Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti asukoht rahapesuriikide seas üllatab
Danske rahapesuskandaal kukutas järsult Taani positsiooni värskes rahapesuvastases indeksis, kuid ei mõjutanud Eesti oma, kes on Soome järel endiselt maailma teine riik rahapesu puhtuses.
Ülemaailmse Baseli rahapesuvastase indeksi koostajad hoiatavad, et riikidel on aina suurem risk sattuda rahapesu sihtriigiks.
Indeksi järgi on koguni 83 riigil ehk kahe kolmandikul indeksisse kaasatud riikidest riskitase üle 5 punkti. See tähendab, et neil riikidel on suur risk sattuda rahapesu juhtumitesse. Võrreldes 2017. aastaga on riskitase kasvanud koguni 40% riikides.
Edetabelis on aastaga teinud suurima languse Taani, Island ja Sloveenia. Kuigi peamine põhjus on uus hindamistehnika, on tabeli koostajate sõnul siiski märgatav mõju ka Danske Banki skandaalil.
“Hiljutine skandaal näitab, et tavapäraselt madala riskiga peetavates riikides võib olla suuri probleeme rahapesu järelevalve efektiivsusega,” märgiti raportis.
Allikas: Basel AML Index
Taani oli ka üks neist riikidest, kes kukkus aastaga välja madala riskitasemega riikide seast. Koos Taaniga langesid esikümnest välja ka Island, Läti ja Poola. Kümne kõige madalama riskiga riikide hulka jõudsid Leedu, Makedoonia, Bulgaaria ja Horvaatia.
Üllataval kombel on väga kõrge koha säilitanud ka Eesti, kelle riskitase pole aastaga üldse muutunud. Nii oleme me kõige madalama riskitasemega riikide seas Soome järel teisel kohal.
Allikas: Basel AML Index
Basel Anti-Money Laundering indeks on sõltumatu iga-aastane edetabel, mis hindab rahapesu ja terrorismi rahastamise riski üle maailma.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.