Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Otsustatud! Talvik teeb Barkalajaga uue erakonna

    Anzori BarkalajaFoto: Marko Saarm/Sakala

    Vabaerakonna endise juhi Artur Talviku mõne päeva tagused sõnad pidasid vett – pärast täna Tartus peetud pikka arutelu otsustati, et Eestis sünnibki ootamatult veel üks erakond. Erakonna kõneisikuks sai folklorist Anzori Barkalaja.

    Barkalaja kinnitas Äripäevale antud intervjuus, et nad otsustasid erakonna moodustada, kuid tema sõnul saab see olema senistest erakondadest teistsuguse struktuuriga partei.Kes veel peale teie ja Artur Talviku uue erakonna meeskonnas on?
    Siin tuleb eristada kahte eraldi seltskonda. Täna otsustasime küll, et erakond tuleb, kuid selle jaoks me kutsume kokku nii huvigruppide esindajaid kui valdkonnaeksperte, kes küll aitavad luua ja testida erakonnaseadusele vastavat koostööplatvormi, mille asutamine tuleb septembrikuu jooksul. Ettevalmistava koostöövõrgustiku MTÜ asutamiseks tegid otsuse Mart Jüssi, Airi Hallik-Konnula, Rainer Kuuba, Artur Talvik, Roy Strider, Mati Kose, Toomas Trapido ja mina. Oma abi on juba välja käinud Paavo Eliste oma Maailmapanga kogemusega, lähinädalatel kuulete-loete neid nimesid veel.
    Ütlesite, et erakond tuleb senistest parteidest teistsuguse struktuuriga. Millisega ja miks?
    Tuleb erakonnaseadusele vastav poliitilise koostöö platvorm, mille struktuur ja otsustusmehhanismid ei võimalda tagatubade teket ega kaaperdamist. Põhjuseks on ikka need varasemad kogemused parteide püramidaalsete võimustruktuuride ning toiduahelate hukatusliku mõju osas. Lisaks on ikkagi toimivad mängureeglid ning võimalus reaalselt osaleda need tegurid, mis toovad vahepeal pettunud huvigrupid riigijuhtimise juurde tagasi.
     
    Kavatsete hakata tegelema viie suure valdkonnaga, kuhu kaasate ka huvigruppe. Mis valdkondadest jutt käib?
     
    On esialgne kokkulepe, et kindlasti võetakse ette öko- ja digiriigi teema, kaasates ka “uue majanduse” käsitlemise. Öko- ja digiriik on sarnane mõttekonstruktsioon, nagu näiteks sõna “maailm”, olles uut kvaliteeti sisaldav tervik. Teiseks kandvaks teemaks on alt üles riigivalitsemine, põhimõttel – riiki juhivad inimesed, mitte parteid. Sinna kuulub ka võimalikult bürokraatiavaba, aga tõhus riigistruktuur. Meil on selleks tehnoloogiline võimekus, mis on millegipärast takerdunud. Kolmas teema on meie haridusmudeli asjakohastamine, mida võib iseloomustada väljendiga “konveierilt maha, vabrikust välja”. Uut haridusmudelit rajavad pea kõik arenenud ühiskonnad seoses läheneva robotiseerimislainega. Meie ei tohi siin magama jääda, sest tagajärjed võivad sel juhul olla väga valusad. Neljas teema on päriselt toimiv regionaalpoliitika, mis arvestab kogukondlike huvide ja ühistulise tegevusega, unustamata meie unikaalset vara – põliskultuure. Viies suur teema on julgeolek, alustades füüsilisest julgeolekust, liikudes läbi haridusliku/arengulise julgeoleku, tervise ja väärika vananemise julgeolekuni. Oluline on see, et inimesed saaksid ise oma asjadega hakkama, vajadusel kogukonna abiga ning riik ei tohiks seda võimet nõrgestada. Loomulikult vajavad need teemad erinevate huvigruppide poolt lahtirääkimist ning kokkuleppimist, eelkõige Kuidas?-küsimuse pinnal.
     
    Äsja erakonnaks saanud Eesti 200le on ette heidetud, et neil ei ole n-ö keskset maailmavaadet, mille eest nad seisavad. Mille eest teie erakond seisma hakkab?
     
    Meie seisame selle eest, et Eesti riik püsiks ka lähenevate, aga selle eest väga tugevate üleilmsete majandus- ja ühiskonnamuutuste juures, selle eest et inimestel oleks mõttekas ja sisukas elu. Lisaks inimvabadustele ja -õigustele seisame kindlasti kogukondade õiguste eest ning looduskeskonnas olevate koosluste õiguste eest, sest viimased ei saa ennast inimese ahnuse ja lühinägelikkuse eest kaitsta. Selle kaudu seisame tegelikult oma järglaste eest, et nad ei peaks helpima seda kibedat suppi, mida praegu kokku keedetakse.
    Mis erakonna nimeks saab?
    Erakonna nimi on tegijate omavahelise otsustamise küsimus, meil ei ole plaanis rakendada “vanade olijate dedovštšinat”.
    Artur Talvik ütles eelmisel nädalal, et uus erakond läheks püüdma 25 kohta riigikogus. Kas peate seda reaalseks? Milline teie eesmärk on?
    Meil on vaja oma eesmärkide täitmiseks olla kindlasti tugeval positsioonil tulevas valitsuses ning me oleme valmis panustama selle saavutamiseks nii tahet, teadmisi kui kogemusi. Kui me ei peaks seda reaalseks, siis me ei võtaks asja ettegi. Täpsete numbrite ennustamine on pigem hiromantia ning sellega tegeleda ei taha.
     
    Kas te ei karda, et pool aastat enne valimisi erakonda looma hakata pole liiga lühike aeg, et asja n-ö käima saaks pandud?
    “Pool aastat enne valimisi” on jäämäe veepealne osa. Tegelikult on paljud mõtted ja tegemised küpsenud üle viie aasta, väga paljudes erinevates kooslustes. Seega me ei alusta nullist, vaid saame kasutada kogu eelnevat “kultuurikihti”.
     
    Anzori Barkalaja on Eesti folklorist. Ta oli ka 2014. aastal Vabaerakonna loomise juures. Tollal rääkis Barkalaja talguerakonna ideest. Mõtte oli, et külaseltsid, linnaasumite seltsid ja teised vabaühendused saaks seljad kokku pannes oma esinduse riigikokku saata.
    Eelmisel nädalal ütles nüüdseks parteitu riigikogu liige Artur Talvik intervjuus ERRile, et on loomas uut erakonda, millele seab ambitsioonika eesmärgi saavutada 25 mandaati järgmises parlamendi koosseisus.
    Talviku sõnul loob ta esialgu viieliikmelise seltskonnaga kaasaegset poliitilist platvormi, mis toimiks erakondadest hoopis teisel alusel, kuigi erakonnana tuleks see seaduste järgi vormistada.
    Ta avaldas lootust, et uue poliitilise jõuga ühineb poliitikaväliste inimeste kõrval nii praeguseid vabaerakondlasi kui ka inimesi roheliste parteist, sest just puhata looduse ja innovaatilise majanduse seab ta programmis esiplaanile. Loe Talviku intervjuud pikemalt ERRist.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.