Riigi üürimajad kuumutavad Eesti majanduse üle

Maksumaksja maksab riigi üürimajad kinni kahe-, kui mitte kolmekordselt. Esiteks riigi otseinvesteeringuna rajatavatesse hoonetesse – osa rahast tuleb ettevõtjalt, osa riigilt.

Teiseks läbi kasvavate ehitushindade. Ehitusturul valitseb suur tööjõupuudus, palgad rallivad ja töötajaid ostetakse aina ühest firmast teise. Riigi üürimajade projekt võimendab olukorda veelgi, sest ka nende majade jaoks on tarvis häid ehitajaid, pädevaid objekti- ja projektijuhte. Tulemuseks on jätkuv kinnisvara hinnatõus, mistõttu peavad paljud noored pered edasi lükkama esimese kodu soetamise või võtma suurema kodulaenu kui oleks mõistlik või näiteks vaid aasta tagasi vajalik olnud.

Riik ei peaks sekkuma plaanimajanduslikus stiilis sektoritesse, kus turg niigi toimib. Lähiminevikust näeme, et tulemus võib olla efektiivsusest kaugel. Täna on kinnisvaraturul palju professionaalseid kinnisvaraarendajaid, kes suudavad turgu lugeda ja nõudlusele adekvaatse kiiruseaga reageerida. Riigiametnike aja ja riigi ressursid võiks riik suunata selle asemel valdkondadesse, mida erasektor ei kata ja kus turg puudub või on puudulik – näiteks rajama lasteaedu, parandama lagunevaid teid ja tagama riigi julgeoleku. Majade ehitamisega saab erasektor ise ilusti hakkama.