Urve Palo pärandus: ettevõtjad haaravad tüki üürimajadest

03. september 2018, 06:00
Eelmisel aastal Äripäeva Rikaste TOPis 26,6 miljoni euroga 105. koha saavutanud Koit Uus tunnistab, et jälgis hoolega debatti üürimajade programmi ümber, et õigel hetkel teistest samm ees olla.
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180903/NEWS/180909953/AR/0/AR-180909953.jpg

Võimalusest on haaranud mitu tuntud ettevõtjat, kellest nii mõnigi kuulub Eesti rikkamate inimeste sekka.

Nii-öelda skeem on lihtne - ettevõtja ja vald teevad ühise ettevõtte, 51% osalusest jääb vallale ja ta tasub selle eest ka osaluse tasu. Seejärel taotletakse KredExilt toetust üürimajade programmist ja kui taotlus kinnitatakse, siis KredEx katab 50% üürimaja projekti maksumusest.

Edasi jääb vald passiivseks investoriks ja ettevõtja kanda jääb planeering, ehitus jm. Vald ja ettevõte määravad koos kindlaks, kellele maja luuakse ja mis tingimusel välja üüritakse. 20 aastat teenindab ehitatud või rekonstrueeritud maja üürimaja eesmärki, seejärel kuulub aga hoone ettevõtjale ja ta võib sellega teha, mida hing ihaldab.

Miljonär Koit Uus pani projektid juba enne valmis

Lääne-Nigula vald oli esimene, kes teatas eelmisel aastal, et võtab üürimajade programmist osa koos eraettevõtjaga. Vallavanem Mikk Lõhmus tõdes, et mitu valda küsis neilt nõu, kuidas nad seda tegid. "Olime nagu teerajajad," ütles ta.

Lääne-Nigulas asuvale Linnamäele kerkib kortermaja koostöös Läänemaa ettevõtja Koit Uusiga. Vallavanema sõnul jõuti koostööni mõlemapoolse suhtlemise tulemusena.

Eelmine aasta 26,6 miljoni suuruse varaväärtusega Rikaste TOPis 105. kohal olnud Koit Uus rääkis, et jälgis juba mõnda aega debatti üürimajade programmi idee ümber. "Kui nägin, et asi lähebki käima, võtsin riski - valisin välja kolm kohta ning projekteerisin kolm kortermaja," lisas ettevõtja. "Mõtlesin, et see ei tapa. Teadsin, et kes on juba midagi teinud, see on ka teistest eespool," lisas ta.

Kolmandik Uusi äridest on Haapsalu kandis, suurim äri on 27 aastat vana Haapsalu Uksetehas. "Ma nägin ja näen siiamaani, et ettevõtte laienemiseks on tööjõu leidmisega väga raske," rääkis Uus. "Mäletan Vene ajast, et kui töölisi polnud, siis ehitati maja. Hea korteriga saab alati ka inimese tööle. Seega pole üürimajade programm midagi uut," lisas ta.

Paraku on Uusi sõnul praegu ettevõtjad olukorras, kus väljaspool Tallinna ja Tartut on raske ehitada. "Kulu on üks, väljund teine," sõnas Uus. Piltlikult öeldes - istutades maha samasuguse oksa Tallinnas ja Läänemaal, kasvaks ühest oksast oliivipuu, teisest lepp, heal juhul sarapuu. Seega teadis Uus, et kui ühel päeval üürimajade programmi määrus vastu võetakse, on see hea hetk tegutsemiseks.

Välja valis ta kinnistu Haapsalus, 400 meetrit tema uksetehasest. Teised kaks projekteeris 10 kilomeetrit uksetehasest, oma endisesse kodupaika Linnamäele. Kui üürimajade programm vastu võeti, osutus üks projekt liiga väikseks, aga teised sobisid. Samuti tuli välja, et ettevõtja ei saa omapäi otse toetust KredExilt taotleda, seda saab teha vaid omavalitsus. Seega seadis Uus ühe projektiga sammud Haapsalu linnavalitsusse, teisega Lääne-Nigula vallavalitsusse.

Uus rääkis omavalitsuse juhtidele, et on valmis võtma kõik kulud ja riskid enda kanda - vald ei pea kulutama midagi peale ühiselt loodava ettevõtte osaluse soetuse, küll aga saab omavalitsus enda piirkonda uued korterid ja ka uusi maksumaksjaid. 20 aasta pärast saab Uus, kes on finantseerinud kogu projekti ka korterite omanikuks kogu osaühingu ostuga.

