Rikaste TOP: Škoda tagaistmelt krüptomiljonäriks

Äripäeva Rikaste TOPi jõudnud Ivan Turõgin (keskel) ja Sergei Potapenko (paremal) ütlesid, et investeerisid mõni aasta tagasi oma viimased kopikad ärisse. Sergei ütles ära üürikorteri ning magas kontoris diivanil või oma vanas Škodas. Hiljem liitus ettevõtmisega kolmas sõber Anton Altement.  Foto: Patrik Tamm
Kristel Härma • 4. oktoober 2018 • 9 min
Jaga lugu:

Esimesed Äripäeva Rikaste TOPi jõudnud krüptoettevõtjad, kes tahavad rajada krüpto- ja tavapanka Polybius, ennustavad krüptoraha kodus kaevandamise surma ning plaanivad jõuda ise tööstusliku kaevandamise maailma esiviisikusse.

Tehnikanohikust Sergei Potapenko (vara väärtus 9 mln eurot), eelmises elus tooraine kaupleja ametit pidanud Ivan Turõgin (vara väärtust 14,9 mln eurot) ning pea kümme aastat Credit Suisse'is Zürichis ja Londonis töötanud Anton Altement on kolm lapsepõlvesõpra Jõhvist, kellel on krüptomaailmas suured plaanid: nad tahavad luua investoritelt kogutud 32 miljoni dollari abil krüpto- ja tavavaluutaga tegeleva panga Polybius ning sihivad tööstusliku krüptokaevandamise mahuga maailma esiviisikut, mis on praegu tugevalt hiinlaste käes.

Esialgu tuleb Polybius siiski makseasutusena, mitte veel pangana.

Potapenko ja Turõgin jõudsid sel aastal esimeste krüptoettevõtjatena ka Äripäeva Rikaste TOPi. Nende sõnul on edetabelisse kuulumine suur au, kuid nende plaanid on siiski palju suuremad.

ICO ehk inglise keeles initial coin offering on mudel, mille puhul ettevõtja kaasab investoritelt investeeringuid mõnes ametlikus valuutas või virtuaalvääringus oma- või käibekapitali tarvis ning väljastab selle vastu plokiahelas kirjendatud ühikuid ehk inglise keeles token'eid.

Polybius kaasas ICOga eelmisel aastal investoritelt 32 miljonit dollarit.

ICOs osalenute vahel jagatakse 20% Polybius Foundation OÜ dividendidest.

Lapsepõlvesõbrad ei julgenud bitcoiniga tegeleda

Potapenko hakkas bitcoini kohta õppima aastal 2010, Turõgin liitus temaga 2013. aastal, kui tuli üks esimestest bitcoini tõusulainetest. Esialgu nad krüptovaluutat puutuda ei tahtnud, sest see oli võõras ja polnud hästi aru saada, kas see on raha või mitte. Ei olnud ka vastavaid seadusi. Otsustati, et nad ei tegele otseselt krüptovaluutaga, vaid pigem krüptoraha kaevandamise seadmetega. 2013. aastal otsisid nad foorumite kaudu üles bitcoini kaevandamisel kasutatava mikrokiibi arendaja. Potapenko ja Turõgin sõlmisid Californias lepingu ning hakkasid kaevandamiseks seadmeid Eestis kokku panema.

Altement vaatas seda kõike pealt. "Kui nad kogu selle asjaga 2013. aastal tegelema hakkasid, ütlesin, et see on ajaraiskamine, täiesti mõttetu elupõletamine," meenutas ta. Mööda läks neli aastat ning kui tuli Polybiuse idee, paistis Altementi jaoks liitumiseks huvitav hetk.

"Aga tööd on rohkem kui Credit Suisse'is. Palju rohkem. Ma töötasin Londonis nii, et olin hommikul kell üheksa kontoris ja tavaliselt jäin sinna keskkööni või kella üheni öösel. Mõtlesin, et krüpto-fintech'i keskkonnas on elu lill, aga tegelikult töötan nüüd nädalavahetustel ka," rääkis Altement.

Sergei Potapenkole ja Ivan Turõginile kuuluvad ettevõtted HashCoins ja Burfa Media pakuvad ettevõtetele pilvekaevandamise teenuseid ja ehitavad suuri andmekeskusi, mille võimsusi rendivad partneritele.

HashCoins tegeleb ka IT-teenuste ja arendamisega, Burfa Media tegeleb digitaalreklaamiga.

HashCoinsi käive oli möödunud aastal 9,9 miljonit eurot, ärikasum 3,8 miljonit eurot.

Burfa Media käive oli möödunud aastal 10,7 miljonit eurot, ärikasum 5,3 miljonit eurot.

Sergei Potapenko (vasakul), Anton Altement ja Ivan Turõgin on tänu krüptorahadele taas ühe laua taga kokku saanud.  Foto: Patrik Tamm

Kukkumised ja tõusud on paratamatud

Ehkki nende ICOga kogutud ligikaudu 28 miljonist eurost sai ettevõtte väärtuseks krüptorahade tõusuga rohkem kui 52 miljonit ning praeguseks umbes 40–45 miljonit eurot, ei pea nad ise seda oluliseks, sest Polybiuse ülesanne ei ole krüptovaluutadega spekuleerimine. "Me ei vaata seda plussina, sest me ei ole kauplejad. Meil on eelarve ja vaatame, kas on piisavalt raha, ja siis me teeme tööd," ütles Altement. Tema sõnul on nad endale aru andnud, et krüptoraha ongi volatiilne.

Altement märkis, et nende eesmärk ei olnud ICO rahaga spekuleerida, küll aga andis väärtuse suur kasv neile ja nende töötajatele kindlustunnet. "Nad näevad, et ettevõte on rahastatud ja võib rahulikult magada," ütles ta. "Loomulikult volatiilsus on, nagu see on. Me vaatame äriplaanis konservatiivsemalt: äriplaani koostades me ei plaani, et see, mis on kasvanud, jääb."

Anton Altement

Kas krüptorahamaailmas läheb seis lähiajal paremaks? Ennustama ei hakka, aga üldperspektiivis on asjad väga positiivsed olnud väga mitu aastat. Kui me vaatame kursse, on bitcoin võrreldes talvega alla läinud, aga kui vaadata 12 kuu ulatuses, siis on see positiivne. Bitcoini hind oli aasta tagasi väiksem, kui on praegu. Volatiilsus on, nagu on, aga meie näeme küll kasvutendentsi.

Altementi sõnul nad ei osta ega müü krüptoraha, sest see oleks juba aktiivne spekuleerimine ning Polybius ei ole kaupleja. "Polybius arendab fintech-projekti. Ja kui krüptoraha on volatiilne, peab selle üle elama."

"Igal aastal juhtub, et krüptovaluutad hakkavad kukkuma ja siis põrkavad tagasi," tõdes Turõgin. Kuna Polybius ega nende teine ettevõte HashCoins ei spekuleeri, siis nad praeguse languse ajal krüptoraha kokku ei osta. Siiski on see nende jaoks hea aeg kaevandamisseadmete ostmiseks. "Nende seadmete hind korreleerub krüptovaluutade hinnaga. See aasta oli hea aeg investeerida seadmetesse, sest nende hind on langenud," rääkis Altement.

Polybiuse kontor Tartu maanteel. Nende teine kontor asub Brüsselis.  Foto: Patrik Tamm

Polybius pole pääsenud tulisest kriitikast

Polybiuse loomist on saatnud internetifoorumites suur skepsis. Internetis on lausa küsitud, kas keegi on kunagi nende Tallinnas Tartu maanteel asuvas kontoris käinud ja kas ettevõte on ikka päris. "Teie olete nüüd käinud," naljatlesid nad ja lisasid, et nende kontoris on käinud ka kliendid ja partnerid.

Turõgin nentis, et alati on inimesi, kes jõuavad järeldustele ilma uuringut tegemata. "Samas on ka väga palju inimesi, kes saavad meie tegevusest aru, teavad, kes me oleme, ja selle üks näide on see, et 27 000 inimest osales Polybiuse ICO-l."

Küsimuse peale, mida nad ütleksid neile mures olevatele inimestele, kes ei tea, kas nad saavad oma ICOga panustatud raha tagasi, sõnas Altement, et ennustada nad ei oska, kuid nad teevad kõik endast sõltuva, et projekt teoks saaks. "Tegevus on parem näitaja kui sõnad," tõdes ta. "Me proovime oma tegevusega näidata, et see oli nende aega ja usaldust väärt. Aga peab aru saama, et see on pikaajaline projekt. Polybius ei ole coin, kus keegi tuleb suure rahasummaga, lükkab hinna lakke ja siis müüb maha."

Polybiuse eest hoiatas eelmisel aastal ka finantsinspektsioon. Turõgin selgitas, et kui nende ICO-projekti turundus käima läks, nimetasid nad end Polybiuse pangaks. Reklaamiseaduse järgi ei tohi nad aga panga nime kasutada.

Tema sõnul oli inspektsiooni hoiatus tegelikult positiivne. "Hoiatus oli selles kontekstis, et ärge tooge deposiite või ärge võtke laenu Polybiuselt, aga Polybius neid asju ei pakkunud. See on väga hea, et keegi tegi selgeks ja see aitas meil seda korrigeerida. Muidugi, kui tuleb hoiatus finantsinspektsioonilt, ega see meeldiv ei ole, aga lõppude lõpuks on see meie jaoks pigem positiivne kui negatiivne."

Potapenko, Turõgin ja Altement on eriti uhked selle üle, et on tööjõukriisis leidnud endale töötajad, kelle valisid ükshaaval Eestist ja välismaalt.  Foto: Patrik Tamm

Alustavad finantsasutusega Belgias

Ehkki krüptomaailm end tavaliselt traditsioonilisele pangandusele vastandab, tahab loodav Polybius olla nii krüpto- kui ka tavavaluutadega tegelev finantsasutus. Altementi sõnul on asi selles, et nad on kindlad, et krüptorahad kusagile ei kao ning samas ei usu nad, et krüpto lükkab tavafinantsi kõrvale. "Tavafinants ei viska krüptot välja, selleks on liiga hilja. See on piisavalt laialt levinud. Sellepärast oligi mõte, et teeme toote, mis kataks mõlemat – nii krüpto- kui ka tavaraha –, sest meie arvates on krüpto osa tänapäeva finantssüsteemist, aga ega need eurod kuskile ära ei lähe. Euro jääb," rääkis Altement.

Altement selgitas, et praegu on ühel pool krüptorahadega online'is tegelevad ettevõtted ning teisel pool tavapangad, kes krüptot ei puutu. "Kuna me saame ühelt poolt krüptomaailmast päris hästi aru ning minul on kümme aastat pangakogemust, tuligi mõte, et teeks platvormi, mis tooks kokku mõlemad."

Osa nende tootest läheb Belgias käima sel sügisel, teine osa kevadel, kui on oodata sealset litsentsi makseasutusena tegutsemiseks. Altementi sõnul praegu Eestis nad veel finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlenud ei ole, sest valisid esimeseks turuks Belgia.

Altementi sõnul on Belgia väga huvitav turg, kus pangad on küllaltki vanavõitu ning inimestel on arved keskeltäbi neljas pangas. Nende sügisel välja tulev toode koondab eri arved ühte krüptorahakotti, välja tullakse ka krüptovalidatsiooni analüütikaga, mis võimaldab kinnitada tehingute korrektsust.

Samuti on vaja teha Altementi sõnul kakskeelsest Belgiast Hollandisse ja Prantsusmaale laienemiseks vaid väike samm. "See tundus strateegiliselt kõige ägedam," sõnas ta.

Madis Müller, Eesti Panga asepresident

Maailmas on palju ICOsid, mis tavapäraseid kanaleid kasutades kindlasti investoreid leidnud ei oleks. Hea kohaliku näitena võib viidata Eesti osaühingule, kes oma virtuaalseid žetoone müües lubas sõltuvalt investorite huvist asutada kas makseasutuse, panga või midagi muud. Tüüpilistelt investoritelt lihtsalt sellise mõtte eest ilmselt kuigi palju raha ei saaks, Polybius Foundation OÜ projekti on aga investeeritud juba üle 30 miljoni dollari. Traditsioonilisemate äridega harjunutele võib tunduda tavatu ka see, et oma projekti tutvustuses lubas Polybius ettevõttele kapitali pakkunud investorite vahel tulevikus jagada vaid 20% kasumist. See aga ei tundu olevat ületamatu takistus investoritele, kes saavad vanamoodsa aktsia asemel virtuaalse žetooni omanikuks.

Metsik Lääs saab otsa

Altement ütles, et krüptomaailmast on saanud olevik: ka CNBC ja Bloomberg näitavad bitcoini hindu. "Metsiku Lääne ajad hakkavad läbi saama ja sektor läheb täiskasvanumaks. Tulevad tõsisemad mängijad," sõnas ta. Altement ei usu, et krüptovaluuta läheb täiesti traditsiooniliste regulatsioonide alla, aga tekib koostöö regulaatorite ja krüptoettevõtjate vahel. "Ma arvan, et see on sektor, mis hakkab edasi kasvama ja sellest saab suur osa meie igapäevaelust. Ka Ripple on tegelikult pangaülekannete süsteem."

Potapenko märkis, et neil on ühelt poolt hea meel, et Eestis krüptokaevandusi ja muid krüptoettevõtteid luuakse, kuid oluline on meeles pidada, et suurem osa neist ettevõtetest tekkisid eelmise aasta jooksul. "Eelmise aasta teine pool oli kõikidele, kes puudutavad krüptomaailma, väga positiivne. Küsimus on selles, et kui nüüd võtsid krüptoturud hoogu maha, kes jääb aasta pärast alles," sõnas ta ja lisas, et nende ettevõtted HashCoins ja Burfa Media on turul olnud aastast 2013 ja näinud mitut tõusu ja langust. Samas on turg nende sõnul piisavalt suur, et praeguse seisuga on kõigil ruumi tegutseda.

Turõgini sõnul on krüptorahade aeglustumine ajutine. "Need, kes peavad vastu ja tegutsevad edasi, tulevad lõpuks võitjana välja. Aga ei tohi lasta sellest vastutuulest ennast segada."

Altementi sõnul aga krüptoraha kodus kaevandamine end varsti enam ära ei tasu. "Pikemas perspektiivis, eriti nüüd, kui tuleb proof of stake mining peale (suurema koguse token'itega on suurem õigus kaevandusmahule), kaob kodukaevandamise majanduse kasumlikkus." Nende sõnul on tulevik just industriaalse võimsusega kaevandamisfarmidel. Kodus kaevandamine jääb nende arvates ajutiseks nähtuseks. Samuti leiavad, nad et kodus kaevandamisele toob lõpu ka elektri hinna tõus.

Turõgini sõnul jääb kodus kaevandamisest siiski oluline mõju, sest sellega tegelenud inimesed mõistavad krüptoraha ja plokiahela toimimist. "Inimesed, kes kaevavad, on plokiahelateenuste ja krüptorahade kasutajad. Nad saavad aru, kuidas see töötab. Isegi siis, kui nad enam kodus ei kaeva, kasutavad nad jälle plokiahelal põhinevaid teenuseid, nende kogemus jääb nendega ja nad panustavad selle kogemusega tervesse infrastruktuuri. Ühel viisil või teisel."

Turõgin märkis, et nad ehitavad praegu Eestisse väga suurt kaevandust ning neil on plaanis saada industriaalvõimsusel kaevandamise esiviisikusse. "Praegu domineerivad hiinlased, aga me arvame, et meil on paar trikki, mille abil peaksime esiviisikusse kolme aasta jooksul saama, kasutades nii Eesti võimsuseid kui ka võimsuseid väljaspool Eestit. Islandil on meil väga suur andmekeskus, plaanid on suured."

Liina Laas-Billson, krüptoentusiast

Polybius kogus oma ICOga eelmisel aastal ilusa summa, ootan huviga, mis nende toode olema saab. Ise ma nendesse ei investeerinud, sest mind peletas eemale üks artikkel, kus asutajad ütlesid, et see, mis rahaga peale hakatakse, selgub siis, kui raha on käes.

Kuna Eesti Energia prognoosib 30% hinnatõusu, on mulle veidi arusaamatu, miks oleks Eesti hea koht industriaalseks kaevandamiseks. Kui elektrit saab aga tasuta, on olukord muidugi teine – taastuvenergia oleks siin hea lahendus.

Gruusias on krüptokaevandustööstus võtmas suuremat hoogu sisse – elekter on hüdroenergiast ja tänu sellele väga odav. Paljud suured krüptofarmid on juba sisse seatud ja töös on mitu veel. Kaevandusgigant Bitmain korraldas hiljuti Tbilisis suure konverentsi ning mõtleb potentsiaalselt Gruusiasse ümberasumisele.

Seda, et nad kuidagi Hiinale või Bitmainile järele võiksid jõuda, arvestades kui suure edumaa ja hunniku raha Bitmain juba on kokku kaevanud, ei oska prognoosida, pigem kahtlen. Bitmain on justkui krüpto-Apple.

Hiinas paneb aga valitsus krüptokaevandusi järjepidevalt kinni, tänu sellele liiguvad ettevõtted Hiinast teistesse riikidesse.

Ristküsitlus: kuidas tagab Polybius turvalisuse?

Kus hoiab Polybius ettevõtte ja klientide raha?

Altement: Pangas.

Kus te raha krüptovaras hoiate?

Altement: Krüptorahakottides, mis on avalikustatud. Meil on eri valuutadel erinev krüptorahakott, mille omanik on Polybius Foundation. Meil oli algusest peale läbipaistvus väga tähtis ja seepärast on kõik meie rahakotid avalikult nähtavad. Saab vaadata, mis need rahakotid on ja mis on nende bilanss. Sel aastal me tegime firmale ka auditeeritud aruanded.

Kuidas on teil tagatud turvalisus?

Altement: Kaitstud serveritel, kaitstud arvutites, kus peavad igale tegevusele olema alla kirjutanud mitu inimest. Keskeltläbi on vaja kolme allkirja, et mingit tegevust teha. Kõik on külmad rahakotid, on internetist väljas, et ei saaks keegi minna ja tõmmata privaatvõtmeid.

Aga kus te hoiate enda privaatvõtmeid?

Altement: Väga kaitstud kohas.

Kas token'ite kadumise probleem on lahendatud?

Turõgin: Polybius on praegu rahakott, kus inimesed saavad token'eid hoida. Oli selline olukord, et see tarkvara oli uuendamisel ja token'id liikusid teisele platvormile. Osa inimesi logis vanasse platvormi sisse ja nägi, et neid token'eid ei ole, sest need olid uue platvormi peal. Osa läks automaatselt, osa tõmbasime käsitsi. Nüüd on kõik uue platvormi peal, ükski token ei jäänud kadunuks.

Altement: Võib-olla mõned paroolid läksid kaduma, kui inimene oli ära kaotanud oma parooli ja ei suutnud meile tõestada, et see on tema rahakott. Meil on tõestamiseks mitu viisi ja kui keegi ei saa meile tõestada, et see on tema rahakott ja tema ei tea parooli, siis me ei hakka seda juurdepääsu tekitama. Selliseid juhtumeid oli ka.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt