• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Värvitud oliivid ja teised toidupettused

    Oliivikorjamine.Foto: EPA

    Värvitud oliivid, kemikaalispreid ja suitsumaitse jäätmete põletamisest – sellised toidupettused on juba miljardibisniseks paisunud.

    Selliseid pettusi uurib pommikindlate uste taga paiknev tipplabor Põhja-Iirimaal – Global Institute for Food Security, kirjutab Yle uudisteportaal. Labori juht Chris Elliott on näinud tuhandeid toiduaineid, mis näevad välja nagu üks toiduaine, kuid on tegelikult hoopis midagi muud.
    Toidupettuste suuruseks hinnatakse maailmas kokku 40 miljardit eurot. Pigem on summa aga palju suurem, sest arvestus käib avastatud pettusejuhtumite järgi. Osa juhtumite puhul muudetakse üks toiduaine teise toidu sarnaseks, teistel lisatakse toiduainele aineid, et seda kallima või värskemana näidata.
    Jäätmete põletamine annab juustule aroomi
    Kemikaalid ja jäätmed – selle retseptiga muutsid petturid kohupiima mozzarellaks. Juhtumi avastasid 2015. aastal Itaalia ametnikud. Selgus, et kirjade järgi Itaalia idarannikul Abruzzos valminud mozzarella oli Ida-Euroopast pärit kohupiim, mida petturid pritsisid sidrunhappega. Lisaks oli tootele lisatud suitsulõhna, mida saadi jäätmete põletamisel.
    Belfasti laboris teatakse, et toidupettused on üks Itaalia maffia sissetulekuallikaid. Vale-mozzarellat on müüdud nii Euroopas kui Ameerikas.
    Oliiv sai värskust putukatõrjest
    Oliive võidakse n-ö värskendada putukatõrjekemikaaliga, nagu juhtus eelmisel aastal Itaalias, kus ametnikud leidsid 85 tonni vasksulfaadiga tuunitud oliive. Itaalia maffia käsilased olid oliivid kemikaaliga säravroheliseks värvinud. Vasksulfaati kasutatakse putukatõrjes ja see võib sissesööduna tekitada kõhuvalu ja halba enesetunnet.
    Oliivid ja oliiviõli on petturite lemmik, sest kuigi nende hind pole kõrge, on kogused meeletud. Ja kuivõrd Itaalia on maailmas suuruselt kolmas oliiviõlitootja, ongi see valdkond maffia huviorbiidis. Ühest küljest on ahvatlev müüa odavamat oliiviõli külmpressitud õli nime all, teisalt peidetakse õli Türgi või varem ka Süüria päritolu Itaalia nime taha. Labor on tuvastanud, et külmpressitud oliiviõlina on müüdud ka maisiõli või päevalilleõli.
    Pettus laskub luksklassist alla
    Üha rohkem toidupettusi puudutab argiseid toiduaineid. Varem tehti järele kvaliteetviskit või luksusšampanjat, nüüd juurviljapüreed ja tomatimahla. Toidupettuste ulatusest kõneleb ka see, et näiteks Itaalia politseis on ametis 60 inimesest koosnev erirühm, mis tegeleb oliiviõlipettustega.
    Toidupettuste peamised sihtriigid on USA ja kasvavas ulatuses Hiina, kus välismaa toit muutub järjest populaarsemaks. 
    Näiteks Shanghais ja Jiangsu maakonnas konfiskeerisid ametnikud 2013, aastal lambaliha, mis uurimisel osutus roti-, mingi- ja rebaselihast koosnevaks seguks. Tootesse oli lisatud ka kemikaale, näiteks säilivust parandavaid nitraate ja želatiini.
    Kala vahetub odavama vastu
    Brüsseli kalarestoranidest 2015. aastal kogutud proovid näitasid, et iga kolmas kala oli midagi muud, kui hinnakiri näitas, kirjutas USA tarbijaühing Oceana. Nii oli näiteks turska segatud teiste kaladega või välja vahetatud. „Kõige rohkem järeletehtud kala on tuunikala,“ ütleb toiduohutuse labori juht Elliott. „Sagedane on ka tursa ja teiste vabalt elavate kalade siltide kasutamine.“
    Kalapettuste edetabeleid juhivad Itaalia ja Hispaania, aga Belfasti laboris on näidiseid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa vetelt.
    Oregano maasikalehtedest
    Suurbritannia supermarketitest 2015. aastal kogutud näidistest iga neljas oli midagi muud kui oregano. Näidised sisaldasid nii oliivipuude ja sarapuu lehti kui ka lihtsalt heina. "Oreganole on lihtne mis tahes lehti lisada, kuivatatud maasikalehed käivad küll," ütles professor Elliott.
    Kuivõrd maitseainete kilohinnad on kõrged, tõotab pettus selles vallas kurjategijatele suurt tulu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ühekordne maks või maksulangetus: millise lahenduse on leidnud energiakriisile teised Euroopa riigid
Restoraniomanik Michelini tunnustusest: veel ei tea, kuidas see mõjutab
LHV sisering märgib miljonite eest aktsiaid, kuid paljud on õigused ka maha müünud
Raadiosaated
Kõrgkoolid ilmselt tegevuse kokkutõmbamisest ei pääse
Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel ei usu, et Eesti kõrgkoolidel õnnestub tänavu vastuvõttude ja õppekavade kärpimist vältida, sest otsused tuleb langetada juba lähiajal, kuid riik ei võtnud äsjast lisaeelarvet koostades koolidele raha juurde leidmist isegi arutusele.
Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel ei usu, et Eesti kõrgkoolidel õnnestub tänavu vastuvõttude ja õppekavade kärpimist vältida, sest otsused tuleb langetada juba lähiajal, kuid riik ei võtnud äsjast lisaeelarvet koostades koolidele raha juurde leidmist isegi arutusele.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Kõik arvamuslood
Investor
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Kõik investeerimisteemad
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Juhtimine
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kõik juhtimise artiklid
Kõik artiklid
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Kõik Äripäeva artiklid
Sisuturundus
Sisuturundus
Suur lugu
Riikidevaheline sahkerdamine loksutab Eesti suurimat laevatootjat Ettevõte ootab riigilt suuremaid eksporditagatisi
Sammhaaval impeeriumini. Eesti erameditsiini kuningas sööb konkurente ja võtab pardale investorid
Raske vähidiagnoosi saanud omanik otsib edukale firmale ostjat. Kuid maailm ei lase leida
Kõik suured lood
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Kohtuvaidluses aitab PR teha sõnumid lihtsaks ja arusaadavaks
Oskamatus avalikkusega suhelda võib viia suurprojektid hingusele ning kahjustada kohtuvaidluse kulgu, nagu oleme näinud näiteks Tartu tselluloositehase loos. Samas annab suhtekorralduse nüansside tundmine läbirääkimistes ja vaidlustes olulisi eeliseid.
Oskamatus avalikkusega suhelda võib viia suurprojektid hingusele ning kahjustada kohtuvaidluse kulgu, nagu oleme näinud näiteks Tartu tselluloositehase loos. Samas annab suhtekorralduse nüansside tundmine läbirääkimistes ja vaidlustes olulisi eeliseid.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.