Konverentsituristid tahavad Eestisse tagasi tulla
Pikemalt väldanud ja rohkete osalejatega konverentside külastajad tahavad siia ka puhkusele tulla ja soovitavad Eestit väärt konverentsipaigana oma võrgustikes.
EASi turismiarenduskeskuse tellitud ja Kantar Emori tehtud uuringust selgus, et enne konverentsi ei olnud uuringule vastanud konverentsituristidest Eestit külastanud kaks kolmandikku, neist üle 80 protsendi kaaluks Eestit tulevikus oma puhkuse sihtkohana, teatas EAS.
Konverentsi toimumispaigana soovitaks Eestit üle 90 protsendi konverentsituristdest. Esile toodi ilusat loodust, rohelist eluviisi, kiideti toiduvalikut ning üldist hinnataset. Positiivsena mainiti linnade suurust, mis teeb ringiliikumise mugavaks ja kiireks. Väga heaks hinnati konverentside korraldust.
„Konverentsiturismi arendamine on turismiarenduskeskusele lähiaastatel üks tähtsamaid, sest konverentsituristid kulutavad Eestis keskmisest turistist rohkem. Need on tegusad inimesed, kes reisivad palju ja levitavad sõna oma mõjukate kolleegide seas. Ning kui neile Eesti meeldib, toovad nad meile veel teist korda tulu puhkajana,“ loetles konverentsiturismi arendamise põhjusi EASi turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli.
Eesti Konverentsibüroo juhi Kadri Karu sõnul tuntakse Eesti vastu konverentsimaailmas aasta-aastalt üha enam huvi. „Murekohaks on jätkuvalt suurema multifunktsionaalse keskuse puudumine ja lennuühendused. Nutikate ühislahenduste abil oleme suutnud konverentsiturismi siiski järjepidevalt kasvatada. Samuti on meie tugevuseks tipptasemel erialateadlased, kes oma kaaluka sõnaga meelitavad siia rahvusvahelisi tippüritusi,“ sõnas Karu.
Kantar Emorilt tellitud uuringule vastas 799 konverentsituristi 20 konverentsilt, mis toimusid 2017. aasta augustist 2018. aasta septembrini. 4/5 konverentsituristidest oli pärit Euroopast. 12% neist reisis Eestisse koos ühe ja 4% koos mitme kaaslasega. Enamik konverentsituriste (71%) viibis konverentsilinnas kolm kuni viis ööd.
Konverentsituristi keskmine kulutus oli 190 eurot Eestis viibitud öö kohta, Tallinnas toimuvate konverentside puhul 193 eurot, Tartu konverentside puhul 167 eurot. 38% kogusummast kulus majutusele, 30% osalustasule, 12% väljas söömisele, 8% ostudele ja 12% muudele teenustele (kohalik transport, ekskursioonid, meelelahutus jm).
Tartus olid kulutused väiksemad kui Tallinnas, sest Tartus olid keskmiselt odavamad kolm kõige sagedamini mainitud kuluallikat – konverentsi osalustasu, majutus ja väljas einestamine.