• Jaga lugu:

    Kriisid hoiavad maailma liidrid Davosist eemale

    Davosi majandusfoorumilt jäävad sel aastal riigsiseste kriiside tõttu eemale nii Briti peaminister Theresa May, Prantsuse president Emmanuel Macron kui ka USA riigipea Donald Trump.Foto: Reuters/Scanpix

    Teisipäevast reedeni kestvalt Davosi majandusfoorumilt jäävad kõrvale mitmed maailma liidrid – Donald Trump, Theresa May ja Emmanuel Macron.

    Kõigi kolme puhul on põhjuseks kriisid omas riigis – USA president Donald Trump võitleb selle nimel, et eelarvesse lisada rida müüri ehitamiseks lõunapiiril, May üritab raiuda läbi Gordioni sõlmest nimega Brexit ning Macronile ei anna rahu kollaste vestide protestid.
    Reutersi andmetel lootis Trump enne reisi tühistamist, et USA delegatsioonil õnnestub tõsta kohtumise agendasse globaalsete institutsioonide reformimine. Nende all pidas USA president silmas maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO), rahvusvahelist valuutafondi (IMF) ning Maailmapanka. Trump on varem teravalt kritiseerinud USA osalemist erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides ning seetõttu soovib nende institutsioonide reegleid ümber kirjutada.
    Kui algselt pidid Trumpi asendama tema kabineti liikmed, siis reedel teatas USA president, et Davosisse ei sõida ka rahandusminister Steven Mnuchin, riigisekretär Michael Pompeo ega kaubandusminister Wilbur Ross. Samas pole Trumpi puudumises ei midagi eriskummalist – enne eelmise aasta visiiti käis USA president viimati Šveitsis foorumil 2000. aastal.
    Vajadus ärevust maandada
    Davosis on see-eest kohal mitmed teised suurriikide juhid, muu hulgas Jaapani peaminister Shinzo Abe, Saksamaa kantsler Angela Merkel, Itaalia peaminister Giuseppe Conte ning värske Brasiilia president Jair Bolsonaro.
    Jaanuari alguses ametisse vannutatud Bolsonaro tutvustab Reutersi andmetel foorumil oma majanduspoliitiliste reformide plaani. Nimelt kavatseb Brasiilia riigipea rõhutada, et eesmärk on tõhustada riigis investorite õiguslikku kaitset ning vähendada bürokraatiat ja seeläbi suurendada kaubavahetust välismaailmaga.
    IHS Markiti peaökonomist Nariman Behravesh märkis, et mitme maailma liidri eemalejäämine tähendab, et need, kes kohal on, üritavad seda rohkem süstida enesekindlust ning rahustada ettevõtete ning investorite närve. „Davosis domineerib kõrge ärevustase aktsiaturgude kohta, mure majanduse aeglustumise ning rahvusvahelise poliitika üle,“ lisas Behravesh samas Reutersile.
    Aeglustumise märke on näidanud muu hulgas maailma ühed suurimad majandused, nii Hiina kui ka Saksamaa. Kolmandas kvartalis tõusis Hiina majandus 6,5%, mis on kõige aeglasem kasv pea viimase 10 aasta jooksul. Sarnast numbrit oodatakse ka esmaspäeval avaldatavates neljanda kvartali tulemustes. Saksamaa näitas möödunud aastal 1,5% tõusuga viie aasta kõige aeglasemat kasvu.
    Suurkorporatsioonide koondlepe
    Majandusfoorumi selle aasta fookuses on pettumus üleilmastumises ehk see, kuidas rahvusvahelist koostööd on viimastel aastatel märkimisväärselt halvanud kahtlus, kas piiriülene koostöö ikka aitab tõsta elatustaset. „Me peame hoolitsema kaotajate ehk nende eest, kes on maha jäänud,“ märkis majandusfoorumi asutaja ja juht Klaus Schwab möödunud nädalal pressikonverentsil.
    Möödunud nädala teisipäeval tutvustas Davosi majandusfoorumi juht Klaus Schwab tänavuse kohtumise agendat ning märkis, et ebastabiilsust toob maailma nii geopoliitiline olukord kui kliimamuutustest tulenevad keskkonnaohud.Foto: EPA
    Samas märkis Schwab, et praegu on globaalset koostööd üha enam vaja – seda eelkõige kliimamuutusi silmas pidades. Positiivse näitena tõi majandusfoorumi asutaja esile, et 2015. aastal otsustas umbes 50 suurkorporatsiooni juhti - kelle ettevõtete koondkäive ulatub 1,5 triljoni dollarini - võtta ühise eesmärgina ette heitmete vähendamise.
    Nende seas on muu hulgas Šveitsi tööstuskontsern ABB, Briti telekomifirma BT Group, Taani õlletootja Carlsberg ning Hollandi elektroonikahiid Philips. Möödunud aasta lõpuks olid ettevõtted kollektiivselt vähendanud heitmeid 9% võrra.
    Veetaseme tõus ohustab nii New Yorki kui ka Guangzhoud
    Läinud nädalal avaldas majandusfoorumit korraldav World Economic Forum ka globaalsete riskide raporti, kus domineerivad eelkõige riskid, mis seostuvad muredega keskkonna üle. Kõige suurema probleemina hinnatakse – seda nii mõju poolest kui ka selle osas, kui tõenäoline see on – loodusõnnetusi. Samuti valitseb raporti kohaselt umbusk, kas suudetakse kliimamuutustele piisavalt radikaalselt reageerida. Schwab kirjutas foorumi eelvaates seetõttu, et globaalselt vajab kliimapoliitika aktiivsemat ning kiireloomulisemat tegutsemist ehk seda, et otsustamisprotsessid ei kestaks pikki aastaid.
    Nii tuuakse raportis esile, et drastilisteks muutusteks on veel maksimaalselt aega 12 aastat selleks, et keskmine temperatuur maailmas ei tõuseks üle kriitilise 1,5 kraadi piiri. Praegune trajektoor ennustab 3,2-kraadist tõusu. Nii ennustatakse, et aastaks 2050 on veetaseme tõusu tõttu ohus 800 miljonit elanikku üle maailma. Suurima majandusliku kahju kannatajate seas on ennustatud näiteks suurlinnu Guangzhou, New York, New Orleans ning Miami.
    Majandusfoorumi umbes 3000 osaleja seas domineerivad eelkõige Põhja-Ameerika, Euroopa ja Aasia esindajad. Eestist on kohal peaminister Jüri Ratas. Rahvaarvu proportsionaalsuse mõttes on vähem esindatud Aafrika – kui must manner moodustab maailma populatsioonist ligi kuuendiku, siis Davosisse on oodata 118 Aafrika esindajat (ca 4% koguarvust). Sarnaselt on alaesindatud Hiina – riik, mille majandus võrdub ligi kuuendikuga maailma majandusest, moodustab 3% delegaatidest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Adam Erki Enok: elekter on kallis. Aga kes investeeriks tootmisesse, kui hind võib nulli kukkuda?
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Metallid kukkusid halvimasse kvartalisse pärast eelmist finantskriisi
Tööstusmetallide alamindeks on teises kvartalis langenud 26%, mis on suurima langus alates 2008. aasta lõpust. Langusele pöördusid metallid pärast Föderaalreservi 0,75protsendipunktist intressimäära tõstmist.
Tööstusmetallide alamindeks on teises kvartalis langenud 26%, mis on suurima langus alates 2008. aasta lõpust. Langusele pöördusid metallid pärast Föderaalreservi 0,75protsendipunktist intressimäära tõstmist.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Soome tarbijate usk tulevikku varises kokku
Kui tänavu peaks Soome reisijate häälekat vestlust Tallinna tänavatel väheks jääma, siis pole imestada midagi: tarbijate nii nõrka kindlust majandusolukorra suhtes sealne statistika ei mäletagi.
Kui tänavu peaks Soome reisijate häälekat vestlust Tallinna tänavatel väheks jääma, siis pole imestada midagi: tarbijate nii nõrka kindlust majandusolukorra suhtes sealne statistika ei mäletagi.
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim logistika-, metalli- ja puidusektorit
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim Eesti logistika-, metalli- ja puidusektorit, kus teistest riikidest pärit asenduskaubad on enam kui veerandi võrra kallimad, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist.
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim Eesti logistika-, metalli- ja puidusektorit, kus teistest riikidest pärit asenduskaubad on enam kui veerandi võrra kallimad, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.