Lääne-Nigulaga löödi käed üsna ruttu. Haapsalus aga jäi asi katki. "Seal tuli mulle vastu kaks venda, kellega ma kokkuleppele ei saanud. Üks oli rumalus ja teine kadedus," ütles Uus, et keeldus täpsemalt rääkima, milles vastuolu tekkis. "No rumalus on see, kui asjast ei saada aru, ja kadedus see, kui sind ei pane muretsema mitte see, kui palju sul on, vaid see, et peaasi, et teistel vähem oleks," ütles ta vaid. Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman ütles, et linna tingimused lihtsalt ei sobinud Uusile.

Uus lisas, et kuna ta ei saanud üürikorterit ehitama hakata otse Haapsalu Uksetehase kõrvale, ei ole ettevõte nüüd ka laienemisplaaniga enam kiirustanud.

Idee hea, teostus lonkab

"Ma toetan üürimajade programmi ideed kohtades, kus on turutõrge, kuid ma ei ütle, et meede ka kõige parem on," ütles Uus. Näiteks on bürokraatia olnud tema jaoks müstika. Ta rääkis, kuidas lõid vallaga kahasse ettevõtte Maali Üürimaja OÜ, millest 51% osalus on vallal, ülejäänud Uusil. Seega on kontroll valla käes. KredExiga läbirääkimisi pidades öeldi Uusile, et ta ei tohi ettevõtte nõukogus olla, sest see on korruptsioonioht. "See pole isegi naljakas - ma võin raha panna, see on kõik okei. Seega risk on minu raha peal, aga ma ei tohi olla nõukogus, et kontrollida, kuidas raha kulutatakse? Kakoi korruptsioonioht?" imestab Uus.

Paljudel on olnud küsimusi, miks vald just ühe ettevõtjaga koostööd tegema hakkas, mitte ei kuulutanud partneri otsimiseks välja konkurssi. Uus ütles, et kohalikus lehes ilmusid ka kuulutused, et selgitada välja avalik huvi piirkonnas üürielamute rajamiseks.

Samuti pole Uus nõus väitega, et ettevõtja saab võimaluse väikse sissemakse eest kortermaja 20 aastaga endale võtta. Linnamäe näitel maksab Uus korteri ehituse eest umber 700 000 eurot, lisaks vahepealsed kulud, mis 20 aasta jooksul majale lisanduvad.

Põhja-Sakalas teeb Vello Kunman kortereid lüpsjatele

Põhja-Sakala vald teeb üürimajade programmis koostööd Silikaat Grupiga, kelle omanik on vähese jutu poolest tuntud suurärimees Vello Kunman, kes on ka üks osaline Edgar Savisaare korruptsioonijuhtumis. Kunman on üks rikkamaid inimesi Eestis - eelmise aasta Rikaste TOPis oli ta pea 81 miljoni euro suuruse varaga 28. kohal.

Silikaat Grupi omanik Vello Kunman (keskel) on üks osaline Edgar Savisaare korruptsioonijuhtumis.

Põhja-Sakala vallavanem Tõnu Aavasalu rääkis, et valla poole pöördus üks tubli põllumees-ettevõtja Kõo piirkonnas, kes tunneb muret tööliste pärast. "Töölisi on vähe ja neil pole ka kohta, kus elada," ütles ta.

Silikaat Grupi esindajad käisid kahel korral Põhja-Sakala vallavolikogus projekti tutvustamas. Esindajad olid ettevõtte tegevjuht Jaak Saarniit, kes on tuntud ka kui endine Riigi Kinnisvara juht, ja Silikaat Kinnisvara tegevjuht Andrus Kõre.

"Maksumuse on lubanud ettevõtja ise kanda, meie aitame kaasa dokumentidega," ütles Aavasalu. Samuti on kavas paika panna kindlad tingimused, kes saab korteris üüriliseks hakata. "Päris nii ka ei saa teha, et ainult selle ettevõtte töötajad saavad seal elada," ütles ta.

Suured investeeringud nõuavad lisajõudu

Silikaat Grupi turundusjuht Inga Piiroja selgitas, et Silikaat Grupp on teinud Põltsamaa ja Põhja-Sakala vallas asuvatesse põllumajandusettevõtetesse suuri investeeringuid, sh Koksvere asula lähistel asuvasse Mangeni farmikompleksi.

"Juba täna napib Mangeni farmil töötajaid, sest lautade läheduses ei ole kortereid pakkuda ei vallal ega ka ettevõttel endal," ütles Piiroja. Tema sõnul erineb Koksvere paljudest teistest omaaegsetest kolhoosi- ja sovhoosilautade ümbruse küladest just selle poolest, et kortermaju sinna ei ehitatud. Koksveres on küll palju eramuid, sest Kõos oli kunagi päris jõukas kolhoos. Praegu aga eramutes elavad inimesed laudas ei tööta.

"Pakume oma töötajatele küll kortereid seitsme ja kuue kilomeetri kaugusel Kõos ja Võhmas, aga tihti puudub lüpsioperaatoril juhiluba ja kuna töötajad on tööl ka öösiti, siis teeb kaugus öisel ajal tööl käimise väga keerukaks," kirjeldas Piiroja. Praegu töötab Kõo põllumajandusettevõtetes 78 inimest, kellest 45 loomakasvatuses, 24 taimekasvatuses ja 7 haldusüksuses.

Piiroja sõnas, et kortermaja oleks ka ettevõtte üheks konkurentsieelis uute töötajate värbamisel. "Kui juba suurtes linnades tööjõudu napib, siis maal on olukord mitu korda kriitilisem. Usume, et uus kortermaja motiveerib nooremat põlvkonda maapiirkonda jääma," ütles ta.

Taotlus KredExile on esitatud. Sooviks on ehitada laudast poole kilomeetri kaugusele kaasaegne kortermaja. "Põhja-Sakala vallalt me korterelamu ehitamiseks finantsilist abi ei küsi ega ka saa, peamiselt ootame vallalt moraalselt ja juriidilist tuge," ütles Piiroja.

Maja tulevaseks haldamiseks on loodud vallaga koos ühisettevõte Koksvere Maja. Korterid üüritakse ja nende omandamine vastavalt programmi tingimustele ei ole võimalik enne 20 aastat, rääkis Piiroja. Üüritingimused seatakse pärast lõplike kulude selgumist.

Kuressaare teeb koostööd Saaremaa suurettevõtjaga

Tullio Liblik oli nõus tasuma kõik ehituskulud, nii et vallale suuri kulutusi projektis ei jäägi.

Saaremaa vallavalitsus esitas KredExile toetuse saamiseks projekti, millega kavatsetakse ehitada valdavalt 1-2toaliste korteritega üürimaja. Üürnikud oleksid Kuressaare ettevõtetesse ja asutustesse mandrilt, aga ka mujalt Saaremaalt tööle tulnud inimesed.

Saaremaa abivallavanem Marili Niits rääkis, et hoone ehitamiseks on vallavalitsus moodustanud koos eraettevõtjast partneri Tullio Liblikuga osaühingu Kitsas 16 Kodu, millest 51% kuulub Saaremaa vallavalitsusele.

Üürimaja esialgne maksumus on 1,8 miljonit eurot. Pool sellest kaetakse KredExi toetusega, ülejäänu rahastab eraettevõtja omavahenditest ja laenuga.

Kuidas sai vald kokkuleppele just Tullio Liblikuga, Saaremaa suurettevõtjaga, kellele kuulub Saarte Investeering OÜ?

"Linn kuulutas välja konkursi partneri leidmiseks. Osalesid mõned ettevõtted ja meid valiti välja," ütles Liblik. Ta lisas, et küllap jäi ta vallale silma kui hea kogemusega ettevõtja, kelle firma on Saaremaale ehitanud rohkelt elukondlikke hooneid. Pealegi oli ettevõtja nõus tasuma kõik ehituskulud, nii et vallale suuri kulutusi projektis ei jäägi.

Liblikut pani programmis osalema eelkõige see, et tema arvates vajab nii Kuressaare kui ka mõni teine koht sellist lahendust. Liblikul on oma kogemus varrukast võtta, kus tööjõunappus sundis ettevõtjat Saaremaalt lahkuma. "Aastatel 1993–1996 oli spetsialistide puudus ja neid oli raske Saaremaale meelitada. Seetõttu pidime Ösel Foods ASiga Tartusse kolima," meenutas ta.

Ka Saaremaa teeb Liblikuga koostööd Lääne-Nigula eeskujul, mis tähendab, et 20 aastat on hoone üüripind ja seejärel jääb kinnistu ettevõtjale.

Saaremaa ettevõtjad on hädas

Abivallavanem Niits lisas, et Kuressaare ja kogu Saaremaa üürikorterite turg on pea olematu ja ettevõtjad on kurtnud, et korterite puudusel on neil raskusi töötajaid leida. "Ettevõtjate sõnul ööbivad nende kaugemalt tulnud oskustöölised praegu enamjaolt kohalikes majutusasutustes, lisaks üürivad ettevõtted ise oma töötajatele kortereid," rääkis Niits.

Samas on tema sõnul töötajad, kes peatuvad praegu hotellis, öelnud, et sooviksid end Saaremaaga püsivalt siduda ja koos perega saarele paikselt elama asuda, kui leiaksid sobiva elamispinna. Müügis olevad Kuressaare korterid on aga üsna kallid, pealegi sooviksid paljud inimesed korteri ostmise asemel elamispinda algul üürida.

Otepää vuntsib üles seisma jäänud arenduse

Otepää esitas KredExile taotluse, et rekonstrueerida 35 korteriga arendus. Otepää linnapea Kaido Tamberg rääkis, et teevad selleks koostööd kinnisvaraettevõtja Andres Hermetiga, kes on tuntud ka kui saneerimisnõustaja ja pankrotihaldur.

"Meil on tööjõud päris defitsiitne värk," ütles Tamberg. "See arendus oli ainuke, mis kõlbaks ja mida sai ka kiiresti KredExile taotluseks esitada," lisas ta. Tamberg rääkis, et Otepää on nii-öelda piiripealne kant - teoorias juba tasuks kinnisvara arendada, aga praktikas seda siiski ei tehta.

Hermet rääkis, et vald pöördus tema poole jutuga, et arendaks Palo üürimajade programmi raames tema pooleli oleva arenduse. Arendus seisab Otepääl 2006. aastast. Tuli majanduskriis ja ehitus jäi seisma. "Mul olid isegi ostjad olemas," meenutas Hermet. Ostjad olid peamiselt elanikud Tallinnast ja Tartust, kes ostsid omale tol ajal Otepää kanti rohkelt suvekodusid.

Hermet märkis, et valla ettepanek tundus talle hea, kuna kinnistu seisab juba üle kümne aasta kasutuna. Kui hoone saab valmis, on see peamiselt suunatud uutele töötajatele.

Hermet on kinnisvaraga tegelenud 2002. aastast alates ja on elukondlikke hooneid ehitanud nii Tartus kui ka Tallinnas. Hermet on jõudnud kinnisvaraga tegeleda ka Bulgaarias. 2010. aastal kirjutas Äripäev, kuidas Eesti kinnisvaraarendajaid meelitati Bulgaaria kinnisvaraärisse investeerima. Kinnisvaraarendajad meelitas imedemaale Eestis väljapressimise pärast vangis istunud ingušš Ahmed Ozdojev, kes juhatas laia naeratuse saatel õnneotsijad kokku Varnas tegutsevate tšetšeenidega ja üheskoos teeniti eestlaste arvel kopsakaid vahendustasusid. Üks neist Eesti ärimeestest oli ka Andres Hermet.

Vallad, kes teevad projekti omapäi

Rae vallavanem Mart Võrklaev surub Urve Palo kätt 2014. aastal Maxima logistikakeskuse nurgakivipeol.

Eraettevõtlust tuleb torkida nii vähe kui võimalik, leiab mitu vallavanemat, kes üürimajade programmist osa võtavad. Enamasti ehitatakse sotsiaalmaju, kuid mõni vald on võtnud sihiks meelitada uute korteritega piirkonda elama uut tööjõudu.

Rae: teeks kohe ettevõtjaga diili, kui vaid huvitaks kedagi

Rae vald taotleb KredExilt raha munitsipaalmaja rekonstrueerimise jaoks. Vallavanem Mart Võrklaev rääkis, et vald on maja viimastel aastatel mingil määral ise remontinud küll, kuid nüüd nägid võimalust taotleda selleks lisaraha. "Eesmärk on viia pinnad heale tasemele. See annab ka võimaluse üürihindu korrigeerida," rääkis ta. Projekti kogumaksumus on 1,7 miljonit eurot, millest pool tuleb valla kassast.

Rae vald korrastab maja omapäi. "Alguses otsisime küll võimalust teha mõne ettevõtjaga koostööd," tõdes Võrklaev. Selleks kohtuti ka arendajatega. "Oleksime olnud valmis andma hoonestusõigusega maad ja keegi võinuks siis sinna ehitada munitsipaalmaju, kuid me ei saavutanud kellegagi kokkulepet," rääkis ta. "Ettevõtjad polnud huvitatud."

Võrklaevale tundub, et arendajatele meeldib Rae piirkonnas ehitada maja valmis ja seejärel ka kohe maha müüa, mitte hoida 20 aastat üüripinnana.

Vallavanema sõnul oleks Rae vallas munitsipaalmajade kõrval ruumi ka mobiilsele ehk liikuvale tööjõule mõeldud üüripindadele. Paraku ei ole vallal endal nende ehitamiseks raha. "Paneme raha pigem lasteaedadesse ja koolidesse, praegugi ehitame kahte lasteaeda korraga. Meie teravik on teises kohas," selgitas Võrklaev. Kui aga edaspidi leiduks koostööst huvitatud ettevõtja, võtaks Võrklaev ta enda sõnul jutule küll.

"Näiteks on meil Jüri tehnopargis paar kortermaja krunti. Kui lepiks kokku, et me anname hoonestusõigusega maja rendile, ettevõtjad ehitavad maja, millest meie saaksime paar korterit õpetajatele rentida, teeksime hea meelega sellise diili ära," rääkis ta.

Saue: täidame tühimikke, mida erasektor ei suuda

Saue vald taotles KredExilt raha nii esimeses taotlusvoorus eelmisel aastal kui ka teises voorus sel suvel. Mõlemad hooned ehitab vald ise ja mõlemad on liikuva tööjõu jaoks, osa kortereid on mõeldud ka puuetega inimestele. Kuigi vald arendamisel eraettevõtjatega koostööd ei tee, on vallavanem Andres Laisa sõnul neil juba kokkulepe mõne suurema ettevõtjaga, kel on huvi oma tööjõudu korterites majutada.

"Olen seda meelt, et kui targale inimesele anda tööriistad kätte, siis küll ta oskab neid ka õigesti kasutada," ütles Laisk. "Kui teha valesti ja minna lihtsalt kortermajade äriturgu segama, kus erasektor tegelikult toimib, siis on omaette küsimus, mida sellega saavutada tahetakse," rääkis ta ja lisas, et Saue vald oskab endalt neid küsimusi küsida. "Mina ei taha erasektoriga ebamõistlikult konkureerida, vaid eelistan alati täita neid tühimikke, mida erasektor ei täida," lisas ta.

Esimene taotlus sai vallavanema sõnul raha pea 600 000 eurot, millele lisandub vähemalt samas mahus omafinantseering. Teise projekti tahaks vald teha pisut odavamalt, kuna selle puhul on tegu vana hoone rekonstrueerimise, mitte uue ehitamisega.

Sauel on plaan kindel - pikaajalist üüripinda pakkuma ei hakata, vaid korterid jäävad nn puhverpinnaks, mille pealt üürnik võiks aasta-kahe jooksul oma pinna peale liikuda. Majad asuvad valla eri otstes - üks Laagris, teine Turbas. Kahe aasta pärast peaks nende piirkondade vahele ka raudteeühendus tulema.

Üürimajadesse tulevad kortereid igas suuruses, nii peredele kui ka üksikutele inimetele. Näiteks on vallavanema sõnul üsna tavapärane see, et mõni töötaja elab muidu Tartus, kuid nädala sees käib Saue vallas tööd.

Kanepi: Põlvamaal on olematu üüriturg

Kanepi vald kavatseb ehitada üürikorterid liikuva tööjõu jaoks, kuid kavatseb selle ehitada ilma eraettevõtja kaasamiseta. Kanepi valla arendusnõunik Piret Rammul rääkis, et Krootuse külas on üks vana lagunenud maja, mille kavatseb vald projekti raames nii laiendada kui ka oluliselt rekonstrueerida. Kortereid saab hoones olema seinast seina, alates 18ruutmeetri suurustest kööktubadest ja lõpetades kolmetoaliste korteritega. Kogu projekti maksumust on hinnatud alla 600 000 euro, millest vähemalt poolt tasutakse valla eelarvest.

"Kohalikud suuremad ettevõtjad on kurtnud, et neil pole tööjõudu kuskile elama panna," rääkis Rammul, miks vald otsustas üürimajade programmis osaleda. "Põlvamaal on üüriturgu väga vähe. Kui keegi tahab tulla meile elama, siis ega tal suurt valikut pole, kuhu elama asuda," märkis Rammul.

Valga: vana hoone päästmisoperatsioon

Valga vald renoveerib üürikorteriteks muinsuskaitse all oleva hoone aadressil Kuperjanovi 12. Kohalike seas tuntud kui lõvidega maja, kuna praegu kurvas seisus oleva hoone fassaadi kaunistavad lõvipeade kujutised. Vallavanema Margus Lepiku sõnul on tegu auväärse ja ajaloolise hoonega, kus vanasti olid korterid, kuid mis pole nüüd enam ammu kasutust leidnud. "Üürimaja projekt on kohati ka üritus seda maja päästa," ütles ta.

Hoone renoveerimine läheb maksma 1,3 miljonit eurot. Pool maksumusest saadi esimeses taotlusvoorus KredExi kaudu riigi käest, ülejäänu tuleb Valga valla rahakotist. Lepiku sõnul jääb praeguse plaani järgi hoone ka pärast renoveerimist valla omandisse ja vald hakkab seda välja üürima. Üürikortereid valmib umbes paarkümmend, millest umbes pool on plaanitud üürida töötajatele ja pool õpilastele.

Lepik sõnas, et vald tahaks ehitushanke välja kuulutada sel sügisel ja hoone võiks valmis saada järgmise aasta sügiseks. "Praegu tekitab raskusi see, et muinsuskaitseamet nõuab igasuguseid uuringuid, mistõttu on projekt pisut veninud," ütles vallavanem. "Oleks tegu nii-öelda tavaprojektiga, oleks hoone juba võib-olla valmis," lisas ta.

Türi: vallad ärgu sekkugu liiga palju üüriturgu

Türi vald renoveerib 830 000 euro eest korterelamu Türi linnas, mida kasutab vald peamiselt õpetajatele üürimiseks. Rekonstrueerimise käigus kavatsetakse hoonet laiendada. Praegu asuvad maja esimesel korrusel äripinnad, mis kavatsetakse ehitada suuremateks korteriteks.

Türi vallavanema Pipi-Liis Siemann usub, et rekonstrueerima saab asuda selle aasta lõpus. Ta rääkis, et senimaani on hoone olnud rohkem ühiselamu moodi, kus on ühe- ja kahetoalised korterid. "Seega on olnud probleemiks see, et kui mõnel õpetajal on suurem pere, siis meil pole neile mingit eluaset pakkuda," rääkis Siemann.

Miks vald ei teinud koostööd mõne eraettevõtjaga? "Esiteks polnud praegu meil selliseid ettevõtjaid võtta," vastas Siemann. Teine põhjus on vallavanema sõnul see, et erinevalt mõnest teisest maapiirkonnast Türil siiski üüriturg toimib. "Kuid omavalitsus on ka alati soodsaid eluruume välja andnud. Seega oleme tõenäoliselt eraturu tekkimist mõnevõrra pärssinud," tunnistas Siemann. Siiski on ta arvamusel, et väga jõuliselt omavalitsus turule siseneda ei tohiks.

Tori vald kavatseb vallavanema Lauri Luuri sõnul rekonstrueerida kolm hoonet Sindi linnas.

"Minu arvamus on, et riik ja omavalitsus ei saa üksinda kogu turgu kujundama hakata sellistes kohtades nagu Türi," lisas Siemann. Tema sõnul on nende vallas ettevõtjaid, kes oma pindu renoveerivad ja üürivad. "Kindlasti olukord halveneks, kui omavalitsus rohkelt turule sekkuks," ütles ta.

See on ka põhjus, miks Siemann ei suhtu hästi näiteks sellesse, et suured keskused Tallinn ja Tartu saavad üürimajade programmist KredExilt toetust küsida. Pakkumust on ju neis linnades küllaga. "Samas on neis linnades ka olukord, kus eraettevõtjad on hinna väga kõrgele ajanud ja kõik ei saa endale üüripindu lubada. Seega võib see mõjuta keskustes ka turgu korrastavalt," nentis Siemann.

Narva-Jõesuu: omafinantseeringu nõue võiks olla väiksem

Narva-Jõesuu ehitab 16 korteriga uue korterelamu, mis mahutaks 30-45 inimest. Sihtgrupp pole mitte liikuv tööjõud, vaid sotsiaalselt vähekindlustatud inimesed. Praegu asub väljavalitud kinnistul aadressil Pargi 10a puidust munitsipaalmaja, mis kavatsetakse toetuse saamisel maha lammutada.

Narva-Jõesuu arendusspetsialisti Angelina Liiva sõnul liideti haldusreformi käigus Narva-Jõesuu vallaga ka Viivikonna ja Sirgala. "Ka seal on munitsipaalmajad olemas, kuid need on kohutavas seisukorras. Seega pakume ka sealsetele elanikele, et soovi korral võivad nad Narva-Jõesuu sotsiaalmajas üürnikuks hakata," rääkis Liiv.

Liiva sõnul tahaks Narva-Jõesuu tulevikus KredExi toel ka liikuva tööjõu jaoks korterelamu ehitada, kuid esmalt vaatab vald, kuidas esimese projektiga läheb. Projekti kogumaksumus on pisut üle miljoni euro, millest pool peab tulema linna eelarvest. Üürimajade programmi üheks miinuseks peab Liiv seda, et omafinantseeringu nõue on 50%. "See on suur miinus. Kas või Ida-Virumaa või kagu Eesti jaoks oleks võinud omaosalus olla 30%," ütles ta.

Haapsalu: ainuvõimalus oli teha omapäi

Pärast seda, kui Haapsalu linnaga koostööst huvitatud suurärimees Koit Uus ei saanud linnaga kokkuleppele, otsustas Haapsalu teha sotsiaalkorteritega maja ja seda vaid KredExi toetuse ja valla enda rahaga. "See tundus meile ainuvõimalik. Teist partnerit meil võtta ei olnud ja oli vaja toetuse taotlejat, kes oleks 100% linnavõimu mõju all," rääkis aselinnapea. Maja kavatsetakse ehitada linnale kuuluva Haapsalu Linnamajanduse ASi kaudu.

Tulevikus sooviks linn ehitada KredExi toel ka liikuvale tööjõule hoone. Selleks on juba planeering tehtud. Nimelt on planeeringu järgi kinnistule võimalik teha kolm kortermaja, üks sotsiaalmaja ja teised kaks oleksid väiksemad hooned, kus kummaski on neli korterit. "Need jääksid spetsialistide üürikorteriks," rääkis Vikman.

Esialgu ehitatakse valmis sotsiaalmaja, kuhu on plaanis majutada ka näiteks arste. Nimelt on Haapsalu linnapea Urmas Suklese sõnul nende linnas probleeme haigla personaliga. "Paljud arstid käivad siin korraga vaid nädala või nädalavahetuse tööl ja neil on vaja majutuspinda," rääkis ta.

Vikman lisas, Haapsalus on vaid KredExi toel üldse võimalik selliseid maju ehitada. Üürihind on piirkonnas üsna paigas ja äriplaani järgi suudab tulevikus üüritootlus ära teenindada laenumakset, mis linn peab omafinantseeringu jaoks laenama. Kokku loodab Haapsalu KredExilt saada toetust 600 000-700 000 eurot.

Tori võtab suure tüki

Tori vald kavatseb rekonstrueerida kolm hoonet Sindi linnas. Vallavanem Lauri Luur rääkis, et sinna on jäänud kunagisest ajast kolm üürimaja, mis on senimaani kasutuses, ent mis pole heas seisukorras. "Agulimekiga on see lugu siin," tõdes ta.

Tegu on kunagi Sindi linna vabrikutöölistele ehitatud kortermajadega, mis pole senimaani erastatud, vaid on välja üüritud. "Ühes majas ei ela ka eriti sotsiaalselt parimal järjel inimesed," rääkis Luur. Seega osalevad nemad üürimajade programmis pigem sotsiaalmajandusliku projektiga.

"Suur tükk on teha - projekti kogumaksumus on 5 miljonit eurot," rääkis vallavanem. Pool sellest tuleks vallal ise leida. "Me ei välista ka plaani muutust," ütles Luur. Küll aga oleks Tori vallal keeruline teha koostööd mõne eraettevõtjaga, kuna tegu on siiski sotsiaalmajade rekonstrueerimisega. Samas ei ole välistatud, et tulevikus saab majades korterit üürida ka liikuv tööjõud. "Kortereid tühjana ju ei hoia," ütles vallavanem.

Saku: valda kerkib lähiaastatel paarsada uut korterit

Saku vald esitas KredExile taotluse saada toetust ühiselamu ümberehitamiseks üürimajaks sotsiaalselt vähekindlustatud peredele. Saku valla avalike suhete juht Victoria Parmas sõnas, et kokku läheb projekt maksma 2,1 miljonit eurot, millest pool tasub vald. Eraettevõtjatega koostööd ei tee.

Parmase sõnul elavad ka praegu seal hoones vähekindlustatud pered, kuid hoone on halvas seisukorras ja sealsed elamiskulud väga suured. Üürituruga on Saku vallas Parmase sõnul kõik hästi - lähiaastatel lisandub valda lausa paarsada uut korterit.

Muhu rahvaarv kerkib ja elukoha otsijaid jagub

Muhu vald sai KredExilt rahastust esimesest voorust. Muhu vallavanema Raido Liitmäe sõnul on neil ehitaja leidmiseks riigihange tehtud, sobilik partner leitud ja leping samuti juba allkirjastatud. Rekonstrueerimisele läheb endine hooldekodu Liival, kuhu ehitatakse kaheksale korterile veel kaheksa juurde.

Korterid tulevad valdavalt kahetoalised, üks on kolmetoaline. Projekti kogumaksumus on 930 000 eurot, kuid eelmisel aastal tegi vald oma rahaga hoones juba osa vajalikke remonditöid ära.

Liitmäe sõnul ehitavad nad korterid ümber tööjõule, ent kui tekib olukord ja võimalus, võib seal kodu leida ka näiteks mõni eakas inimene. Elukoha otsijaid on vallavanema sõnul palju, kuna Muhu rahvaarv on kasvanud. "See projekt on nagu lakmuspaber. Eks näis, mis edasi saab," ütles Liitmäe, kelle sõnul kuulab maad ka üks eraettevõtja, kel on mõttes alustada Liival ühe kortermaja detailiplaneeringuga.

Tallinn ehitab seeniorite maja

Tallinn ja Tartu ehitavad mõlemad suured sotsiaalmajad. Tallinna abilinnapea Eha Võrk rääkis, et projekti kogumaksumus on 7,5 miljonit eurot ja 2,5 miljonit sellest peaks tulema KredExilt. "Oleme tänulikud, et Tartu ja Tallinn üldse osaleda saavad - algselt ei olnud ju plaan meie piirkondi rahastada," ütles Võrk.

Võrgu sõnul on Tallinn nimetanud oma projekti seeniorite koduks. Tegu on viiekorruselise hoonega, kuhu tuleb 75-76 korterit, millest lõviosa on ühetoalised koos köögiga. Tallinn saab ehitada hoone detailiplaneeringuta, kuna mõni aasta tagasi lammutati seal samasugune viiekorruseline maja maha ja seega on planeering olemas. "Teeme lihtsalt kaasaegsema maja," ütles Võrk.

Plaanitava maja alumisele korrusele jäävad tugiteenused, samuti oleks hoones vaba aja ruum ja ka söökla või kohvik.

Ehitamisele kulub Võrgu sõnul 14 kuud ja püütakse alustada järgmise aasta aprillis. Võrk lisas, et lõplik üürihind ei ole veel paika pandud, kuid linn lähtub põhimõttest, et see oleks taskukohane. "Pärast üüri maksmist peab jääma inimesele eluks vajalik raha kätte. Nii ei saa, et paneme turuhinna, see ei tule kõne alla," ütles ta.

Tartu ehitab suure sotsiaalmaja

Tartu linnavalitsus otsustas üürimajade programmi kaudu ehitada sotsiaalmaja. Tüve tänavale ehitada kaks üürimaja, kus on kokku 56 korterit, sealhulgas 14 korterit, mis on kohandatud liikumisraskustega isikutele. Korteritesse paigaldatakse köögimööbel ja sanitaartehnika. Projekti eeldatav kogumaksumus on ligi 5,9 miljonit eurot, millest Tartu linna omaosalus on pea 3,4 miljonit eurot. Tegu on ainult linna projektiga ja eraettevõtjaid ei kaasata.

Tartu linna eesmärk on pakkuda elamispinda sotsiaalmajanduslikult vähe kindlustatud inimestele ja peredele. Sihtrühma kuuluvad näiteks töövõimekaotusega inimesed, eakad, erivajadusega inimesed, asenduskoduteenuselt ellu astunud noored jt, kes vajavad linna abi endale ja oma perele eluruumi saamisel.

Linnalt elamispinna üürinud inimeste ja perede jätkuvat vajadust eluasemeteenuse järele hindavad sotsiaaltöö spetsialistid regulaarselt ümber ja need, kelle iseseisev toimetulek on paranenud ja kes on suutelised ise endale eluruumi hankima, suunatakse eraüüriturule. Kuna Tartu üüriturg on toimiv, siis ei näe linn põhjust ettevõtlusesse sekkuda ja ise töötajatele mõeldud üüripindu ehitama hakata.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. September 2018, 13:09

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing