Värvitud oliivid ja teised toidupettused

Selliseid pettusi uurib pommikindlate uste taga paiknev tipplabor Põhja-Iirimaal – Global Institute for Food Security, kirjutab Yle uudisteportaal. Labori juht Chris Elliott on näinud tuhandeid toiduaineid, mis näevad välja nagu üks toiduaine, kuid on tegelikult hoopis midagi muud.

Toidupettuste suuruseks hinnatakse maailmas kokku 40 miljardit eurot. Pigem on summa aga palju suurem, sest arvestus käib avastatud pettusejuhtumite järgi. Osa juhtumite puhul muudetakse üks toiduaine teise toidu sarnaseks, teistel lisatakse toiduainele aineid, et seda kallima või värskemana näidata.

Kemikaalid ja jäätmed – selle retseptiga muutsid petturid kohupiima mozzarellaks. Juhtumi avastasid 2015. aastal Itaalia ametnikud. Selgus, et kirjade järgi Itaalia idarannikul Abruzzos valminud mozzarella oli Ida-Euroopast pärit kohupiim, mida petturid pritsisid sidrunhappega. Lisaks oli tootele lisatud suitsulõhna, mida saadi jäätmete põletamisel.

Belfasti laboris teatakse, et toidupettused on üks Itaalia maffia sissetulekuallikaid. Vale-mozzarellat on müüdud nii Euroopas kui Ameerikas.

Oliive võidakse n-ö värskendada putukatõrjekemikaaliga, nagu juhtus eelmisel aastal Itaalias, kus ametnikud leidsid 85 tonni vasksulfaadiga tuunitud oliive. Itaalia maffia käsilased olid oliivid kemikaaliga säravroheliseks värvinud. Vasksulfaati kasutatakse putukatõrjes ja see võib sissesööduna tekitada kõhuvalu ja halba enesetunnet.

Oliivid ja oliiviõli on petturite lemmik, sest kuigi nende hind pole kõrge, on kogused meeletud. Ja kuivõrd Itaalia on maailmas suuruselt kolmas oliiviõlitootja, ongi see valdkond maffia huviorbiidis. Ühest küljest on ahvatlev müüa odavamat oliiviõli külmpressitud õli nime all, teisalt peidetakse õli Türgi või varem ka Süüria päritolu Itaalia nime taha. Labor on tuvastanud, et külmpressitud oliiviõlina on müüdud ka maisiõli või päevalilleõli.

Üha rohkem toidupettusi puudutab argiseid toiduaineid. Varem tehti järele kvaliteetviskit või luksusšampanjat, nüüd juurviljapüreed ja tomatimahla. Toidupettuste ulatusest kõneleb ka see, et näiteks Itaalia politseis on ametis 60 inimesest koosnev erirühm, mis tegeleb oliiviõlipettustega.

Toidupettuste peamised sihtriigid on USA ja kasvavas ulatuses Hiina, kus välismaa toit muutub järjest populaarsemaks. 

Näiteks Shanghais ja Jiangsu maakonnas konfiskeerisid ametnikud 2013, aastal lambaliha, mis uurimisel osutus roti-, mingi- ja rebaselihast koosnevaks seguks. Tootesse oli lisatud ka kemikaale, näiteks säilivust parandavaid nitraate ja želatiini.

Brüsseli kalarestoranidest 2015. aastal kogutud proovid näitasid, et iga kolmas kala oli midagi muud, kui hinnakiri näitas, kirjutas USA tarbijaühing Oceana. Nii oli näiteks turska segatud teiste kaladega või välja vahetatud. „Kõige rohkem järeletehtud kala on tuunikala,“ ütleb toiduohutuse labori juht Elliott. „Sagedane on ka tursa ja teiste vabalt elavate kalade siltide kasutamine.“

Kalapettuste edetabeleid juhivad Itaalia ja Hispaania, aga Belfasti laboris on näidiseid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa vetelt.

Suurbritannia supermarketitest 2015. aastal kogutud näidistest iga neljas oli midagi muud kui oregano. Näidised sisaldasid nii oliivipuude ja sarapuu lehti kui ka lihtsalt heina. "Oreganole on lihtne mis tahes lehti lisada, kuivatatud maasikalehed käivad küll," ütles professor Elliott.

Kuivõrd maitseainete kilohinnad on kõrged, tõotab pettus selles vallas kurjategijatele suurt tulu.