahviga.

Richard Tomingas, Hillar-Peeter Luitsalu ja Arti Arakas olid kõik Arco Vara aktsionärid, Arco Vara juhatuse esimees oli Viljar Arakas. Kahe suuraktsionäri ja Arakaste vahelt jooksis 2007. aasta lõpus läbi must kass ning nõukogu ja juhatuse esimees otsustasid ettevõttest lahkuda.

2008. aasta juuli alguses müüs Arti Arakas 5 miljonit Arco Vara aktsiat Toomas Toolile, kes andis SEB maaklerile Karoly Kirberile telefonitsi korralduse müüa Arco Vara aktsiaid suurtes kogustes järjest madalama hinnaga. Eesmärgiks oli viia ettevõtte aktsiate hind alla 0,56 euro, mille järel tõid kahe suuraktsionäri ja pankade repolaenulepingud kaasa „margin call’i“ ehk kohustuse maksta ennetähtaegselt tagasi teatud summa.

2013. aastal karistati Tooli turumanipulatsiooni eest poole miljoni euro suuruse trahviga.

Pankrotiga edetabelist välja

Seitse kunagist edukat ettevõtjat on Rikaste TOPist välja kukkunud pankroti tõttu. Näiteks piimatööstur Oliver Kruuda oli 2008. aasta Rikaste TOPis 19. kohal vara väärtusega 89,5 miljoni eurot, aga 2016. aasta Rikaste TOPis Kruudat enam ei olnud. Sama aasta 19. oktoobril pankrotistus ASi Tere emaettevõte OÜ Elveda.

Tööstusettevõtja Viktor Levada kadus Rikaste TOPist 2011. aastal, kui kuulutati välja tema firma OÜ Levada Metall pankrot. Samal aastal kadus Rikaste TOPist ka ehitusettevõtja Andres Koger, tema firma Projektijuhtimise ASi (endise nimega AS Koger & Partnerid) pankrot kuulutati välja 2013. aastal.

Investeerimisettevõtja Indrek Rahumaa firma ASi Alta Capital tütarfirma ASi Alta Foods pankrotistus 2010. aastal ja pärast seda pole Rahumaa enam Rikaste TOPis olnud. Viimasel ajal on Rahumaa äritegevus uut hoogu saanud.

Endise Tallinna Panga üks omanikest Guido Sammelselg kadus Rikaste TOPist 2009. aastal, sama aasta 17. detsembril kuulutas kohus välja tema kui eraisiku pankroti. Endine vineeritööstur Pjotr Sedin oli viimast korda Rikaste TOPis 2007. aastal, aasta hiljem kuulutati välja Kohila vineeritootja OÜ Panel Group pankrot.

Üks värskemaid kadujaid on aga ehitusettevõtja Mait Schmidt, kes oli viimati 2016. aasta Rikaste TOPis 451. kohal. Eelmisel aastal teda enam Rikaste TOPis ei olnud. Põhjus proosaline: tema suurosalusega OÜ Bauschmidt pankrotistus.

Gross: edu pant on see, et mu ettevõte on reaalne, mitte virtuaalne

Õnneks leiab rikaste koondtabelist ka rahulikumaid vara kasvatamise lugusid. ASi OG Elektra omanik Gross on rikaste koondtabelis 30. kohal ja paistab silma erakordse saavutusega: ta on ainsana oma varandust vääramatult kasvatanud.

Oleg Gross on varanduse kasvuga rahul.

„Mul kõrvad puhkavad, kui ma kuulen teid ütlemas, et oleme stabiilselt ja edukalt majandanud,“ lausub Gross. „See teeb mulle rõõmu, et see nii on ja ma pean seda loogiliseks, et see nii on. Ma näen seda oma ettevõtte majandustulemusetest. Meil ei ole olnud lineaarne, sirgjooneline tõus, meil on see siksakiline, aga kindlalt tõusus.“

Kui 2001. aasta Rikaste TOPis oli Grossi vara väärtus 2,7 miljonit eurot, siis 2016. aastal ilmunud edetabeli järgi oli tal vara 98,8 miljoni euro eest, mis andis talle ka läbi aegade parima, 15. koha. Kõige madalamal, 80. kohal oli Gross 2008. aastal ehk ajal, kui paljud ettevõtjaid tegid tänu majandusbuumile oma parima tulemuse.

Keskmiselt on Grossi vara igal aastal kasvanud 6,9 miljoni euro võrra.

Gross peab edu pandiks seda, et tema ettevõte on nii-öelda reaalne, mitte virtuaalne. „Meil on kõik reaalselt katsutavad asjad, me tegutseme reaalse elu keskel,“ seletas ta. „Kaubandus on ühtpidi väga raske valdkond, aga teistpidi väga stabiilne. Nii kaua, kui inimene elab, nii kaua ta sööb. Inimesed käivad iga päev poes, näiteks majandussurutise ajal jätsid inimesed võib-olla elektri eest maksmata, aga leiva ostsid nad lauale.“

Gross on rikaste koondtabelis olevatest ärimeestest üks väheseid, kes tegutseb vaid koduturul. See on olnud tema teadlik valik. „Eesti turul on raske tegutseda, aga see turg on suhteliselt stabiilne ja peamine – me ju tunneme koduturgu hästi,“ räägib Gross. „Olen veendunud, et meil on Eestis veel ruumi areneda küll ja küll.“

OG Elektra alustas 1992. aastal tegevust kahe kauplusega. 2001. aasta lõpus oli ketis 19 poodi ja praegu on 63 poodi. Kui algul tegutseti valdavalt Lääne-Virumaal, siis nüüd peaaegu kogu Eestis. Tallinnas ollakse alates 2002. aastast, praegu on pealinnas 15 kauplust. Alates 2000. aastast tegutseb AS OG Elektra Tootmine, mis valmistab liha- ja linnulihatooteid ning kulinaaria- ja kondiitritooteid.

Luik: kui mõttega tööd teha, tulebki raha

Ekspress Grupi omanik Hans H. Luik (21. kohal) ütles, et kui mõttega tööd teha, tuleb ka raha. Tema sõnul on jõukatel infot rohkem, mis omakorda toodab väärtust.

„Kui sul on raha investeerimiseks ja oled tuntud sõnapidaja mehena, siis tulevad inimesed sulle oma ideid tutvustama. On tõeline rikkus, kui kutsutakse osanikuks tulevikufirmadesse, kus valitseb kõik-on-võimalik õhin,“ rääkis ta. „Naudin näiteks Visa uute makselahenduste firmas Wallester osalemist, mis on nii kõva Eesti firma, et meid külastas isegi Visa Internationali Euroopa president. Ja professor Olev Träss kaasas mu ka rapsist lihaasendaja tootmisse. Tuleviku maitsed…“

Lisaks Grossile on oma vara peaaegu igal aastal suurendanud mitmed teised rikaste koondtabelis olevad ettevõtjad. Näiteks 15 korda Rikaste TOPis ja 14 korda esiviiekümnes figureerinud kinnisvara- ja kaubandusettevõtja Vello Kunmani vara on alates 2003. aastast tõusnud 17,1 miljonilt eurolt 80,9 miljonile eurole 2017. aastal. Tõus on olnud pidev, vaid 2004. ja 2011. aastal oli mõne miljoni euro suurune langus.

Suhteliselt tõusvas joones on suurenenud logistikaettevõtja, ASi Eesti Mereagentuur omaniku Galina Igantenko vara. Galina päris Eesti Agentuuri aktsiad pärast abikaasa Sergei surma 2005. aastal. Kui 2006. aastal oli Galina Ignatenkol vara 16,1 miljoni euro eest, siis 2016. aastal 32,6 miljoni euro eest. Tegu on olnud peaaegu pideva tõusuga, vaid 2010. aastal vähenes vara ühe miljoni euro, 2014. aastal 0,3 miljoni euro ja 2017. aastal 6,3 miljoni euro võrra.

Ka tootmis- ja kinnisvaraettevõtja Neinar Seli vara väärtus on pidevalt suurenenud, välja arvatud mõnemiljoniline langus 2007, 2009. ja 2010. aastal. Selil oli 2003. aastal vara 4,9 miljoni euro eest ja 2017. aastal 91,4 miljoni euro eest.

Hea näide on ka Haapsalu Uksetehase ASi suurim omanik Koit Uus (koondtabelis 125. koht, 11 punkti). Uus on Rikaste TOPis olnud alates 2004. aastast. Kui 2007. aastal oli tal vara 26,7 miljoni euro eest, siis 2017. aastal 26,6 miljoni euro eest.

Naine, kes lõi läbi mehises äris

Edetabelisse jõudnud naistest paistab erilise looga silma omal ajal kasutatud autosid müünud OÜ Fint Car ainuomanik Helge Paas, kes oli rikkurite edetabelis vaid üks kord, 2003. aastal.

Paasi vara väärtuseks hindas Äripäev toona 8 miljonit eurot ja sellega paigutus ta Rikaste TOPis 49. kohale. Rikaste koondtabelis on Paas 144. kohal (2 punkti).

