Täpsustame, et Maria Alajõe allkirjastatud 12.07.2017 käskkiri “Riigikogu Kantselei arvutivõrgu kasutamise kord” näeb punktis 21 ette, et riigikogu liikme elektronpostkasti sisu varundatakse ja säilitatakse üks aasta. Sama korra punkti 9 alusel hoiustatakse arhiveeritud postkasti kasutamise kohta olemasolevad logid üks aasta.

Ennatlik oli Äripäeva järeldus, et Alajõe allkirjastatud käskkiri põhjustas Harju maakohtu poolt Autorollo kohtuasjaga seoses poliitikute Keit Pentus-Rosimannuse ja Rain Rosimannuse elektronkirjade kustutamise. Elektronkirjade kustutamine ei ole kinnitust leidnud, samuti puudub täna vajadus elektronkirjade väljaandmiseks, kuna pärast artikli ilmumist Riigikogu kantselei määruskaebus rahuldati ja Harju Maakohtu määrus elektronkirjade väljanõudmiseks tunnistati õigusvastaseks ja tühistati. Seega on selgunud, et Riigikogu Kantseleil oli õiguslik alus Rosimannuste elektronkirju kohtule mitte välja anda.

Ebaõige oli ka Äripäeva artiklitest nähtuv kuvand, justkui esines Maria Alajõe poolt 12.07.2017. a “Riigikogu Kantselei arvutivõrgu kasutamise korra” vastuvõtmise ja Autorollo pankrotimenetluses Rosimannuste elektronkirjade väljanõudmise määruse vahel seos. Sellist seost Äripäevale tänaseks teadaolevate asjaolude valguses ei esine.

Pärast artiklite avaldamist leidis kinnitust, et “Riigikogu Kantselei arvutivõrgu kasutamise kord” oli osa pikemajalisest IT-auditi protsessist, mida viidi läbi ISKE sertifitseerimismenetluse raames ning seda paralleelselt ka mitmes teises avaliku sektori asutuses. Väär oli Äripäevas avaldatu, et Maria Alajõe käskkiri andis aluse kõikide üle ühe aasta vanuste e-kirjade mittesäilitamiseks või kustutamiseks.

Äripäev palub avaldatud ebaõigete andmete pärast Maria Alajõelt vabandust.