Kultuurikatlas Eesti kaitsetööstuse sümpoosionil esinenud Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Henna Virkkunen tunnistas intervjuus Äripäevale, et kaitsetööstuse rajamiseks vajalike planeeringute menetlemine võtab lubamatult kaua aega. “Meie ettepanek on, et kogu protsess peaks toimuma 60 päeva jooksul.”

- Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Henna Virkkunen (vasakul) vastutab tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest.
- Foto: Liis Treimann
Virkkunen tunnistas avakõnes Euroopa kaitsetööstuse kitsaskohti: rahastamine on liiga sageli killustatud, lühiajaline ja suunatud üksikutele toodetele. Need vastavad küll kiiretele vajadustele, kuid ei loo püsivat võimekust, mistõttu tuleb liikuda kriisikeskselt mudelilt struktuursele lähenemisele.
Euroopa investeeringud peavad tema sõnul jõudma ka iduettevõteteni ja väikesteni, sest just nemad veavad sageli innovatsiooni, eriti tehisintellekti vallas, mis on kaitsesektori jaoks ülioluline tehnoloogia.
Kaitsetööstusettevõtted ei saa investeerida uutesse tootmisüksustesse, palgata kvalifitseeritud tööjõudu ega laiendada tootmisliine ilma etteaimatavuseta. Nad vajavad selgeid nõudlussignaale, mitmeaastaseid lepinguid ja pikaajalist valitsuse pühendumust. See ei ole ainult majandusküsimus – see on julgeolekuküsimus, lisas ta.
“Praegu investeerime koos liikmesriikidega arvutusvõimekusse, et tagada meie iduettevõtetele ja tööstusele vajalikud tööriistad tehisintellekti arendamiseks ja koolitamiseks. Meie investeeringud superarvutitesse ja AI-tehastesse ulatuvad viie aasta jooksul 10 miljardi euroni. Järgmisena liigume edasi nn gigatehaste suunas.
AI-põhine järeldusvõime ja küberjulgeolek pakuvad uusi võimalusi simulatsioonideks. Need gigatehased suurendavad meie võimekust võrreldes olemasolevate AI-tehastega. Juba ühe aasta pärast on meie superarvutite arvutusvõime viis korda suurem kui täna. Gigatehased on veelgi võimsamad – üks gigatehas on neli korda võimsam kui suurim olemasolev AI-tehas,“ sõnas Virkkunen.
Tsiviilinnovatsiooni peab Euroopa suutma kiiresti ja tõhusalt kohandama kaitseotstarbeks.
Järgneb intervjuu tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutava Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi Henna Virkkuneniga:
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kaitsetööstuste juhid leiavad, et Ukraina sõja lõpp valdkonna rahastamisse suurt muutust ei too. “Rong on aeglaselt, aga kindlalt käima läinud,” ütles Threod Systemsi juhatuse liige ja tegevjuht Arno Vaik.
Kuigi mitmed näitajad lubavad Eesti majandusele pika langustsükli järel kasvu, vedeleb tõusuteel sildiga “2026” ohtlikke komistuskive, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Valitsuse täna kehtestatud riigi eriplaneeringuga luuakse kaitsetööstuspargid Pärnumaal Ermistus ja Ida-Virumaal Põhja-Kiviõlis, mille taristusse investeerib riik üle 50 miljoni euro.
Läti ettevõte on tunnistatud rahvusvahelise Ukraina droonikoalitsiooni 24 miljoni euro suuruse droonide hanke ainsaks võitjaks, kuid ettevõtte nime Läti kaitseministeerium ei avalikustanud.
10% intressiga tagatud võlakirju saab märkida kuni 26. septembrini
Kinnisvaraarendaja Endoveri kaubamärgi all tegutsev Volta SKAI OÜ pakub kuni 26. septembrini avalikult võlakirju, et kaasata kapitali uue kõrghoone ehituseks Põhja-Tallinna Volta kvartalisse.