Fint Car alustas tegevust 1993. aastal ja kustutati äriregistrist 2010. aasta suvel. Pärnus elav Paas töötab praegu Laverna Puhastustööde OÜs kliendihaldurina ning majandab hobi korras väikefirmat OÜ Siilipidu, mis tegeleb lastele stiilipeo kostüümide õmblemise ja laenutamisega. „Kasutatud autode müük läks hästi, oli omamoodi buumiaeg,“ oletab Paas, miks ta üldse võis 2003. aastal sattuda rikkurite edetabelisse. „Mu firmal olid väga head majandustulemused. Miks muidu käis maksuamet meid kogu aeg kontrollimas, nii et kui üks revisjon lõppes, algas teine.“

Paasi sõnul tuli talle Rikaste TOPi sattumine üllatusena. „Mingit erilist uhkust ma selle üle ei tundnud. Lihtsalt oli hea tunne, et mina kui naisterahvas lõin meeste äris ja meestest koosnevas kollektiivis läbi ning et mind aktsepteeriti,“ räägib Paas. „Pidasin oma firmat justkui oma lapseks, ma hoolitsesin ja hoidsin teda.“

Fint Car tõi kasutatud autosid Saksamaalt ning müüs neid Tallinnas Kadaka teel asunud autoturul. „Igal reedel sõitsime Pärnust Tallinna autoturule ja pühapäeval tagasi koju,“ meenutab Paas.

Paas juhtis Fint Cari 17 aastat. „Mingil hetkel tundsin, et aeg autoäris on minu jaoks otsa saanud. Ja võib-olla ka väsisin enesetõestamisest ära,“ lausub Paas. „Ma likvideerisin ettevõtte kenasti ära nii nagu peab, ma ei lasknud seda pankrotti ja minust ei saanud kellelegi vihavaenlast.“

Naistest on koondtabelis kõrgeimal kohal endine hansapankur, finantsettevõtja Tiina Mõis. Ta on figureerinud igas Rikaste TOPis ja kaheksal korral olnud rikkaim naine. Naistest järgmised on transpordiettevõtja Tatjana Liksutova, OÜ NG Kapital üks omanikest, Indrek Vanaselja lesk Alle Vanaselja ja kinnisvaraettevõtja Evelyn Tihemets.

Naisi on koondtabelis kümme, neist kolm – Alle Vanaselja, Kristel Sarri ja Galina Ignatenko – on vara omanikeks saanud pärast abikaasa surma. Kaks naist – Tatjana Liksutova ja Mari Tool – on avalike andmebaaside andmeil saanud vara omanikuks, mis enne kuulus Liksutova puhul tema eksabikaasale Maksim Liksutovile ja Tooli puhul tema abikaasale Toomas Toolile.

Pärijad jätkavad

Koondtabelis figureerivatest persoonidest on manalateed läinud seitse ettevõtjat. Kui kuue mehe puhul on Rikaste TOPis jätkuvalt nende pärija või pärijad, siis endise Tallinna Panga üks endistest omanikest Guido Sammelselg pudenes rikkurite edetabelist välja eraisikust pankroti tõttu mitu aastat enne oma surma. Pärandatud vara on pärijate käes olles üldjuhul vähenenud, samas on ka mõningaid erandeid. Näiteks Sergei Ignatenko lesk Galina Ignatenko on pärast abikaasa surma pidevalt tasapisi vara väärtust suurendanud.

Ka kadunud Tartu soojaärimehe Tiit Veeberi poeg Janek Veeber on päranduseks saadud vara mitmel aastal kasvatanud. Ehkki Janek ise ütles mõned aastad tagasi Eesti Ekspressi persooniloos, et ta on „oma isa hale vari, kes tormab suure lipuga ringi nagu kuradi väike pioneer“, on just tema see, kes on kolm korda murdnud rikkurite esiviiekümnesse ja seega ka rikaste koondtabelisse.

Alati löögivalmis

Iga kord on Rikaste TOP 50s olnud 11 ettevõtjat (vt graafikult), aga kui vaadata neid, kes on vähima TOP 50s oldud kordade poolest kõrgeimal kohal, siis see on Kristo Käärmann, kes on 49. kohal, sest on teeninud kahe esikoha ja ühe teise koha eest 149 punkti. TOP 500s on ta siiski olnud viis korda. Käärmanni kompanjon Taavet Hinrikus asub koondtabelis 145 punktiga täpselt 50. kohal (TOP 50s on ta olnud kolm, TOP 500s viis korda).

Ainult ühe korra on Äripäeva Rikaste TOPis olnud 39 inimest, neist 8 on olnud ka TOP 500s samuti vaid üks kord. Enamik neist sattusid esiviiekümnesse esimesel kahel edetabeliaastal ehk 2001 või 2003. Nn ühepäevaliblikatest on koondtabelis kõige kõrgemal, 90. kohal OÜ Galvex Estonia endine suurim omanik Daniel Elihu Bain. Ta oli 2005. aastal Rikaste TOPis 10. kohal.

Autorid: Väinu Rozental, Pille Ivask, Viivika Rõuk, Miguel Alvarez, Lennart Käämer, Kristjan Pruul, Märt Belkin

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. August 2018, 21:11

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing