Kuum debatt: Arakas vs. Kiik sissemakseta kodulaenust

23. august 2018, 12:38
Peaministri büroo juht Tanel Kiik (vasakul) ja Eften Capitali tegevjuht Viljar Arakas.
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180823/NEWS/180829866/AR/0/AR-180829866.jpg

„Tahaks uskuda, et suur osa kinnisvaraturu osalisi mõistab, et tegu on halva ideega,“ säutsus Eften Capitali tegevjuht Viljar Arakas Twitteris selle peale, kui luges uudist Keskerakonna valimisideest anda noortele peredele võimalus võtta eluasemelaenu ilma sissemakse nõudeta. Miks ta nii arvab ja mida kostis selle peale Keskerakonna liikmest peaministri büroo juht ja peaministri nõunik Tanel Kiik?

Arakas ja Kiik kohtusid tänases raadiosaates „Poliitikute töölaud“ ja arutasid, miks tahetakse sissemakse nõue ära kaotada ja mis sellele vastu räägib.

„Kodu soetamine peabki tulema higi, pisaraid ja verd valades. See peab tulema läbi pingutuse, mitte nii, et riik lihtsalt garanteerib selle sulle,“ sõnas Arakas. Ta meenutas oma esimese eluaseme ostmist. „Poole sissemaksest sain isa käest, veerandi maksin ise ja teise veerandi laenasin toonase tööandja käest, kellele hiljem maksin iga kuu palgast laenu tagasi,“ rääkis ta. „See peabki nii olema. Mida rohkem inimene vaeva näeb, seda rohkem ta tulemust ka hindab.“ Arakas on veendumusel, et kui inimene pingutab kodu soetamise nimel, on tal ka nii kodu kui ka laenu ees suurem vastutustunne.

Turul on vale aeg?

Arakase sõnul on probleem ka selles, et kinnisvarahinnad on hetkel kõigi aegade tipus, ent on teada, et ühel hetkel tuleb majanduskriis. Seega utsitaks tema sõnul Keskerakond praegu noori inimesi võtma pikaks ajaks eluasemelaenu ajal, kui hinnad on laes. Ühel hetkel on need samad noored olukorras, kus kriisi ajal hinnad langevad ja nad on kimpus laenukohustusega, mis on suurem kui nende kinnisvara väärtus.

Tanel Kiik on teist meelt „Olen ise ka kinnisvaraga tegelenud üle kuue aasta. Puutusin kokku väga paljude inimestega, kes ütlesid, et kohe-kohe hakkavad nad ostma, kuid otsustasid siis, et hinnad on hetkel liiga kõrged ja parem ootavad hindade langust. Aastal 2010 ütles nii mõnigi klient, et veel ei osta. Nüüd on aga sellest ajast kerkinud keskmine ruutmeetri hind kaks korda. Seega keegi meist ei tea, mis need hinnad kunagi teevad, ja nõu anda, millal on parim aeg osta, on raske,“ rääkis Kiik.

Peale selle ei leia Kiik, et kodu ostmiseks peaks valama higi ja pisaraid. „Pere loomine ei peaks käima selle järgi, kas majandusel on head ajad või mitte. Pigem tahaks loota, et pere loomise otsus sünnib armastusest, kindlustundest ja kahe inimese omavahelisest otsusest. Keskerakonna loogika ja soov on, et riik oleks sellisel hetkel inimesele rohkem toeks, olgu majanduses head, halvad või keskmised ajad,“ selgitas ta.

USA sarnane otsus viis finantskriisini

Arakas tõdes, et poliitikutele ei saa pahaks panna, et kodu soetamise lihtsustamise teema on tõstatatud. „Empaatiliselt ma saan sellest aru,“ ütles ta ja lisas, et eestlase jaoks on kodu oluline ja kultuuriliselt lausa justkui sümbol. Paraku võivad idee tagajärjed olla Arakase sõnul väga tõsised.

Ometigi meenus talle Keskerakonna ideest lugedes viimane finantskriis. Ta rääkis, et USAs on läbi aegade pidevalt kodu kättesaadavuse teemaga tegeletud, eriti tugevaks oli see teema presidentide George W. Bushi ja Bill Clintoni ametiaegadel. „Kui vaadata tahavaatepeeglisse ja mõelda, millest algas viimane finantskriis, siis viib tegelikult kõik tagasi just Clintoni-aegsetesse otsustesse, kus selgelt taheti kodu kättesaadavust suurendada kõigile,“ rääkis ta. Arakase sõnul sunniti USAs Kredexi-taolisi ettevõtteid tegema sama asja – andma sissemakseta laene. Kuna USAs oli pankade vahel ka armutu konkurents, läksid pangad asjaga kaasa. „See viiski kriisini,“ ütles Arakas.

Kiik vaidles vastu, öeldes, et ega ka sissemakse olemasolu saa garanteerida, et ükski laen hapuks ei lähe. „Samuti võib küsida, kas 10% või 20% sissemakset tagab, et hapusid laene ei tuleks,“ lisas ta. Kiik tõi välja, et eelmise kriisi ajal langesid kinnisvara hinnad osas kohtades 30%, mõnes kohas aga veelgi rohkem, mis tähendab, et isegi sissemakse ei taganud kriisis mitte kõrvetada saamist. „Seega totaalset garantiid anda ei saagi,“ ütles ta.

„Muidugi meile meeldiks, kui inimestel oleks võimalik sisse maksta 20-30-50%. Murekoht on, et vaba kapitali ei näe,“ ütles ta.

Üüriturg lonkab

Nii Kiik kui ka Arakas tõdesid, et hea variant oleks ka see, kui Eesti üüriturg oleks veidike teistsugune.

Arakase arvates on probleem selles, et Eesti kultuurist tulenevalt on kodu omamine niivõrd tähtis. „Umbes 20% leibkondadest üürib eluaset. Skandinaavias on see number umbes kolm korda suurem,“ tõi ta näite. Erinevalt Eestist on aga Skandinaavias rohkelt üürimaju, kellel on nii-öelda institutsionaalne omanik, näiteks pensionifondid. „Ma saan aru, et üürimisel on miinuseid – sa ei tea kunagi, mida majaomanik teha tahab, ja see teeb asja ebakindlaks. Kui aga omanikuks on institutsioon, siis pole omanikul mitte mingisugust muud huvi kui see, et korter oleks pikaajaliselt välja üüritud,“ rääkis ta. Eestis on selliseid esimesi üürimaju rajamas LHV pensionifondid. „Usun, et nad on meil teerajajaks,“ märkis Arakas.

Kiik oli nõus, et institutsionaalse omanikuga üürimajad oleks hea variant. Praegu on aga tema sõnul olukord, kus üürilepingud sõlmitakse reeglina aastaks. „Tihti pole lubatud ka koduloomad ja nii inetu, kui see ka pole, pannakse vahel lemmikloomadega ühte patta ka lapsed,“ ütles ta. „Mäletan seda oma kogemusest hästi, nii koduotsijana kui ka kinnisvara alal töötades. Hea üürnik oli üksik inimene, sest ta ei lähe lahku ja lapsi ka pole,“ meenutas Kiik.

Kiik märkis, et inimestel on vaja lihtsalt suuremaid valikuvõimalusi ja neid suurendaks nii parem olukord üüriturul kui ka see, et antaks võimalus soetada eluase ilma sissemakse nõudeta.

„Ega see, et me teeme sissemakseta laenuvõtmise võimaluse, ei tähenda kohe, et kõik seda ka saavad. Seda hindab pank, see sõltub inimeste maksekäitumisest. Teise külje pealt otsustab inimene ise, kas ta tahab 30 aastaks laenukohustust või tahab üüripinda,“ ütles Kiik.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. August 2018, 12:37

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing