Danske rahapesuskandaal: esimene haarang

Eilne pressikonverents, kus teatati esimestest kinnipidamistest ja kahtlustuste esitamistest Danske panga rahapesu asjus. Vasakult: riigiprokurör Marek Vahing, peaprokurör Lavly Perling ja keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere.   Foto: Andras Kralla

“See raha ikka lendas kohe kuskile kaugele minema,” kõlas täna iseloomustus Eesti Danske harus rahapesule kaasa aidanud töötajate kohta.

Tana ja eile peeti kinni esimesed suures Danske rahapesuasjas kahtlustatavad. Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles, et kinnipeetud on esimene kaitsevall rahapesuvastases võitluses: kliendihaldurid, kelle tööülesanne on olnud hoida ära rahapesu­juhtumeid, nendest teada anda, suhelda klientidega. “Neil olid oma kliendid, juriidilised isikud, kelle kontosid nad haldasid, aga printsiibis nad tegelesid võrgustikuna.”

Kahtlustuse on saanud divisjoni juht Juri Kidjajev ning endised suhtehaldurid Oksana Lindmets, Anatoli Ivanov, Anna Kurilenko, Natalja Komarov, Jevgeni Agnevštšikov, Mihhail Murnikov, Marko Teder, Olga Tšetverikova ja Erik Lidmets. Agnevštšikov, Murnikov ja Teder ajavad koos äri ettevõtetes NRD Assets ja NRD Advisory. Keskkriminaalpolitsei juhi Aivar Alavere sõnul panga toonane juht Aivar Rehe praegu kahtlustatavate hulka ei kuulu. “Toonitan, hetkel ei kuulu,” ütles ta.

Kümme esimest kahtlusalust

Meedias on avaldatud 26 isiku nimed, kes William Browderi väitel olid seotud Danske panga Eesti filiaalis toime pandud võimaliku rahapesuga. Kuivõrd kõnealuses nimekirjas on ka isikuid, kes ei ole saanud kuriteokahtlustust, siis arvestades suurt avalikku huvi nimetatud kriminaalasja vastu ning vältimaks ekslikult valede inimeste süüdistamist ajakirjanduses, kinnitas prokuratuur kahtlustuse saanud isikute nimed:

Anatoli Ivanov, Erik Lidmets, Juri Kidjajev, Jevgeni Agnevštšikov, Marko Teder, Mihhail Murnikov, Anna Kurilenko, Natalja Komarov, Olga Tšetverikova, Oksana Lindmets.

Kui täna päeval olid neist enamiku telefon välja lülitatud, siis Olga Tšetverikova võttis kõne vastu, mis näitab, et ta ei ole enam kinni peetud.

Alavere sõnul olid Danskes vastu võetud justkui kõik sisemised regulatsioonid, aga sisekontroll oli väga puudulik ja tegevus oli süsteemne, koordineeritud ja eesmärgipärane – teenida tulu.

Tohutu infohulk

Danske rahapesu kriminaalasja vedav riigiprokurör Marek Vahing meenutas, kuidas kriminaalasi hoo üles võttis. “Kui varem vaadati rahapesuasja suhtumisega, et lihtsalt rahapesu, aga kui sinna juurde lisada vihjed: “Kuulge, sõbrad, see oli teadlik tegevus. Polnud nii, et kogemata juhtus, ajad olidki sellised ja nõudmised teised.” See oli tugev impulss, kus otsustasime, et otsime kogu oma info varasalvest üles, paneme kokku ja teeme ära,” rääkis Vahing.

Vahingu sõnul oli menetluse ajal kõige keerulisem läbi närida saabunud infohulgast. “Mitteresidentide arv, keda kasutati varjamistegevuseks, küünib sadade, kui mitte tuhandeni,” avaldas ta.

