Äripäev • 28. september 2018 • 1 min
Jaga lugu:

Otseinvesteeringud Eestisse küündivad meie SKPni

Otseinvesteeringud Eestisse olid eelmise aasta lõpu seisuga enamvähem võrdsed Eesti SKP-ga, mis on ELi uutest liikmesriikidest teisel kohal pärast Ungarit.

Rahatrükk ja pensionifondide investeeringud on Eestit hoidmas netolaenuandjana  Foto: Äripäev

"Eestisse on taasiseseisvusperioodil tehtud välismaiseid otseinvesteeringuid 2017. aasta lõpu seisuga praktiliselt võrdses mahus sama aasta SKPga. Selle näitaja poolest on Eesti ELi uute liikmesriikide seas teisel kohal. Esikohal on Ungari, kuhu tehtud otseinvesteeringud ületavad selle riigi SKP enam kui kahekordselt," teatas keskpank.

Teistesse Balti riikidesse on välismaised otseinvestorid investeerinud märksa vähem: Lätti 59% SKPst ja Leetu 41% SKPst. Välisinvestoreid huvitab Eestis finants- ja kindlustustegevus ning kinnisvaraalane tegevus. Riikidest on enim otseinvesteeringuid Eestisse paigutanud Rootsi ja Soome, selgub panga statistikast.

Pensionifondid ja rahatrükk teevad Eestist netolaenuandja

Juba üheksandat aastat järjest oli Eesti ka 2017. aastal muu maailma suhtes netolaenuandja: kapitali väljavool ületas sisevoolu ligi 1 miljardi euroga.

Kapital liikus välja valdavalt portfelliinvesteeringute kaudu: Euroopa keskpankade varaostukava raames jätkas Eesti Pank investeerimist võlaväärtpaberitesse ning väljavoolu toetasid ka pensionifondide investeeringud omandi- ja võlaväärtpaberitesse.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt