Suurt osa maksetest on seega juba lähiajal võimalik teha ühe hetkega ja ööpäev läbi ning ka riiklikel pühadel, kirjutab Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist Rainer Olt.

SEB on oma klientidele välkmakseid pakkunud juba umbes aasta. Välkmakse tegemiseks peavad aga süsteemiga olema liitunud nii makse tegija kui ka saaja pank. „Sellepärast võidavad Eesti inimesed ja ettevõtted välkmaksetest tõeliselt alles siis, kui liituvad ka teised Eesti kommertspangad,“ kirjutab Olt.

Eesti Panga teatel liitus Swedbank süsteemiga oktoobris ja võimaldab praegu klientidel välkmakseid vastu võtta ning peatselt ka algatada. Aasta lõpuks saavad välkmakseid tõenäoliselt teha ka LHV kliendid.

Olt märgib, et teise panka välkkiire pangaülekande tegemine interneti- või mobiilipangas on alles algus. „Võimalus kanda raha hetkega saaja kontole loob aluse mitmesugustele uutele makselahendustele, mis muudavad kiiremaks ja mugavamaks nii eraisikutevahelised arveldused kui ka maksmise poes või muu teenusepakkuja juures,“ kirjutab ta.

Uute välkmaksepõhiste lahenduste edu sõltub Olti sõnul sellest, kas piisavalt palju inimesi ja ettevõtteid saavad välkmakseid mugavalt, turvaliselt, aga samas ka piisavalt lihtsasti kasutada. See saab toimuda vaid siis, kui eri pankade „raha küsimise ja maksmise“ mobiilirakendused suudetakse panna omavahel tõrgeteta suhtlema.

Euroopas ennustatakse, et suurem osa panku liitub välkmaksete süsteemiga 2020. aastaks. Praegu on liitunud kokku 2042 panka jm makseteenusepakkujat (st kaetus on kokku umbes 49% makseteenusepakkujatest). Koos Eestiga on välkmaksete süsteemiga liitunud pankasid juba kokku 16 riigist, annab Eesti Pank teada.