Nafta annab saudidele endiselt rahvusvahelise indulgentsi

Saudi Araabia on viimastel aastatel paistnud silma innovatiivsuse ja liberaalsete reformidega. Kroonprints Mohammad bin Salman soovib ehitada kõrbesse tulevikulinna NEOM, millest peaks tulevikus saama Lähis-Ida biotehnoloogia ja infotehnoloogia Meka.

Samuti on kroonprintsi initsiatiivil antud konservatiivses islami kuningriigis naistele üha rohkem õigusi. Nii võivad eelmisest aastast naised istuda autorooli ja alates tänavu veebruarist tohivad naised avada enda firma ilma mehe loata.

Lähis-Ida eksperdi Helga Kalmu sõnul on reformid pigem näilised. „Saudi Araabia on jätkuvalt sama suletud ühiskond, nagu see on alati olnud,“ leiab Kalm.

Üks näide sellest on kindlasti Saudi Araabia Istanbuli konsulaadis toimunud ajakirjanik Jamal Khashoggi mõrv, mis on jätnud riigi Kalmu hinnangul häbisse. „See, kuidas seda skandaali strateegiliselt kommunikeeritud, on üpris piinlik, kuid otseseid sanktsioone pole see kaasa toonud,“ selgitab Kalm.

Tema sõnul pole Ameerika Ühendriikidest oodata Saudi Araabia suunal tõsiseid karistusmeetmeid hoolimata sellest, et mõrvatud ajakirjanik oli USA alaline elanik. „Arvan, et see on nii Ameerika kui ka saudide ühishuvi, et see skandaal vajuks kiiresti unustusehõlma,“ ütleb Kalm.

Ta toob näiteks kroonprintsi bin Salmani algatatud Jeemeni sõja, mis on pälvinud Läänes palju kriitikat, kuid USA ja Briti kodanike surve pole peatanud relvatarneid saudidele. „Saudi Araabia on alati selline olnud ja kõige tõenäolisem, et siirdutakse tagasi business as usual'i juurde,“ arvab endine rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse ekspert.

Kalm tõdeb, et praeguse kroonprintsi paljud välispoliitilised avantüürid, näiteks Qatari blokaad ja Jeemeni sisekonflikti sekkumine, on läbi kukkunud. Viimane ajakirjaniku mõrv on lihtsalt üks punkt selles negatiivses nimekirjas.

Kuigi rahvusvahelise kogukonna valulik reaktsioon Khashoggi mõrvale on jäänud pigem kriitiliste sõnavõttude tasemele, jäi hulk majandusmaailma suurtegijaid kõrvale Ar-Riyadis toimunud investeerimiskonverentsist.

Teisalt leiab Kalm, et ka see on pigem pealiskaudne žest, kuivõrd tõsine püüd karistada Saudi Araabiat al Saudi võimuperekonda kritiseerinud ajakirjaniku kõrvaldamise eest. „Tegelikult osalus konverentsil ei kannatanud. Tõepoolest, võtmeisikud ei läinud sinna kohale, kuid see ei tähenda, et nad ei saatnud oma esindajaid,“ märgib Kalm.

Teisalt leidis Alexela juhatuse liige Alan Vaht, et rahvusvahelised ettevõtjad on siiski hakanud suhtuma Saudi Araabia investeeringutesse teatud umbusuga, sest kardetakse „verist“ raha. „Praegu vaadatakse hoolikalt, kuidas mõrvaskandaal laheneb ehk mis hoiaku võtavad NATO ja USA ning kuidas suhtutakse neisse riikidesse, kes jätkavad praegu saudidega koostööd. Küsimusi on väga palju ja see teeb väga ettevaatlikuks,“ möönab Vaht.

Üks põhjus, miks hoida saudidega häid suhteid, on riigi plaan viia naftaettevõte Aramco rahvusvahelisele börsile, mistõttu soovivad paljud riigid Aramcot just enda väärtpaberiturule. Plaan oli 5% Aramco aktsiatest viia börsile juba sel aastal, kuid seda lükati edasi. „Pikas intervjuus kinnitas Saudi Araabia energiaminister, et Aramco läheb börsile, aga seda plaanitakse aastal 2021,“ ütleb Vaht.

Alexela juhatuse liikme hinnangul on tegemist väga pika perioodiga. „Kui praegu oleks aktsiate märkimise aeg ja tõesti minnakse börsile, siis praeguse mõrvaskandaali valguses oleks see väga vale otsus, kuid kolme aasta pärast on Istanbuli sündmused juba unustatud,“ arvab Vaht.