Ehitused hilinevad ja lähevad kallimaks
Riigikontroll analüüsis kümne objekti ehitamist ja kogemus näitas, et keskmiselt sai ehitise kasutusele võtta kaheksa kuud hiljem, kui oli ette nähtud esimese ehitamiseks sõlmitud hankelepinguga.
Ehituse maksumus kallines algse hankelepinguga võrreldes keskmiselt 20%. Samas olid kõik auditeeritud valminud ehitistega rahul ja ka riigikontroll ei tuvastanud, et mõni ekspertiis oleks viidanud nende nõrgale ehituskvaliteedile või ohtlikkusele.
Riigikontroll märkis aastatel 2015–2018 valminud hoonete analüüsi põhjal, et olulisi probleeme on nii hankijate kui ka hankel osalejate käitumises ehk mõlemal poolel. Analüüs näitas, et ehitamine venib ja kallineb peamiselt juhtudel, kui hankija asub töid hankima puuduliku ehitusprojekti alusel või kui ehitamisel ilmneb, et ehitaja ei suuda nõutud viisil lepingut täita. Paljud hankelepingu täitmise käigus tekkivad probleemid saavad alguse sellest, et töid hangitakse sellise projekti alusel, mille järgi tegelikkuses ehitada ei saa, või muutuvad hankija soovid ning ehitajal tuleb lahendusi ümber või juurde projekteerima hakata. Seejuures ei toimita sel viisil nii mõnigi kord mitte teadmatusest ja oskamatusest, vaid ajalisel või rahalisel survel, kuna loodetakse, et ehitamisega samal ajal projekteerides on võimalik aega ja raha kokku hoida.
Riigikontrolli analüüsitud objektidest ei vastanud ükski selline ehitis, kus ehitamisega samal ajal ka projekteeriti, algsetele hanketingimustele. Juhtudel, kus ehitamist hangitakse juba algselt koos projekteerimisega, on riigikontrolli arvates riigihangete seaduse järgimise võimalikkus üldse küsitav ja vajaks seetõttu rahandusministeeriumi täiendavat analüüsi ja juhendmaterjale.
Riigikontroll leidis, et riigihangete üle järelevalve tegemisel oleks oluline panna rõhk sellele, kas hanke tulemusel saavutati avaliku raha eest just see parim võimalik tulemus ja kas seadus praegusel kujul täidab oma eesmärki ning on reaalses elus abiks.