Simson Rubesa süüdistustest: Keskerakond toetas Rail Balticut juba 2005. aastal

"Kuni viimase ajani oli Eesti ühendfirma poolt suunatud projektimudeli pooldaja. On huvitav, et pärast Keskerakonna võimulesaamist on MKMi ametnikud ja Rail Baltic Estonia uus juhatus selle mudeli vastasteks muutunud. Üks ametnik on korduvalt öelnud, et Balti riigid ei vaja ühisfirmat - "kui Komisjon seda tahab, las maksavad ise selle eest", " märkis Rubesa.

"Praegune Rail Baltic Estonia juht [Riia Sillave - toim.] on korduvalt öelnud, et ehitame lihtsalt raudteed, ignoreerides majanduskoridori visiooni. Pole selge, kelle rahvuslikes huvides selline positsioon võib olla," sõnas Rubesa.

"Minu kolme ametisoldud aastaga pole projekti osapooled suutnud toimivat organisatsiooni üles ehitada. Nii on projekt venima hakanud ja ma kardan, et seetõttu võivad EL-i toetusrahad kasutamata jääda," märkis Rubesa. Ta tahtis oma sõnul juba suvel ametist lahkuda, kuid Läti peaminister veenis teda jätkama.

Rubesa sõnul on nii kitsamalt Rail Balticu kui laiemalt kõigi piiriüleste transpordiprojektide põhiline investor Euroopa Liit, kellel pole aga seejuures reaalset sõnaõigust. Rubesa meelest peaks edaspidi Euroopa Komisjoni esindaja olema kaasatud kas nõukogu tasemel või vähemalt vaatlejarollis ning omama ehk ka vetoõigust.

Rubesa andis projekti edaspidise edu jaoks veel mitu soovitust. RB Rail AS nõukogu peab olema professionaalne. Praegune paradoksaalne struktuur, kus projekti riikides ellu viivad firmad on samal ajal esindatud RB Raili nõukogus, peab tema sõnul lõppema. Rubesa tahab, et kolme riigi riigikontrollid võtaks projekti struktuuri kavandatud auditis tõsiselt luubi alla. Ta juhtis eriti tähelepanu Leedus valitsevale olukorrale, kus riiklik raudteefirma näeb projektis tema sõnul oma ärihuvide ellu viimise võimalust. Ka Läti raudteefirma esindajad on RB Raili nõukogus.

Samuti peab RB Raili rahastusmudel olema jätkusuutlik, praegu mängivad riigid projektiga lühinägelikult "pokkerit", leidis Rubesa. 2019. aasta rahastus pole siiani kinnitatud. "Viimase aasta jooksul oleme ministeeriumitega suheldes pidevalt vastu müüri põrganud, seda eriti Lätis ja Riia jaama ehituse osas," märkis ta.

Rubesa sõnul vastutavad projekti eest viimaks kolm peaministrit. "Viimase paari kuu jooksul olen rääkinud kahe peaministriga kolmest, et nad oleksid nõus vähemalt pool tundi RB Railiga kohtuma. Kogemus on näidanud, et nad on projekti osas halvasti informeeritud. Mõlemad lubasid kohtumist kaaluda, aga sellele ei järgnenud mingeid samme. Ilmselt soovivad nad hoopis leida uut juhti, kes tuleks väljaspoolt Balti riike," märkis Rubesa.

"Sain eelmisel aastal Rail Balticu foorumil aru, et kolm põhilist projekti rahastamise ja elluviimise eest vastutajat, sh Kadri Simson, olid enne võimule saamist projekti vastu. Ilmselgelt on vaja järgmiste aastate jooksul mingil moel piiriülesed projektid depolitiseerida," toonitas Rubesa.

"Seesugused väited ei vasta lihtsalt tõele ning sellele saab kinnitust, kui vaadata fakte. Juba 2005. aastal vastu võetud Keskerakonna põhikirjas on öeldud, et erakond toetab mõtet alustada eeltöid Euroopa rööpmelaiusega lõunasuunalise kiirraudtee Rail Balticu rajamiseks. Ka lähemal ajal oleme antud raudteele toetust avaldanud – nimelt oli vastavasisuline punkt ka 2015. aasta valimisplatvormis. Meie hinnangul väärib Eesti kiiret ja mitmeid võimalusi pakkuvat raudteeühendust Euroopaga. Riigikogus olles kuulusin ma aga Rail Balticu toetusrühma, mille aseesimees ma muuseas ka olin. Seega tuginevad need etteheited valedele alustele," kommenteeris Rubesa väiteid majandusminister Kadri Simson.

Tema sõnul ei saa nõus olla ka etteheidetega, justkui ei teeks kolm Balti riiki Rail Baltica rajamisel koostööd või tõmbavad tekki kitsalt enda poole. "Kõik riigid tegutsevad ühise eesmärgi nimel, milleks on Baltimaid Euroopaga ühendava kiire rongiühenduse rajamine. Kui projekt saab Euroopast planeeritud toetuse, liigume kindlasti projektiga ajakava kohaselt edasi," ütles Simson.

Kõigi kolme Balti riigi parlamentide poolt ratifitseeritud Rail Baltica leping sätestab tema sõnul, et projekti tervikuna koordineeritakse keskselt, kuid siseriiklik projekti täitmine – sh kõik projekteerimine, täpse trassivaliku ja planeeringutega seonduv – on iga riigi siseselt juhtida. Sel eesmärgil asutasidki Eesti, Leedu ja Läti ühisettevõtte RB Rail, kus on osalus igas riigis projekti arendamise eest vastutavatel ettevõtetel.

"On kahetsusväärne, et ühisettevõtte juhatuse esimees valis oma ametiaja lõppedes ebakonstruktiivse lahenduse ja etteheidete tee. Selline napp lahkumine enne ametiaja lõppu ja negatiivse kriitika tegemine näitab, et Rubesa tegevuse taga on mingid muud motiivid," sõnas Simson.

"Küll aga saame kinnitada kõigi RB Raili aktsionäride nimel, et ühisettevõtte töö kulgeb sujuvalt edasi – hetkel on käimas avalik värbamiskonkurss uue juhatuse esimehe leidmiseks ning kuni tema ametisse astumiseni tagavad ettevõtte juhtimise järjepidevuse teised RB Raili juhatuse liikmed," ütles minister.

"Vahetult peale Rail Baltica rajamiseks loodud ühisettevõtte RB Rail AS juhiks saamist tegi Baiba Rubesa head tööd projekti tutvustamisel ja selle tuntuse tõstmisel. On väga kahju, et juhatuse esimees otsustas lahkuda ebakonstruktiivselt põhjendamatuid süüdistusi esitades. Avalik konkurss uue juhi leidmiseks on plaanipäraselt käimas. Mul on hea meel, et täna on kandideerimas mitmeid võimekaid liidreid, kes on ära tunnetanud, millisele erakordsele projektile on neil võimalus oma nägu ja kuju anda. Ettevõtte juhtimise järjepidevuse tagavad teised AS RB Rail juhatuse liikmed," sõnas RB Raili nõukogu esimees ja ühtlasi Rail Baltic Estonia juht Riia Sillave.

Eestis, Lätis ja Leedus on tema sõnul tänaseks koos pühendunud ja dünaamiline spetsialistide meeskond, kes töötavad projekti õnnestumise nimel. "Tänu neile oleme Rail Baltica trassi ja terminalide tehnilise projekteerimiseni jõudnud. Töö käib ka juhivahetuse korral segamatult edasi ja ettevõte on toimiv. Tegevjuhi positsiooni võtab tänasest ajutiselt üle RB Raili juhatuse liige ja CFO Ignas Degutis," sõnas Sillave.