Kuidas Eestist sai lehmalauda asemel Räniorg

Eesti idude maailmakaardile lennutanud Ahti Heinla enim tähelepanu pälvinud töö on praegu Starship Technologies, mis arendab robotkullereid.  Foto: Eiko Kink
24. august 2018
Jaga lugu:

„Kui kasvad üles lehmalauda kõrval, siis mõtled, et saad lüpsjaks. Kui kasvad üles Silicon Valleys, kus kõik teevad idufirmasid, siis mõtled: oo, ma teen ka idufirma!“ ütles iduettevõtja ja investor Ahti Heinla.

Viisteist aastat tagasi olid Ahti Heinla, Jaan Tallinn, Priit Kasesalu ja Toivo Annus tavalised Eesti IT-mehed ja ettevõtjad. 29. augustil 2003 avaldati Skype’i esimene versioon ja varsti pärast seda teadsid neid kõik.

Skype’i asutaja-insener Ahti Heinla ütleb, et kui enne Skype’i mõeldi, mis see Eesti on – kas mingi juustusort või mis asi –, siis pärast Skype’i tõstsid paljud näpu püsti: ma olen kuulnud sellest, seal tehti Skype! Heinla on kindel, et ettevõtmine andis paljudele tõuke oma idufirmaga alustamiseks.

Skype’i kontoris kasvasid ükssarvikud

Heinla sõnu kinnitab see, kui paljude Eesti edukate idufirmade asutajad on olnud seotud Skype’iga. Elu- ja tööpaiga otsimootori Telepordi looja Sten Tamkivi oli Skype Eesti juht aastatel 2005–2012. Tamkivi sõnul oli viis aastat tagasi igal uuel idufirmal mingi seos Skype’iga – kas oli sealt pärit asutaja, töötaja, mentor või investor. Ka veel kümme aastat tagasi oli Skype’i mõju selge. Nüüd on Tamkivi arvates tekkinud uus laine, milles keerlevad TransferWise’i ja Pipedrive’i kogemused ja raha.

Tamkivi nimetab oma aastaid Skype’is pööraseks. „Kui ma liitusin, oli ettevõte pisut üle 50 töötajaga ja 18 kuud vana, võib-olla olid esimesed miljonid kasutajad. Kui ma lõpetasin, oli üle 300 miljoni igakuise kasutaja ja meid oli just ära ostnud Microsoft. Minu poolesajast Skype’i kolleegist oli saanud 100 000 Microsofti kolleegi,“ ütles ta. Tamkivi sõnul on Skype’i kogemus talle edaspidi kasuks tulnud: kui sul on elulookirjelduses Skype, saad maailmas igast uksest sisse – iga investor ja suurettevõte võtab sind oluliselt tõsisemalt, ütles Tamkivi.

Aasta 2006. Sten Tamkivi on vasakult kolmas, poseerimas koos välismaalt pärit Skype'i töötajatega.
Aasta 2006. Sten Tamkivi on vasakult kolmas, poseerimas koos välismaalt pärit Skype'i töötajatega.  Foto: Raul Mee

Tamkivi on vaid üks nimi paljudest. Sel aastal ametlikult ükssarvikute ehk rohkem kui miljard dollarit väärt idufirmade klubisse jõudnud sõidujagamisteenuse pakkuja Taxify üks asutajaid Martin Villig töötas omal ajal kaks aastat Skype’is. Tema meeskonna arendada oli Skype’i iseteenindusportaal ja teenuste tellimine, rahvusvahelised maksesüsteemid ja ka sisemised rakendused. „Skype andis mulle palju inspiratsiooni, tootearenduse kogemusi ja rahvusvahelisi kontakte,“ ütles Villig.

Kunagi Skype'is töötanud ja nüüdseks miljard USA dollarit väärt Eesti idufirma Taxify üks looja Martin Villig on Eesti idukogukonna üks aktiviste. Fotol on ta 2010. aastal Lutheri kvartalis Garage 48 HUBis.
Kunagi Skype'is töötanud ja nüüdseks miljard USA dollarit väärt Eesti idufirma Taxify üks looja Martin Villig on Eesti idukogukonna üks aktiviste. Fotol on ta 2010. aastal Lutheri kvartalis Garage 48 HUBis.  Foto: Erik Prozes

Teise Eesti ükssarviku, rahaülekannetega tegeleva TransferWise’i üks asutaja Taavet Hinrikus oli Skype’i päris esimene töötaja. Hinrikuse sõnul poleks ilma Skype’ita sellisel kujul olemas ka TransferWise’i. Lisaks on ta kindel, et Eesti poleks start-up-maailmas praegu sellisel kohal, kus ta praegu on, kui poleks olnud Skype’i.

Taavet Hinrikus oli Skype'i üks päris esimestest töötajatest. Nüüdseks on tema loodud TransferWise see firma, mis uusi tegijaid sünnitab - näiteks sai TransferWise'i käe all hoo sisse Veriffi loonud Kaarel Kotkas.
Taavet Hinrikus oli Skype'i üks päris esimestest töötajatest. Nüüdseks on tema loodud TransferWise see firma, mis uusi tegijaid sünnitab - näiteks sai TransferWise'i käe all hoo sisse Veriffi loonud Kaarel Kotkas.   Foto: Andras Kralla

Müügitarkvara juhtimisega tegeleva Pipedrive’i üks asutajatest Martin Tajur töötas Skype’is kaks korda. Kõigepealt aastatel 2005–2007, hiljem, aastatel 2009–2011 osales ta veebibrauseripõhise Skype’i loomisel. „Olime valmis saamas midagi täpselt niisugust, mida Slack tänapäeval pakub, lisaks veel mitme osalejaga videokõnede tegemise võimekus. Seda kõike enne Google Hangoutsi, enne Slacki... Kahjuks otsustas Microsofti tuleku aegu firma juhtkond selle projekti enne valmimist lõpetada,“ kirjeldas Tajur ja lisas, et saadud kogemused on edaspidi olnud tohutult kasulikud.

Heinla ütles, et idufirmade asutajad on täiesti teistsugune inimtüüp ja neid kinni ei hoia – tema sõnul on tavaline, et idufirma asutaja lahkub 5 või 10 aasta järel firmast. „Täiesti tühjalt kohalt luuakse uus asi,“ kirjeldas ta. „Läheb 5 aastat mööda ja see on nende jaoks igavaks muutunud,“ sõnas Heinla. Tema hinnangul on alustaja-tüüpi inimesi vaid 5% ühiskonnast, ülejäänud 95% liituvad juba olemasoleva ettevõttega.

Siiski pole idufirmast lahkumine kivisse raiutud reegel. Hea näide on Jeff Bezos, kes asutas 24 aastat tagasi Amazoni ning on tänase päevani ettevõtte tegevjuht, märkis Heinla.

Katsu leida 21aastane, kelle jaoks Läti on välisturg

Sten Tamkivi sõnul tehti 20 aastat tagasi Eestis äri nii, et välisturule minemise võimalust nähti esimesena Lätis, sest ühel pool oli Venemaa ja teisel pool vesi. „Aga katsuge nüüd leida mõni 21aastane Eesti ettevõtja, kes mõtleks Läti kui välisturu peale,“ sõnas Tamkivi. „Keegi ei vaata kaarti, et me oleme kuidagi piiratud kohas. Vaade on oluliselt ambitsioonikam,“ kiitis ta.

Aasta 2005. Toivo Annus Skype'i kontoris Akadeemia teel töötamas.
Aasta 2005. Toivo Annus Skype'i kontoris Akadeemia teel töötamas.  Foto: Julia-Maria Linna

Tajur märkis, et kui 15 aastat tegid Eesti ettevõtjad, isegi noored, asju vaid siin ja meie jaoks, siis nüüd tehakse asju nii, et neist on kasu igal pool maailmas. „Paljud idufirmad kas juba on näidanud või hakkavad kohe näitama kiiret kasvu ja on konkurentsivõimelised ka rahvusvahelisel turul,“ sõnas Tajur. Ettevõtjatel on varasemaga võrreldes rohkem rahvusvahelisi kontakte, suhteid ja sidemeid. „Teadmised on kergemini kättesaadavad ja laiemalt on levinud head tavad, kuidas asju teha,“ ütles Tajur.

Ka Martin Villigu sõnul on noored ettevõtjad võrreldes toonasega palju globaalsema haardega –Eesti jääb äri tegemiseks kitsaks. Tema hinnangul on aina tavapärasem töötajate palkamine lisaks Eestile ka välismaalt, et saada parim talent ja erinev kogemus. „Konkurents kasvab igas ärivaldkonnas ja läbi löövad nutikamad ning ratsionaalselt andmete põhjal otsuseid tegevad ettevõtjad,“ ütles Villig.

Äripäevaga rääkinud ettevõtjate sõnul on Skype’i õnnestumine loonud uutele ettevõtmistele ja ettevõtjatele mentaliteedi: kui said nemad, saan ka mina. Lisaks on Tajuri hinnangul muutunud suhtumine ebaõnnestumistesse: ettevõtjad on hakanud aru saama, et kõik ei õnnestu ega peagi õnnestuma.

Kas Skype oli Eesti esimene idufirma?

Ahti Heinla, Skype’i asutaja: Kindlasti mitte. Ma arvan, et ta oli esimene märgilise tähtsusega, esimene edukas idufirma. Oli palju asju tehtud, mis oleks võinud saada maailmas edukaks, aga ei saanud. Skype oli esimene megaedukas asi, mitte ainult Eesti kontekstis, vaid kogu Euroopa kontekstis. Kui keegi ütleb, et Skype oli Eesti esimene idufirma, siis võiks ta sama hästi ka öelda, et see oli esimene Euroopa idufirma. Euroopa esimene tõeline edukas idufirma, maailma mastaabis edukas.

Sten Tamkivi, Skype Eesti kunagine juht, Teleporti üks asutajaid: Ma arvan, et Skype oli esimene, mis tõi inimeste teadvusesse, et midagi on idufirmade juures teistmoodi. Skype’i algusots on ju selline, kus neli Eesti inseneri läksid kuueks kuuks tuppa ja tulid sealt välja tootega. Kaks kuud hiljem oli käes esimene miljon kasutajat. Samasse ajajärku jääb võib-olla Playtech, aga see ei olnud inimestele nii lähedane. Samad Skype’i inimesed tegid enne Skype’i veel start-up’e, näiteks Joltid ja KaZaa, aga nendest ei räägitud sellepärast, et nende edulugu ei olnud nii pikk. Skype oli esimene läbimurre.

Martin Tajur, Skype'i endine töötaja, Pipedrive’i üks asutajaid: Kui räägime idufirmast, siis mõtleme kiiresti kasvavat ja rahvusvahelise klientuuriga tehnoloogiaettevõtet. Seda Skype kindlasti oli – üks esimesi omataoliseid siinkandis.

Aasta 2011, Microsoft ostab Skype'i. pärast ühisavaldust Skype`i Tallinna kontori uksel suundusid Skype`i tegevjuht Tony Bates ja Microsofti tegevjuht Steve Ballmer kesklinna tehingut tähistama. Taamal rõõmustab ka Sten Tamkivi.
Aasta 2011, Microsoft ostab Skype'i. pärast ühisavaldust Skype`i Tallinna kontori uksel suundusid Skype`i tegevjuht Tony Bates ja Microsofti tegevjuht Steve Ballmer kesklinna tehingut tähistama. Taamal rõõmustab ka Sten Tamkivi.  Foto: Veiko Tõkman

Ajajoon: kuidas Skype'i asutajad kokku said

Aasta 2005. Janus Friis Tallinnas Akadeemia teel Skype'i kontoris.
Aasta 2005. Janus Friis Tallinnas Akadeemia teel Skype'i kontoris.  Foto: Julia-Maria Linna

17. juuni 1993. Jaan Tallinn, Priit Kasesalu ja Ahti Heinla asutavad ettevõtte Bluemoon Interactive OÜ.

09. märts 1998. Bluemoon Interactive OÜ registreeritakse Tallinna.

1999. Everyday.com otsis arendajaid, selle juht oli Niklas Zennström. Linnar Viik lubas programmeerijad leida ajalehe- ja raadiokuulutuste kaudu.

2000. Zennström, Friis ja Bluemooni kolmik loovad failijagamisprogrammi KaZaa.

2002. KaZaa müüakse 600 000 dollari eest.

29. august 2003. Lastakse välja Skype’i esimene versioon.

2004. Skype’iga saab helistada telefonivõrku (SkypeOut).

2005. Skype’i saab helistada telefonivõrgust (SkypeIn).

12. september 2005. eBay ostab Skype’i 2,6 miljardi USA dollari eest; eesti poisid saavad 500 miljonit krooni igaüks.

2005. Skype hakkab pakkuma videokõnesid.

2009. Skype’i investeerib USA näitleja Ashton Kutcher. Zennströmi ettevõte Joltid ostab tagasi 2/3 Skype’ist 1,9 miljardi eest. Kolmandik jäi eBayle.

10. mai 2011. Microsoft ostab Skype’i 8,5 miljardi USA dollari eest.

Starshipi kontoris kõlab tervitus Skype’i kaudu

Skype on kasutusel ka Ahti Heinla uue ettevõtmise Starship Technologiesi kontorite ühendamiseks.

„Ühes toas on telekas, mis näitab, mis toimub meie Helsingi kontoris. Inimesed tulevad tööle ja lehvitavad üksteisele ja soovivad tere hommikust,“ ütles ta Starship Technologiese kontorite kohta.

Heinla teadis ka sellist juhtumit, kus eri riikides elanud noorpaar oli pidevalt videokõne kaudu ühendatud. „Tüdruk elas Inglismaal, poiss Eestis. Poiss tegi iga päev kätekõverdusi ja tüdruk luges Londonis talle: üks-kaks-kolm-neli…,“ ütles ta. „Paljudes kohtades on niimoodi, et inimesed, kes tahaksid olla koos, on lahus ja hoiavad videokõnet kogu aeg püsti,“ ütles Heinla.

Masu tõmbas Kihnu virtuaalfüüsikale kriipsu peale

2008. aastal kirjutas Maaleht, et füüsikaõpetajast ilma jäänud Kihnu kool leidis lahenduse tänu Skype’ile: tundi andis Tartus asunud õpetaja Enn Ööpik.

Ööpik meenutas nüüd, et virtuaalõppele sai tollal saatuslikuks masu, sest tunni andmiseks oli vaja kahte õpetajat ning kumbki tasuta oma tööd ei teinud. „Mina õpetasin füüsikat, aga keegi pidi olema kohapeal. Kuna mina andsin tundi Tartust, pidi kohapeal õpetaja korda pidama, sest teleriekraan ei pea korda,“ ütles Ööpik.

Füüsika sai tema sõnul lastele küll õpetatud, kuid ta tunnistas, et parim õpetaja on siiski see, kes seisab päriselt klass ees. „Õpimotivatsioon ei ole [põhikoolis] nii kõrge, et kõik nagu käopojad kuulavad ja tegutsevad,“ sõnas Ööpik. Tema sõnul tahab põhikooliõpilane, et keegi näpuga vihikus õige koha kätte näitaks.

Ööpiku sõnul oleks taoline Skype’i kaudu õpetamine kasulikum kindlasti ülikoolis, kus videoloenguid ka juba kasutatakse, aga ka gümnaasiumis, kus õpilaste motivatsioon õppida on pisut suurem.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt