Fondijuht: kriisi ei tule, investoritel võimalusi jagub

Kõigepealt tuleb tähele panna, et toimub kasvu aeglustumine. See on aga ikkagi kasv, mitte langus. Teine asi on see, et olukord eelmise kriisi eel kümmekond aastat tagasi oli mõnevõrra erinev – meil olid intressimäärad tunduvalt kõrgemad ja riske ehk mullistumist majanduses tunduvalt rohkem. Samuti võib öelda, et mõjuvõimsamad keskpangad USA Föderaalreserv ja Euroopa Keskpank ilmselt ei soovi sarnase kriisi lahti rullumist ja üritavad teha kõik, et need sündmused ei areneks samamoodi.

Kui me liiga palju keskendume minevikus toimunud asjale, siis unustame ära, et sündmused võivad järgmises kriisis areneda teistmoodi. Mina kui finantsturgudel tegutseja lähtun sellest, et turud üllatavad alati. Kui konsensus arvab, et kriis on kohe tulekul, siis majandus ja finantsturud suudavad sageli üllatada, et näiteks tõusutsükkel osutub pikemaks kui enamik ootas. Ja võimalik, et kriis piirdub hoopis sellise lühiajalise aeglustumisega, mille järel majandusaktiivsus taas tõuseb.

Ma isiklikult arvan, et ei ole. Kõike alati juhtuda keegi ei suuda neid sündmusi 100% ette näha. Aga meie vaade on praegu ikkagi mõõdukalt rahulik. Jah, meid teeb ärevaks kaubandustüli USA ja Hiina vahel, mis on juba jõudnud ettevõtete kasumi väljavaadetesse. Inimeste ja ettevõtete kindlustunne on juba kannatada saanud ja see kindlasti jõuab ka majanduskasvu, mis juba aeglustub. Hiljuti ka Maailmapank tõmbas oma globaalmajanduse väljavaadet 0,1% aastas allapoole. See on aga samuti kasvu aeglustumine, mitte languse või arvestatava kriisi prognoosimine.

Praeguses olukorras küll. Kui meil on sellised intressimäärad, siis peame harjuma ka pisut madalamate kasvunumbritega kui kümmekond aastat tagasi. Lisaks oleme Euroopas juba harjunud, et kasv on pikka aega tagasihoidlik olnud. Ja maailmas ju kasvavaid piirkondi endiselt jagub.

Eks aktsiaturud ja investorid reageerivad enamikel juhtudel sündmustele üle. Enne langust oli ka optimism teisele poole üle võlli läinud ja nüüd me siis laseme õhku pisut välja.

Sellised 10–15% korrektsioonid on suuremad kui viimase paari aasta jooksul, aga selliseid asju tuleb ka tõusvas majandustsüklis ette. Ma ise arvan küll, et arvestatav osa negatiivsusest on juba aktsiaturgudele sisse hinnatud ja seetõttu ettepoole vaadates ma nii murelik ei oleks.

Jah. Kui meil on sellised kolm kuud selja taga, siis kõik asjad on parema hinnaga ehk fundamentaalselt odavamalt saadaval. Seega praegusel hetkel investeerida on kahtlemata parem kui mõni aeg tagasi. Ning see, et erinevad hirmuindikaatorid tegid detsembri lõpus mõõdukalt äärmuslike tulemusi, näitab, et hirm on juba üle keskmise ja sellised olukorrad on tavaliselt toonud pigem kergenduse ja võib-olla ka väikese kergendusralli.

Me oleme osa suurematest turgudest ja eelmisel aastal jäi tõepoolest enamik varaklasse Euroopas miinuspoolele. Seda isegi rohkem kui Eesti pensionifondid. Samas tegid USA aktsiad jällegi kokkuvõttes parema tulemuse.

Loomulikult jagus ka plusspoolel olevaid asju, näiteks turvalised valitsusvõlakirjad - Saksamaa ja Ameerika – kuhu raha riskide kartuses põgenes. Samuti läks suhteliselt hästi Baltikumi ehk meie lähipiirkonna varadel, näiteks ärikinnisvarainvesteeringutel.

Võtsime sisse ka päris olulise positsiooni Tallinna Sadama aktsias ehk üle 2% enamikest meie fondidest ja see on jälle üks asi, mis oli mullu väga positiivne.

Üks võimalus on arenevad turud ja täpsemalt siis Aasia piirkond. Seal oleme me hetkel nö ülekaalus ehk meil on neid varasid rohkem kui tavaliselt. Arenevatel turgudel on selja taga suhteliselt kehvad tulemused ja seda isegi arenenud turgudega võrreldes – näiteks enamik arenevaid turge on ju viimastel aastatel USA aktsiaturule märkimisväärselt alla jäänud. Meie näeme seal pöördumisvõimalust. Eriti just Aasiast.

Jätkame loomulikult ka kodupiirkonnas. Investeerisime Eestisse eelmisel aastal ja jätkame valikuliselt ka tulevikus.