Kui tõenäoline on, et tippjuhtkond ei teadnud, mida alluvad teevad? “Kõige ehedam märk sellest, et midagi oli tippjuhtkonnas ja väga kõrgel Taanis kapitaalselt mäda, oli see, kui Taani võimud esitasid Danske emapangale süüdistuse,” kostis Vahing. Mille vastu täpsemalt eksis mitteresidentide divisjoni juhtinud Juri Kidjajev, Vahing ei avaldanud. “Ta ei täitnud ametiülesandeid nii, nagu pidanuks.”

Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere oli Kidjajevi rääkides veidi konkreetsem. “Juri Kidjajev divisjoni juhina kinnitas regulatsioonid, mille alusel oleks rahapesu tõkestamine pidanud toimima,” ütles ta.

Kõige kõnekam oli pressikonverentsi ajal Alavere rõhuasetus, kui ta sõnas, et hetkel ei ole Danske juht Aivar Rehe kahtlusalune. “Ajamäärus “hetkel” mu lauses tõesti oli ja on ka praegu,” sõnas ta ja lisas: “Üritame maksimaalset tõde välja selgitada.” Marek Vahing ütles, et kui tõendid näitavad, et Rehe on kuriteo toime pannud, siis Rehele ka kahtlustus esitatakse.

“Arvan, et Eesti on väga erinevate menetlustega tõestanud, et me ei karda tippu välja minna, kui selle kohta on tõendid. Olen lootusrikas, et saame teada võimalikult laial ampluaal, kes mida tegi ja milline oli rollide jaotus pangas,” lisas peaprokurör Lavly Perling.

Kas on tulnud vihjeid sellest, et juhtkond teadis, mis toimub? “Meile on laekunud väga palju ja erinevaid vihjeid. Kahtlustatavate ring pigem suureneb,” ütles Perling.

“Meile on laekunud väga palju ja erinevaid vihjeid. Kahtlustatavate ring pigem suureneb,” ütles Perling.  Foto: Andras Kralla

Kes nad on ja mida me neist teame?

Danske ühele endisele töötajale on kõige ootamatum kahtlusalune Juri Kidjajev. “Elu on täis üllatusi.”

Erik Lidmets lahkus Danskest umbes kaheksa aastat tagasi. Pangas loeti seejärel töötajatele sõnad peale: järgige juhendeid. “Kuidas klientidega töötada.” Rohkem töötajatele ei öeldud. Äripäevaga suhelnud allikas mäletab ähmaselt, et samal ajal võis ka Marko Teder pangast lahkuda. Mihhail Murnikovi meenutatakse kui elukunstnikku, kes pangasisestes kontrollides silma ei jäänud. “Ekstravertne, aktiivne ja enne ütleb, kui mõtleb. Inimene, keda on raske raamidesse suruda.”

Hiljuti käis vilepuhujast Howard Wilkinsonist rääkivast Äripäeva loost läbi praeguseks kahtlustuse saanud Danske endine suhtehaldur Olga Tšetverikova. Artikkel kirjeldas, kuidas ta oli seotud ühe Putini lähiringiga seostatud ettevõttega.

Putini lähedastega õnnestus kokku viia paarkümmend firmat. Nendest ühe, Lantana Trade’i teenindamine maksis Tšetverikovale töö pangas. Lantana Trade sattus 2013. aasta suve lõpus pangasisese kontrolli hambusse.

Selgus, et firma kohta pole vajalikke dokumente. Seejärel taheti läbi kammida kogu Tšetverikova töö. Asi liikus järelkontrolli, milleks oli loa andnud toona majast ära olnud panga juhti Aivar Rehet asendanud juhatuse liige Tõnu Vanajuur. Viimane praegu teemat ei kommenteeri. Äripäevale pole Tšetverikova kordagi varem vastanud.

Täna ta võttis kõne vastu. “Väga vabandan, ma ei taha ega saa ajakirjandusega rääkida,” lausus Tšetverikova. “Soovin teile ilusat päeva ja jõuluaega, aga sel teemal ma küll ei räägi.”

