Äripäev • 8. august • 2 min
Jaga lugu:

Korterimüüjatel ulmelised ootused

kinnisvara
kinnisvara  Foto: Erik Prozes

Hinnastatistika näitab, et tehinguhindade ja pakkumishindade vahel on endiselt suur kuristik, selgub portaali kinnisvara24 vaatlusest. Teises kvartalis vahe küll veidi vähenes - kui märtsis oli erinevus veel 31,4%, siis juunis 28,9%.

Eelmisel kuul teatas maa-amet, et tehinguhindadel põhinev kinnisvara hinnaindeks lõi uue rekordi, kasvades kahe viimase kvartali võrdluses 1,7 protsenti ja aastaga koguni 19 protsenti. Kinnisvara24 võrdles eluruumide tehinguhindade kasvu pakkumishindadega. Selgus, et kui Eestis tervikuna teises kvartalis korterite tehinguhinnad kasvasid 2%, siis korterite pakkumishinnad langesid 1,6%.

"Kinnisvaraturg on aktiivne, nii tehingute arv kui keskmised hinnad on pikka aega järjest kasvanud. On üsna loomulik, et sellisel turul ei ole kinnisvara müüjal kohe kuulutuse avaldamisel mõttekas panna oma varale keskmise suurusega hinnasilti," kommenteeris Kinnisvara24.ee tegevjuht Paavo Heil. Ta lisas, et liiga kõrge pakkumishind tähendab osade huviliste kohest välistamist, liiga madal hind aga jätab vähem kauplemisruumi.

Kui ostja jaoks tähendab pakkumis- ja tehinguhinna suur erinevus kauplemisruumi piire, siis igal pool kindlasti kolmandikku hinnast maha ei saa, nentis Heil. "Suurem on kauplemisvõimalus tavaliselt vähem likviidsete, keskustest kaugemal asuvate ja ka järelturu korterite puhul. Tallinna ja Harjumaa korterite esmased pakkumishinnad on praegu keskmiselt 20% kõrgemad kui tehinguhinnad. Uute korterite pakkumis- ja tehinguhindade vahe on aga veelgi väiksem," lisas Heil.

Kinnisvara24 pakkumishindade analüüs põhineb juunis ja märtsis avaldatud 3566 uue korteri müügi kuulutuse esmasel avaldamisel kehtinud pakkumishindadel.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt