Saabunud vihje peale võttis veterinaar- ja toiduamet septembris ja oktoobris proovid 20 tootja hakklihast. Kontrolli eesmärk oli tuvastada, kas märgistuse kohaselt veiseliha sisaldavas hakklihas on kasutatud ka linnuliha, mis etiketil kajastamist ei leia.

Rikkumise puhul, kus toode sisaldab linnuliha, ehkki märgistusel puudub sellekohane teave, on tegemist toidu võltsimisega. Ameti teatel tuvastati toidu võltsimine viie ettevõtte puhul: OÜ Lepiku Lihatööstus, OÜ Raasiku Lihatööstus, OÜ ABC1, OÜ Vecordia Põltsamaa Vorstitööstus ja Talika Meat OÜ.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on tegemist olulise rikkumisega. „Toidu võltsimine ja võltsitud toidu käitlemine on keelatud,” ütleb ta. Kuna toidu võltsimine pole Euroopas harv nähtus, teostab amet riski- või vihjepõhiseid kontrolle.

Veterinaar- ja toiduamet tegi ettekirjutused ning alustab väärteomenetlust toiduvõltsijate karistamiseks.

Äripäev kirjutas poolteist aastat tagasi, et toidupettuste suuruseks hinnatakse maailmas kokku 40 miljardit eurot. Pigem on summa aga palju suurem, sest arvestus käib avastatud pettusejuhtumite järgi. Osa juhtumite puhul muudetakse üks toiduaine teise toidu sarnaseks, teistel lisatakse toiduainele aineid, et seda kallima või värskemana näidata. Pikemalt saad sellest lugeda siit.