Värbamised Bakuus

Oksana Lindmetsast kirjutas Äripäev juba läinud aastal, kui kirjeldas, kuidas Eesti Danske Bakuus miljardite pööritajad kliendiks värbas. Dokumendid näitasid, kuidas kontode avamine käis Bakuus ja selleks kasutas Danske sealset esindajat või lennutas panga esindaja kohale Eestist.

Eesti Dansket esindas ehk allkirjastas pabereid Oksana Lindmets. Hiljem töötas Lindmets rahapesu tõttu sel aastal kinni pandud Versobankis mitteresidentidest korporatiivklientide osakonna juhataja kohusetäitjana. Kuidas ta Danskes töötades Aserbaidžaani Laundromati peategelastega tegeles, Lindmets Äripäevale ei rääkinud.

“Ma ei tööta enam Danske pangas. Ma ei kommenteeri midagi seoses sellega,” vastas Lindmets aasta eest, kui ajakirjanik ütles, et soovib naise Danskes töötamise aja kohta küsimusi esitada. Kui ajakirjanik mainis, et tunneb huvi just Lindmetsa Bakuus käimise vastu, sekkus Lindmets poole lause pealt. “Ei kommenteeri.”

Kahtlustatavate ring suureneb

“Kellel on soov tulla ja rääkida oma osalusest skeemist, selle abistamisega hiljem arvestatakse,” kutsus Perling üles.

Perling juhtis tähelepanu menetlustähtaegadele, kuna tegu on üsna ammu toimunud kuritegudega. “Teeme nii kiiresti kui võimalik, aga kvaliteedis me järele anda ei saa. Püüame kohtu ette jõuda nii kiiresti kui võimalik kvaliteetse kohtuasjaga.”

“Arvestades probleemi tõsidust – see väljub Danske piiridest. Eesti finantssektori maine, Eesti maine tervikuna – loomulikult peame tegema maksimaalselt kõik, et tõde välja selgitada,” ütles Alavere.

Ajakirjandus aitas uurimist edasi

Briti ärimehe Bill Browderi avaldusi kõrvale lükanud ja selle eest kriitikat saanud riigiprokuratuur teatas, et alustas Danskega tööd juba läinud aasta novembris. Paar kuud pärast Äripäevas ilmunud lugusid nn Aserbaidžaani Laundromatist.

Seni on menetluse alustamist peetud Bill Browderi suvise avalduse järgseks reaktsiooniks. Nüüd selgus vastupidine. “Ma ei varja, et see on teatud kergendustunne – teadsime, et oleme ligi aasta menetlenud, on uut infot ja tõendid,” sõnas Perling. “Teisalt peame olema tõe otsimise asutus. Meie eesmärk on tuvastada võimalikult palju.”

Fookuses on kaks rahapesuliini, üks puudutab Gruusiat, teine Aserbaidžaani, rääkis riigiprokurör Marek Vahing.  Foto: Andras Kralla

Kaks liini

Kõne all on kaks rahapesuliini, üks puudutab Gruusiat, teine Aserbaidžaani, rääkis riigiprokurör Marek Vahing. Gruusias pandi toime kelmus ja Aserbaidžaanis maksukuritegu, mille kuritegelik raha oli vaja seaduslikuks muuta. Raha on pestud umbkaudu 300 miljonit eurot.

Vahing rääkis, et 2017. aasta suvel oli uuriv ajakirjandus jõudnud päris kaugele oma menetlustega ja sellest oli kasu ka neile.

“Uuriva ajakirjanduse roll Danske rahapesukahtluste väljatoomisel oli hea initsiaator edasistele tegevustele ja pean silmas ennekõike seda, et hakkas laekuma informatsiooni, mida meil varem ei olnud. Meil oli varasalves informatsiooni, aga 2017. aasta suvel hakkasime neid killukesi kokku panema. Kõige olulisemaks sai see, et tegevus oli süstemaatiline ja seda tehti raha eest, omakasu huvides, juriidiliselt väljendudes altkäemaksu eest. Nägime võimalust hakata asja lähemalt uurima. Otsustasime, et see asi tuleb ära menetleda,” rääkis Vahing.

Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere oli Kidjajevi rääkides veidi konkreetsem. “Juri Kidjajev divisjoni juhina kinnitas regulatsioonid, mille alusel oleks rahapesu tõkestamine pidanud toimima,” ütles ta.  Foto: Andras Kralla

Arestitud rohkem kui miljoni eest vara

Kohtul on palutud arestida kahtlustatavate vara ja kuna kahtlus seisneb selles, et need inimesed on oma tegevuse eest võtnud kuritulu, siis selle ulatuses on ka taotlused kohtule esitatud.

Arestitud on pangakontodel olevat raha ja kinnisasjadele seatud hüpoteeke. On arestitud ka autosid. “Oleme analüüsinud inimeste sissetulekuid ja väljaminekuid ja oleme tuvastanud suurel hulgal teadmata päritolu sularaha,” kõlas eile pressikonverentsil.

Ülevaade kinnistusraamatu põhjal kinnisvarast, mis kuulub kaheksale kahtlusalusele.

Mihhail Murnikovile kuulub kuus korterit Tallinnas. Viis on Haabersti linnaosas Paldiski maanteel või Astangu tänaval ning üks Tallinna kesklinnas. Kõigile kinnistutele on seatud eilse seisuga hüpoteek, kuid täpsemat infot, kelle kasuks ja millises suuruses, veel saada ei ole.

Olga Tšetverikovale ja Tatiana Chetverikovale kuulub korter Tallinna kesklinnas Gonsiori tänaval. On esitatud kinnistamisavaldus ja osa kandeid võib olla kinnistusraamatusse tegemata. 2014. aastast on kehtiv hüpoteek 37 000 euro ulatuses Danske panga kasuks.

Jevgeni Agnevštšikovile kuulub Tallinna kesklinnas korteriomand, mille sihtotstarbeks on märgitud 95% ulatuses ärimaa ja 5% ulatuses elamumaa. On esitatud avaldus, mille sisu on kinnistusraamatusse kandmata.

Marko Tederi nimel on maatükk Harjumaal Rae vallas Peetri Alevikus. 5,99 hektarit. On esitatud avaldus, mille sisu on kinnistusraamatusse kandmata. Tederile kuulub maatükist 3/20. Teised omanikud on Arko Sikmann, Silja Sikmann, Europal Invest OÜ, OÜ Primero. Veel kuulub Marko Tederile pool 4,8 hektari suurusest maatükist Läänemaal Lääne-Nigula vallas Keedika külas.

Natalja Komarovile kuulub korter Tallinnas Pae tänaval ja kinnisasi Maardu linnas Kukemarja teel.

Anna Kurilenkole kuulub ärimaa otstarbega korteriomand Tallinna kesklinnas Pirita teel. Selle kohta on tehtud avaldus, detaile pole veel teada. Samal aadressil on veel kolm sama otstarbega korterit, kuid nende kohta värskeid märkeid ei ole.

Juri Kidjajevile ja Irina Kidjajevile kuulub pool 837ruutmeetrisest kinnistust Tallinnas Pirita linnaosas Pärnamäe teel.

Erik Lidmetsale kuulub korter Tallinnas Ristiku tänaval, mis on ühisomandis Katre Unt-Lidmetsaga. Neile kuulub ka 3/8 kaasomandist Tallinnas Tööstuse tänaval ja samal tänaval üks korter. Erik Lidmetsale üksi kuulub kaks kõrvuti korterit Tartu linnas Teguri tänaval. Veel kuulub talle elamumaa Lääne-Virumaal Haljala vallas Lobi külas.

Danske rahapesuskandaal

Danske Eesti üksusest liikus aastatel 2007–2015 läbi mitusada miljardit eurot kahtlase päritoluga raha. Juhtumi kohta on avanud uurimise Taani ja Eesti prokuratuur. Lisaks on pank uurimise all USAs.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas