Kuum debatt: Arakas vs. Kiik sissemakseta kodulaenust

Arakas ja Kiik kohtusid tänases raadiosaates „Poliitikute töölaud“ ja arutasid, miks tahetakse sissemakse nõue ära kaotada ja mis sellele vastu räägib.

„Kodu soetamine peabki tulema higi, pisaraid ja verd valades. See peab tulema läbi pingutuse, mitte nii, et riik lihtsalt garanteerib selle sulle,“ sõnas Arakas. Ta meenutas oma esimese eluaseme ostmist. „Poole sissemaksest sain isa käest, veerandi maksin ise ja teise veerandi laenasin toonase tööandja käest, kellele hiljem maksin iga kuu palgast laenu tagasi,“ rääkis ta. „See peabki nii olema. Mida rohkem inimene vaeva näeb, seda rohkem ta tulemust ka hindab.“ Arakas on veendumusel, et kui inimene pingutab kodu soetamise nimel, on tal ka nii kodu kui ka laenu ees suurem vastutustunne.

Nii Kiik kui ka Arakas tõdesid, et hea variant oleks ka see, kui Eesti üüriturg oleks veidike teistsugune.

Arakase arvates on probleem selles, et Eesti kultuurist tulenevalt on kodu omamine niivõrd tähtis. „Umbes 20% leibkondadest üürib eluaset. Skandinaavias on see number umbes kolm korda suurem,“ tõi ta näite. Erinevalt Eestist on aga Skandinaavias rohkelt üürimaju, kellel on nii-öelda institutsionaalne omanik, näiteks pensionifondid. „Ma saan aru, et üürimisel on miinuseid – sa ei tea kunagi, mida majaomanik teha tahab, ja see teeb asja ebakindlaks. Kui aga omanikuks on institutsioon, siis pole omanikul mitte mingisugust muud huvi kui see, et korter oleks pikaajaliselt välja üüritud,“ rääkis ta. Eestis on selliseid esimesi üürimaju rajamas LHV pensionifondid. „Usun, et nad on meil teerajajaks,“ märkis Arakas.

Kiik oli nõus, et institutsionaalse omanikuga üürimajad oleks hea variant. Praegu on aga tema sõnul olukord, kus üürilepingud sõlmitakse reeglina aastaks. „Tihti pole lubatud ka koduloomad ja nii inetu, kui see ka pole, pannakse vahel lemmikloomadega ühte patta ka lapsed,“ ütles ta. „Mäletan seda oma kogemusest hästi, nii koduotsijana kui ka kinnisvara alal töötades. Hea üürnik oli üksik inimene, sest ta ei lähe lahku ja lapsi ka pole,“ meenutas Kiik.

Kiik märkis, et inimestel on vaja lihtsalt suuremaid valikuvõimalusi ja neid suurendaks nii parem olukord üüriturul kui ka see, et antaks võimalus soetada eluase ilma sissemakse nõudeta.

„Ega see, et me teeme sissemakseta laenuvõtmise võimaluse, ei tähenda kohe, et kõik seda ka saavad. Seda hindab pank, see sõltub inimeste maksekäitumisest. Teise külje pealt otsustab inimene ise, kas ta tahab 30 aastaks laenukohustust või tahab üüripinda,“ ütles Kiik.