Staažikas keskerakondlane löödi linnafirmast minema

Kevadel korruptsioonskandaali sattunud TLTs on käimas suurem puhastus. Keskkriminaalpolitsei menetleb kriminaalasja ning sisendeid annab neile ka ettevõtte sisekontrolliosakond.

Septembri algul lõpetas ettevõte usalduse kaotamise tõttu töölepingu haldusteenistuse juhi Toivo Moorastiga, Lasnamäe linnaosavalitsuse taustaga keskerakondlasega.

Hiljuti koondati aga kaks aastat TLTs olnud kinnisvaraosakonna juhataja üks asetäitjatest, ettevõtte Lasnamäe filiaalis tööl olnud Muhhin. Sarnaselt Moorastiga on ka temal Lasnamäe linnaosavalitsuse taust. Muhhin oli 2000. aastate algul Jüri Mõisa Tallinna linnapeaks oleku ajal mõnda aega Lasnamäe linnaosa vanem. Toona oli linnavolikogus fraktsioon Rahva Usaldus, kelle toel ta ametisse valiti. Aastast 2003 on Muhhin Keskerakonnas. Vahepeal toimetas ta keskmiste ja väiksemate kaupmeeste liidus, eelmisel sügisel osales erakonna nimekirjas Merle Klandorfi, Jüri Pihli ja Tõnis Mölderi kõrval Pirital linnavolikogu valimistel.

„Kui tulin pärast puhkust tööle, siis hakkas sisekontroll mulle esitama küsimusi, kust ma leidsin hanketööde tegijad. Meil olid Lasnamäe filiaalis väikesed tööd ja minul mitte mingisugust otsustus- ega allkirjaõigust ei olnud. Arvasin, et minuga tehakse nalja,“ imestas Muhhin surve alla sattumist.

Muhhini kirjeldusel anti talle valida, kas kirjutab ise vabatahtlikult lahkumisavalduse või vastasel juhul lahkub ta sealt piltlikult raudus kätega. „Ütlesin, et omal soovil ma ei lahku. Kui teil on põhjus mind kahtlustada, siis palun, andke materjalid edasi prokuratuurile ja las prokuratuur siis tegeleb asjaga,“ põrutas ta vastu.

Pandi teile siis materjalid ette? „Ei pandud, neil ei ole midagi panna. Nad lihtsalt süüdistasid ja ähvardasid mind. Ja siis mõeldi välja kõige lihtsam variant – koondamine. Allkirja andmiseks anti 10 minutit aega ja mind talutati personaliosakonda, isegi tualetti ei lubatud minna,“ kirjeldas Muhhin värvikalt koridoris toimunud nügimist.

Sellist käitumist tööandja poolt peab Muhhin alandavaks ja ebaväärikaks. Seetõttu on ta juba võtnud ühendust ametiühinguga ning plaanib pöörduda töövaidluskomisjoni.

Muhhini otsene ülemus, TLT kinnisvaraosakonna juhataja Aalo Parmas kommenteeris, et tema jaoks oli Muhhini koondamine arusaamatu ja ootamatu. „Kaks aastat, mis ta meil töötas, ta lahendas igapäevased probleemid ära. Minul talle tööalaseid etteheiteid ei olnud,“ sõnas Parmas.

Võimaliku nügimise kohta ütles Parmas, et ta ei olnud juures ega oska kommenteerida.

TLT juhatuse esimehe Deniss Boroditši sõnul on ettevõtte strateegiaks töötajatega lahku minna väärikalt ning kindlasti ei tolereerita töötajate jõuga sundimist allkirja andma. „Mul pole tõendeid, et see nii aset leidis. Ma küsisin seal olnud inimestelt ja keegi ei kinnitanud Muhhini juttu. Ta peaks väärkohtlemise korral tegema avalduse politseisse,“ soovitas Boroditš.

Koondamise kohta märkis Boroditš, et seda ei tehtud üldsegi mitte korruptsioonikahtluse tõttu. „Ma olen uurinud Lasnamäe filiaali inimeste käest, kuivõrd oluline see töökoht on, ja siis öeldi, et kunagi see tekitati kunstlikult ja praktilist vajadust selle järele ei ole. See andis kindluse selline otsus teha,“ selgitas ta.

Boroditš märkis, et tunneb Muhhinit juba varasemast ajast, aga siin ei olnud midagi isiklikku ja tema jaoks ei ole vahet, kas keegi on mõne partei liige või mitte. Ettevõte ei ole tema sõnul sotsiaalasutus ja kui tahetakse olla kuluefektiivsed ning on võimalus kokku hoida, siis seda ka tehakse.

Hiljuti koondati päevapealt ka TLT staažikas personalidirektor.

„Need on ebameeldivad otsused ja ma saan ka Muhhinist inimlikult aru. Võib-olla on ta nüüd otsustanud koondamise eest kätte maksta. Mina vimma ei pea ja soovin, et ta leiaks kiiresti uue töökoha,“ soovis Boroditš.

„Me pole sotsiaalasutus,“ sõnas Boriditš järgnevas intervjuus.

Miks Muhhin koondati? Ma olen uurinud Lasnamäe filiaali inimeste käest, kuivõrd on see töökoht oluline, ja siis öeldi, et kunagi see tekitati kunstlikult ja praktilist vajadust selle järele ei ole. See andis kindluse selline otsus teha.

Kas see läks siis lõpuks inetuks, et lükati-tõugati teda? Ma ei olnud juures, mina seda ei näinud. Ma saan aru, et tal olid koondamisest teada saades emotsioonid laes. Ta pakkus ennast teistele töökohtadele ja ma ka andsin ettevõtte teistele üksustele teada, et kui on vaba töökohta, siis pakkuge talle. Puudub igasugune vajadus inimese ähvardamiseks. See oli pigem emotsionaalne trauma talle. Me ei ole sotsiaalasutus ja kui me tahame olla kuluefektiivsed ning saame kokku hoida, siis seda me ka teeme. Ta ei ole ainukene inimene, meil oli siin ka strateegianõunik, keda ma kuu aja jooksul olen ainult korra majas näinud. Kui uurisin, selgus, et tema tööülesanne oli juhatuse koosolekute protokollimine ja seda palgaga üle 2000 euro, siis see ei ole ju mõistlik.

Muhhini sõnul on viimased koondamised (hiljuti koondati ka staažikas personalidirektor – toim) tekitanud ettevõttes närvilise õhkkonna ning inimesed muretsevad oma töökoha pärast? Muretsevad need, kellel on põhjust muretseda. Kes teevad oma tööd professionaalselt ja südamega, neil pole põhjust muretseda. Need, kes kuritarvitavad usaldust, nendega me ei jätka. Ka nendega peame lahku minema, keda ettevõte enam ei vaja. Mina tahan, et ettevõttest saaks kaasaegne firma. Õhkkond on halb nende inimeste tõttu, kes kuritarvitasid usaldust ja tekitasid ettevõttele kahju. Sõitsid Lamborghinidega ja sülitasid kõigi peale.

Kuuldavasti on Muhhin käinud Keskerakonnas kurtmas enda koondamist? Minu jaoks ei ole oluline, mis erakonnas inimene on, kui ma näen, et seda töökohta pole meile vaja, siis see töökoht ka koondatakse. Siin üritatakse asja poliitiliseks ajada. Ma tundsin Muhhinit juba varasemast ajast, aga siin ei olnud midagi isiklikku. Need on ebameeldivad otsused ja inimlikult saan ma temast aru.

Kas inimestest peab lahti saama selliselt, et survestatakse kuni ähvardusteni ja väidetavalt ka füüsilise surveni andma allkirja 10 minuti jooksul, lubamata enne isegi tualetis käia? Ei pea! Mina sellist käitumist ei tolereeri ja õigeks ei pea. Kui nii oli, siis tuleb pretensioon esitada. Mul pole tõendeid, et see nii aset leidis. Ma küsisin seal olnud inimestelt ja keegi ei kinnitanud Muhhini juttu.

Äkki ei juletud teile öelda? Aga kuidas ma siis teen... Ma arvan, et ta on kibestunud. Ta peaks väärkohtlemise korral tegema avalduse politseisse. Mina läheks politseisse ja teeks avalduse. Aga ta on võib-olla nüüd koondamise eest otsustanud kätte maksta. Mina vimma ei pea ja soovin, et ta leiaks kiiresti uue töökoha.

Aprillis pidasid keskkriminaalpolitsei ametnikud kinni Tallinna Linnatranspordi ASi neli juhtivtöötajat, kellest kolme kahtlustati riigihangete nõuete rikkumises ning eelise andmises, ja ühte altkäemaksu võtmises.

Toona peeti kinni TLT juhatusse kuulunud advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Alar Urm, bussiliiklusteenistuse direktor Andres Herkel, bussiremonditöökodade juht Hannes Erbsen ning bussiremonditöökodade asejuht Jaanus Vink.

Vingile heidetakse ette suures ulatuses altkäemaksu võtmist aastail 2012–2017 selle eest, et nii kasutatud busside kui ka remonditeenuste ja kaupade hangetel saaksid eelise kindlad ettevõtted. Altkäemaksuna saadud vara maht küündib kokku 2 miljoni euroni.

Skandaali tõttu astusid tagasi TLT nõukogu esimees, Tallinna linnapea Taavi Aas ja ettevõtte juhatuse esimees Enno Tamm, kelle asemel alustas augustis Deniss Boroditš.

Boroditš peatas üsna pea sisejuurdluse ajaks töösuhte TLT haldusteenistuse juhi Toivo Moorastiga, tuues põhjenduseks välisauditi esialgsed tulemused, mis tekitasid kahtlustuse ametiseisundi kuritarvitamises. Audit hõlmas aastaid 2015–2018. Ettevõte esitas prokuratuuri kuriteoteate ning kriminaalasi algatati seepeale paragrahvide järgi, mis puudutavad riigihanke menetluse nõuete rikkumist ja toimingupiirangu teadvat rikkumist suures ulatuses. TLT lõpetas Moorastiga töölepingu usalduse kaotamise tõttu.