Artikkel
  • Operaili juht Raul Toomsalu läinud aastal Tapa depoos.Foto: MARIANNE LOORENTS
    Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa rongiõnnetus: eestlased otsivad lahendust

    Venemaal juhtunud rongiõnnetus võib tuua Venemaalt kahjunõude Eestisse. Jõululaupäeval Moskvas käinud Eesti pool üritab praegu Vene Raudtee süüdistusi kummutada.

    Äripäev kirjutas läinud kuul, et Venemaal Omski lähedal juhtunud rongiõnnetuse üheks põhjustajaks peavad Venemaa ametnikud Operaili, endise EVR Cargo Tapa depoodes remonditud vagunit, mistõttu võib riigile kuuluvat ettevõtet halvemal juhul oodata kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuv kahjunõue.
    Paar nädalat pärast loo ilmumist pidi Eesti delegatsioon Moskvasse minema. Vene Raudtee esindajad ei oodanud pühade möödumist, vaid kutsusid Eesti Raudtee ja Operaili inimesed nõupidamisele jõululaupäeval.
    Eestist kaks esindajat
    Eesti Raudteest istus nõupidamislaua taga ohutusdirektor Ivan Kappanen ja Operailist firma juht Raul Toomsalu. Äripäeva andmetel jäi Vene Raudtee kohtumisel selle juurde, et õnnetuses on süüdi Eesti pool. Eestist saabunud delegatsioon leidis teisiti: probleem on Venemaa taristu seisukorras.
    Äripäevale on öeldud, et sisuliselt tähendab Venemaa süüdistus kahjunõuet, kuigi Toomsalu sõnul ei räägitud nõupidamisel nõudest sõnagi. Üks Äripäevaga suhelnud allikas märkis seepeale, et Eestilt ei saakski praegu ühtegi summat küsida, sest Vene Raudtee ei ole vaguni- ja kaubaomanikelt veel ühtegi nõuet saanud. Peale selle löövat ka Vene Raudtee ise oma kahjusid kokku. Oletatakse, et kuna Venemaal on pühad, siis selle kuu keskpaigani ei laeku ühtegi nõuet.
    Äripäeva teada käis Eesti delegatsioon nõupidamisel välja kavatsuse kaasata õnnetuse uurimisse sõltumatu ekspert, kelle võiks leida Valgevenest, näiteks sealsest riiklikust transpordiülikoolist.
    „Seda me ei kommenteeri,“ sõnas Raul Toomsalu. Eesti Raudtee juht Erik Laidvee lükkas ümber, et nõupidamisel eksperdi leidmisest räägiti.
    Lisaküsimusele, kas Eesti Raudtee seega ei soovi ega plaani Valgevene ülikooli poole pöörduda, vastas Laidvee: „Me ootame siiski esmalt juurdlusdokumendid ära, siis saab alles edasi vaadata, kas on vajadus võimalike ekspertiiside järgi.“
    Kas andurid ei töötanud?
    Nimelt nõudis Eesti Raudtee kohtumisel Moskvas juurdlusmaterjale. Millal Vene Raudtee need üle annab, ei ole teada. Eesti delegatsioon leidis, et juurdluse dokumentatsioon on puudulik ja Toomsalu sõnul tõstatus ka küsimus, miks ei toiminud Vene raudteel ohu ärahoidmise meetodid.
    „Meie vagun sõitis ligi 380 kilomeetrit kahjustatud rattapaariga ja selle aja jooksul ei püüdnud ükski andur seda kinni. Sõltumata sellest, kes teeb vea, peab viga olema esimesel võimalusel üles korjatud. Kui kõik andurid oleksid vea registreerinud, oleks liiklus seisma pandud ja kolmas rong ei olekski maha sõitnud,“ rääkis Toomsalu.
    Toomsalu sõnul ei ole lõplikku seisukohta, mis juhtus ja miks Tapa depoos remonditud vaguni neljas rattapaar maha läks.
    „Komisjoni esimees ütles kohtumisel esimese asjana, et eesmärk ei ole otsida süüdlast, vaid teha kindlaks, mis juhtus,“ ütles ta. „Meil on rida küsimusi ja me ei ole näinud mõne päevaga kokku pandud uurimismaterjali. Meie vagun oli remonditud nõuetekohaselt.“
    Rööbastelt maas
    Detsembri alguses levis Venemaa uudistekanalites info Tjumeni ja Omski oblasti piiril rööbastelt maha sõitnud rongist. Jagati videot, millel oli näha uppi läinud platvorme haubitsatega. Samuti olid raudtee kõrval pikali kütusetsisternid, kaks neist kuulus Oleg Ossinovski ettevõttele Spacecom.
    Peateel oli liiklus kinni üle 39 tunni. Õnnetus mõjutas 28 reisirongi, kuue linnalähirongi ja 41 kaubarongi sihtkohta jõudmist.
    Raudteelt maha sõitnud 34 vagunist läheb seitse mahakandmisele, üheksa vajab kapitaalremonti. Ülejäänud pääsevad kergema remondiga.
    Venemaa uurimiskomisjon jõudis toona esialgsele järeldusele, et õnnetuse üheks põhjustajaks oli varasemalt samast kohast läbi sõitnud rongikoosseisu kuulunud Operaili vagun. See omakorda lõhkus tee, mille tagajärjel läks rong sõjatehnikaga külili.
    Depoole viltuvaatamine
    Protokollis viidati süsteemsele veale Operaili Tapa depoode remondikvaliteedis. Peale õnnetust kontrolliti Venemaa Raudteel nädala jooksul 51 Tapa depoodes remonditud vagunit ning nendest 12 ei vastanud nõutud tehnilistele nõuetele.
    Kolm aastat tagasi keelas Venemaa transpordijärelevalve asutus riigi territooriumil kõikide 2015. aastal Tapa depoodes remonditud vagunite kasutamise kuni neile kordusremondi tegemiseni. Põhjuseks oli Sverdlovskis ühe Tapa depoodes remonditud vaguni rööbastelt mahamineku juhtum. Operaili majandusaasta aruannetes on välja toodud, et kordusremonti nõuti 1115 vagunilt ning selleks kulus ettevõttel üle 2,1 miljoni euro.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.